Obsah (20)

§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 146§ 193§ 65§ 157§ 158§ 162§ 163§ 28§ 165§ 23§ 169§ 170§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2021.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi H.K. (pankrotis) pank

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja OK Incure OÜ (rk 11542046) Plus

Plus Capital AS (rk 11919806) Eesti Vabariik (MTA kaudu) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479): BB Finance (MK XXX) Aktiva Finants OÜ (MK XXX) Aktiva Finants OÜ (MK XXX) Kokku Tunnustatud nõue (EUR) 1 166,81 4 328,28 56,15 Jaotis % 14,52054488 53,86394013 0,698767233 Saamata jaotis (EUR) 1 166,81 4 328,28 56,15 1 078,63 563,86 841,85 8 035,58 13,42317543 7,017041707 10,47653063 100 1 078,63 563,86 841,85 8 035,58 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihalduri Tiia Kalaus tasuks H.K. (pankrotis) pankrotimenetluses 395 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79 eurot, kokku summas 474 eurot. 4.
2. Pankrotihalduri tasu summas 300 eurot, sh käibemaks, hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt. 4.
3. Anda H.K. (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 174 eurot, sh käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 174 eurot, sh käibemaks, büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Civilex, arveldusarve nr XXX.
4. Algatada H.K. (pankrotis, isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta H.K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada H.K. täitma usaldusisiku kohustusi ise.
2. H.K. tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik (H.K. ) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. novembril) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
4. H.K. tuleb esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt
5. mai
6. a, järgnev
7. november
8. a, jne.
9. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Määrus saata menetlusosalistele. Resolutsiooni neljanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 10.12.

1. a määrusega välja H.K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. 12.05.
2. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku. Tartu Maakohtu 19.05.
3. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 13.07.
4. a esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule järgmised taotlused:
5. lõpetada H.K. (ik XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist;
6. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest;
7. Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 474,00 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks (XXX);
8. anda võlgnikule menetlusabi summas 174,00 eurot (s.h. käibemaks) ja välja mõista halduritasu riigi vahenditest; halduritasu summas 300 eurot mõista välja pankrotivara arvelt.
9. Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine Kohus avaldas 13.07.
10. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus H.K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 02.08.
11. a maksta kohtu deposiiti 300,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. ARUANNE
12. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
14. Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara. 1.
15. Muu laekumine: Võlgnik on pankrotimenetluse jooksul saanud töövõimetuse hüvitist ja töötutoetust. Võlgniku kontodele seatud halduri poolt TMS § 132 lg 1 alusel rahaliste vahendite kasutamise limiit kuni 584 €/kuus. Pankrotimenetluse jooksul on haldur teostanud rahaliste vahendite arestimist summas 300 eurot. Laekumine pankrotivarasse seisuga 25.06.2021 kokku 300 (kolmsada) eurot.
16. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad €.

Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad Ajutist haldurit antud pankrotiavalduse menetluses ei nimetatud. Pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel.

Haldur taotleb halduritasu määramist summas 474 €, s.h. käibemaks. Halduritasu tasumiseks anda võlgnikule menetlusabi summas 174,00 eurot (s.h. käibemaks) ja tasust 300 eurot (s.h. käibemaks) tasuda pankrotivara arvelt.

§ 193

lg 5 kohaselt kohaldatakse enne 1.02.2021 alustatud pankrotimenetluses halduritasu arvestamisele

§ 65osas pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.a.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
4. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. 7.
6. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 8 035,58 € ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja Tunnustat ud nõue (EUR) OK Incure OÜ (rk 11542046) 1 166,81 PlusPlus Capital AS (rk 11919806) 4 328,28 Eesti Vabariik (MTA kaudu) 56,15 Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) BB Finance (MK XXX) 1 078,63 Aktiva Finants OÜ (MK XXX) 563,86 Aktiva Finants OÜ (MK XXX) 841,85 8 035,58 Jaotis % 14,520544 88 53,863940 13 0,6987672 33 13,423175 43 7,0170417 07 10,476530 63 100 Saamata jaotis (EUR) Võlausaldajate andmed konto nr viitenumber 1 166,81 XXX/XXX 4 328,28 XXX/XXX 56,15 XXX/XXX Saaja: Julianus Inkasso 1 078,63 XXX/XXX 563,86 XXX/XXX 841,85 8 035,58 XXX/XXX / 7.
7. III rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded puuduvad.
8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele.
10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. H.K. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohustuste täitmist raskendas töökoha kaotus ja uue töökoha leidmist piirab osaline töövõimetus. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Haldur on seisukohal, et edasine pankrotimenetlus ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ning puudub vajadus pankrotimenetluses täiendavate kulude tekkimisele. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. Kui kohus nimetatud menetluse algatab, siis saab võlgnik tasuda kohustustest vabastamise menetluses oma nõudeid võlausaldajatele. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Tiia Kalausega, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning H.K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses, vaid muu asjaolu.

§ 165lg 3 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri kohustusest H.K.

pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 6 h ning 25 min. Pankrotihalduri tunnitasuks on 64 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 395 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79 eurot, kokku summas 474 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Tiia Kalause taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 395 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79 eurot, kokku summas 474 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 174 eurot, sh käibemaks, ning tasu ülejäänud osas, st summas 300 eurot, sh käibemaks, taotleb haldur tasu kandmist pankrotivara arvelt.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu summas 174 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 174 eurot, sh käibemaks, OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osas ehk summas 300 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel ning pankrotimenetluse raugemisel. H.K. esitas 13.10.2020. a kohtule avalduse, milles palub algatada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtusse on saabunud 08.10.2021 võlgniku kinnitus, et ta nõustub täitma usaldusisiku kohustusi oma kohustustest vabastamise menetluses. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldajad ei ole H.K. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada H.K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole esitanud ühtegi usaldusisiku kandidaati, võlausaldajad on esitanud kinnitused (lisatud halduri aruandele), et neile sobib, kui usaldusisiku ülesandeid täidab võlgnik ise. Kohus leiab, et H.K. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab H.K. täima usaldusisiku kohustusi H.K. kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustab H.K. esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta 10. mail ja 10. novembril. Esimene aruanne tuleb esitada 10. maiks 2022. a, järgnev 10. novembriks 2022 jne.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt H.K. tööandjale, S.) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (H.K.

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab H.K.

kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 5. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik