KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-304 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

§ 184

lg 1 järgi, ja 09.09.2021 alustati kriminaalasi nr 21278001414, milles H.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kirjalikes selgitustes tunnistab H. Loorits kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist ning narkootikumide omandamist ja tarvitamist. 2.

1. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb H. Looritsale mõistetud vangistus täitmisele pöörata. H. Loorits on varem toime pannud narkootikumidega seotud süütegusid ja teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Mõistetud karistused, šokivangistus, kriminaalhooldus ja kriminaalhooldusametniku kirjalikud hoiatused pole H. Looritsa käitumist ja hoiakuid muutnud. Hoolimata vangistuse ajal narkootikumidest hoidumisest ja sellele järgnenud narkokeelust jätkab H. Loorits vabaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist. Rikkumised on toime pandud katseaja alguses lühikeste ajavahemike järel. Kuna keelatud ainete tarvitamine toob kaasa aktiivse suhtlemise narkootikumide müüjate ja vahendajatega, on ülimalt tõenäoline, et lisaks enda narkootikumidega varustamisele H. Loorits levitab ja müüb 2 keelatud aineid edasi. H. Looritsa suhtes on katseajal alustanud kaks uut kriminaalmenetlust KarS § 184 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi. Kriminaalhooldus ei mõju H. Looritsale distsiplineerivalt.
2. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata H. Looritsale mõistetud vangistuse täitmisele. Ametnik täpsustas, et
3. ja 30.07.
4. a ning
5. ja 13.08.
6. a narkootikumide tarvitamise tuvastamised puudutavad samu narkootikumide tarvitamisi. Lisaks tuvastati narkootikumide tarvitamine 06.07.
7. Seega tarvitas H. Loorits katseajal narkootikume kokku 3 korda. Katseajal uute süütegude toimepanemine on tõendatud kriminaalmenetluste alustamisega. Samuti on H. Loorits pärast erakorralise ettekande esitamist jätnud korduvalt kriminaalhooldusosakonda ilmumata ja kriminaalhooldusametnik kohtus H. Looritsaga viimati 13.09.
8. H. Loorits pidi ilmuma kriminaalhooldusosakonda 28.09.2021, 05.10.2021 ja 12.10.2021, kuid ei teinud seda ega teatanud ka vastuvõtule ilmumist takistavatest asjaoludest. Samuti H. Looritsa telefon ei toiminud ja ametnikul polnud võimalik teda telefonitsi kätte saada. H. Loorits pole vahepeal ise kriminaalhooldusametnikuga kontakti otsinud ega tundnud kriminaalhoolduse vastu huvi. H. Loorits pole töötajate registris registreeritud. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et ravikohustus on asjakohane, sest ühelt poolt on küsimus narkootikumide tarvitamises, kuid teisalt on see kaasa toonud katseajal uute süütegude toimepanemise. Samuti nähtub H. Looritsa arvelduskonto väljavõttest, et tema kontole laekub ebamõistlikke summasid, ja ametnikule tundub, et H. Loorits tegutseb endiselt narkootikumide äriga, kuigi H. Loorits ise ütles, et need on kasiino mängimisest saadud summad. Kriminaalhooldusametnikule tundub, et H. Looritsa suhtlusringkond on kirju ja toimuvad sellised rahalised tehingud. H. Loorits ei viibi Põlvas, mis on tema elukoht, ja ametnik pole saanud H. Looritsat kuu aja jooksul kätte. Kriminaalhooldusametnik oleks palunud Tartu kolleegidel teha narkokontrolli, aga H. Looritsa telefon ei toimi. Kui H. Loorits soovib ravi saada, siis see võimalus on ka Tartu Vanglas. Kui H. Loorits oleks tõesti soovinud vabaduses ravi saada, oleks ta saanud pöörduda haiglasse oluliselt varem, s.o kõikidel kordadel, mil kriminaalhooldusametnik on H. Looritsaga sellest rääkinud. Vaatamata sellele, et kohus pani H. Looritsale kohustuse pöörduda ravile, keeldus ta sellest ja käis psühhiaatri juures vaid üks kord. H. Looritsa ravisoov ei kõla usutavalt.
9. H. Loorits kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu on õige, ja tunnistas, et tal on tõsine probleem narkootikumide tarvitamisega. H. Loorits tarvitab narkootikume põhimõtteliselt juba iga päev. Ta võttis ühendust Jämejala rehabilitatsiooniosakonnaga, et sinna ravile saada, ja sealt öeldi, et nad võtavad H. Looritsa vastu. Kuupäeva pole veel kokku lepitud, sest H. Loorits pidi kohtuistungi toimumise päeval (s.o 19.10.2021) üle helistama. H. Loorits ei ilmunud enam kriminaalhooldusosakonda, sest ta lasti vahepeal töölt lahti ja ta elas ajutiselt mujal kui kohtu määratud aadressil. Kõik jooksis kokku, sh narkootikumide tarvitamine. Lühis oli. H. Loorits arvab, et peaks ravile minema, kui ei saa nüüd kuidagi ilma selleta. Ta läheks statsionaarsele ravile, mis kestab vähemalt 5 kuud. H. Loorits töötab mitteametlikult, sest ülemus võttis ta esialgu jälle tagasi. Kui H. Loorits töötab kuu aega, on ülemus nõus ta uuesti tööle vormistama. H. Loorits tunnistab, et asi on narkootikumide tarvitamisega käest ära läinud ja ta ei suuda enam end ise kontrollida. H. Loorits pani katseajal toime uued kuriteod, sest ta oli narkojoobes auto roolis ja viimasel korral oli aine ka kaasas. H. Loorits tarvitab amfetamiini ja tunneb, et ta ei saa enam sellega hakkama ega kontrolli seda. H. Loorits käis psühhiaatri juures üks kord. Kui ta pani järgmise aja 08.või 09.09.2021, siis oligi töökoha kaotus ja kõik need asjad ning juhe jooksis kokku. H. Loorits pole läinud tagasi psühhiaatri juurde, sest praegu pole ka aega olnud seoses tööga. Vahepeal on vaja tööd teha 7 päeva nädalas ja lihtsalt kiired ajad on. Esimesel kohtumisel psühhiaatri juures alustati rääkimist H. Looritsa lapsepõlvest, et mis seal ehk valesti oli, ja jõuti ka sõltuvuse teemadeni. H. Loorits soovib katseaega läbida ilma narkootiliste aineteta, aga praegu on see tõsine probleem. Ta viibis
10. a novembri lõpus või 3 detsembri alguses vabatahtlikult Jämejalas narkosõltuvuse vastasel ravil, kuid polnud seal kogu ettenähtud aega, vaid 2 nädalat, sest oli keeruline periood ja H. Loorits hakkas tujutsema. H. Loorits tuli varem haiglast ära ja jätkas narkootikumide tarvitamist, kuid palub nüüd veel üht võimalust, et ravi läbida ja narkootikumidest vabaneda. Vanglas on samuti rehabilitatsiooni võimalused, kuid seal on palju vange ja vähe töötajaid. Jämejalas on 30 inimest ja igaühega tegeletakse igapäevaselt. Praegu ei saa H. Loorits enam haiglast varem ära tulla, sest ta ei lähe sinna vabatahtlikult ja tal pole sealt mõtet ära tulla, sest sel juhul pööratakse vangistus täitmisele. Kriminaalhooldaja rääkis H. Looritsaga haiglaravile minekust pikalt 13.
11. ja 27.08.2021 vastuvõttudel, kuid H. Loorits leidis siis, et ta ei taha haiglasse minna, saab ise hakkama ja kõrvalist abi pole vaja. Praegu tunnistab H. Loorits, et tal on väga tõsine probleem ja ta lihtsalt ei saa ilma narkootikumideta. H. Loorits lasti töölt lahti, sest ta oli 4-5 päeva järjest üleval olnud ja magas sisse. Ülemus ütles tol momendil, et pole vaja sellist inimest ja ta peab H. Looritsaga arvestama, et H. Loorits tuleb tööle. Kui H. Loorits tarvitab aineid, siis juhtuvad sellised asjad. H. Looritsal on tarvitamine kontrolli alt väljunud ning vahepeal ununevad asjad ära ja ta elab hoopis teises maailmas. Kui H. Loorits saadetakse vanglasse ja ta ei tarvita seal 3 aastat narkootikume, tuleb ta välja ja tarvitab ikka edasi, sest vanglas pole korralikku ravi. Ravi saab Jämejalas, kus on statsionaarsed kohad. H. Loorits pole olnud kriminaalhooldusametniku jaoks kuu aja jooksul kättesaadav, sest H. Looritsale tuli kohtukutse, et karistus pööratakse täitmisele ja ta mõtles, et miks ta peab edasi käima, kui nagunii pööratakse täitmisele. Kohtu seisukoht
12. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
13. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
14. Kuigi erakorralises ettekandes märgitakse, et H. Looritsal tuvastati narkootikumide tarvitamine 06.07.2021, 27.07.2021, 30.07.2021, 11.08.2021 ja 13.08.2021, leidis kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et
15. ja 30.07.
16. a ning
17. ja 13.08.
18. a narkootikumide tarvitamise tuvastamised puudutavad samu narkootikumide tarvitamisi. Lisaks tuvastati narkootikumide tarvitamine 06.07.
19. Seega tarvitas H. Loorits katseajal narkootikume kokku 3 korda. Arvestades, et kriminaalhooldusametnik on
20. a juuli lõpu ja augusti narkootikumide tarvitamise eest H. Looritsat kirjalikult hoiatanud, heidetakse H. Looritsale järelikult täiendavalt ette narkootikumide tarvitamist 06.07.
22. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja H. Looritsa selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 06.07.
23. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 03:30 Tartu linnas Näituse 31 indikaatorvahendiga H. Looritsa joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning reageeris amfetamiini, metamfetamiini, MDA ja MDMA suhtes (tl 14). Nähtuvalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjast võeti 06.07.2021 kell 03:30 SA Tartu Ülikooli 4 Psühhiaatriakliinikus H. Looritsalt uriini ning 09.07.
24. a uuringuakti nr 999T kohaselt leiti H. Looritsa uriinist amfetamiini (tl 12). Kohtuistungil kinnitas H. Loorits, et erakorralises ettekandes märgitud asjaolud vastavad tõele. H. Looritsal on tõsine probleem narkootikumide tarvitamisega ja ta tarvitab narkootikume põhimõtteliselt iga päev.
25. Kohtu kohus märgib, et seega pole narkootikumide tarvitamise osas vaidlust. Samuti ei nähtu H. Looritsa selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist. Seega rikkus H. Loorits millalgi enne 06.07.2021 talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel pandud kohustust. Kuna H. Loorits teadis, et tal on narkootikumide tarvitamine keelatud, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
26. Edasi heidetakse H. Looritsale erakorralises ettekandes ette 09.09.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist ja katseajal uute süütegude toimepanemist. Kohtu arvates on need etteheited põhjendatud osaliselt. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud H. Loorits 09.09.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kuigi eelmisel kohtumisel teatati talle uus ilmumise aeg ja ta andis selle kohta allkirja (tl 4). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis H. Loorits, et ta ei ilmunud 09.09.2021 kriminaalhooldusosakonda, sest politsei pidas ta kinni. H. Loorits ostis 04.-06.09.2021 Tallinnas 4,5 grammi amfetamiini ja tarvitas 09.09.2021 vahetult enne varahommikut Tartu linnas seda amfetamiini. Hetk hiljem pidas politsei ta kinni ja võttis narkootikumi ära. H. Looritsat hoiti kinni kuni 10.09.2021 (tl 7). Samuti nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 20.09.
27. a vastusest, et H. Looritsa suhtes on katseajal alustatud kaks kriminaalmenetlust ̶ 06.07.2021 alustati kriminaalasi nr 21278000993, milles H.

§ 184

lg 1 järgi, ja 09.09.2021 alustati kriminaalasi nr 21278001414, milles H.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (tl 6).

Kohtuistungil kinnitas H. Loorits, et erakorralises ettekandes märgitud asjaolud vastavad tõele ning tunnistas, et ta pani katseajal toime uued kuriteod, sest ta oli narkojoobes auto roolis ja viimasel korral oli aine kaasas.

1. Seoses eeltooduga märgib kohus esmalt, et kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise käigus pole kohtul võimalik tuvastada uue süüteo toimepanemist ega otsustada, kas süüdimõistetu pani katseajal toime uued kuriteod või mitte. Pidades samas silmas, et Politsei- ja Piirivalveameti 20.09.
2. a vastuse kohaselt on katseajal H. Looritsa suhtes alustatud kaks kriminaalmenetlust KarS § 184 tunnustel ning et H. Loorits tunnistas nii kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses kui ka kohtuistungil
3. a septembris 4,5 grammi amfetamiini ostmist, leiab kohus, et uute kuritegude toimepanemise kahtlus on siiski piisavalt põhjendatud. Tartu Maakohtu 09.03.
4. a otsusega nr 1-21-304 moodustati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 23.09.
5. a otsusega nr 1-20-4878, millega H. Loorits tunnistati süüdi muu hulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seega on piisavalt alust arvata, et H. Loorits on jätkanud kriminaalhoolduse ajal tema süüditunnistamise aluseks olnud kuritegudega samalaadsete kuritegude toimepanemist.
6. Kuigi erakorralises ettekandes leitakse, et H. Loorits jättis 09.09.2021 mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda ilmumata, siis kohus selle etteheitega ei nõustu. H. Loorits märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses, et ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda, sest politsei pidas ta 09.09.2021 koos amfetamiiniga kinni. Ka Politsei- ja Piirivalveameti 20.09.
7. a vastuse kohaselt alustati H. Looritsa suhted 09.09.2021 uus kriminaalmenetlus KarS § 184 tunnustel. Seega on H. Looritsa selgitused tema kinnipidamise osas usutavad. Kohus toob välja, et kinnipidamise tõttu polnud H. Looritsal objektiivselt võimalik 09.09.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmuda ja asjaolu, et 5 kinnipidamise tingis H. Looritsa õigusvastane käitumine, pole seejuures oluline. Näiteks võib isik saada enda süül põhjustatud liiklusavariis kehavigastusi, kuid see ei kummuta tõsiasja, et tal pole objektiivselt võimalik kriminaalhooldusametniku määratud ajal kohale ilmuda. Kuna eelnevast tulenevalt oli H. Looritsal 09.09.2021 mõjuv põhjus kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmiseks, ei rikkunud ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.
8. Analüüsides H. Looritsa kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et H. Loorits vabanes Tartu Maakohtu 09.03.
9. a otsusega mõistetud 1-aastase vangistuse kandmiselt 23.03.2021, käesoleva määruse tegemise ajaks on tema katseaeg kestnud ca 7 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. H. Loorits tarvitas millalgi enne 30.07.2021 (s.o ca 4 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) narkootikume, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 06.08.2021 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 10). Seejärel tarvitas H. Loorits millalgi enne 13.08.2021 (s.o vähem kui 1 nädal pärast esimest kirjalikku hoiatust) taas narkootikume, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik 13.08.2021 teise kirjaliku hoiatuse (tl 11). Praeguses asjas selgus, et H. Loorits tarvitas narkootikume ka millalgi enne 06.07.2021 (s.o ca 3 kuud pärast kriminaalhoolduse algust enne muude rikkumiste toimepanemist). Samuti on H. Looritsa suhtes alustatud kriminaalhoolduse ajal kaks kriminaalmenetlust KarS § 184 tunnustel, kusjuures H. Loorits tunnistab ise, et ta ostis 04.-06.09.2021 Tallinnas 4,5 grammi amfetamiini, mida tarvitas 09.09.2021 Tartus. Kohtuistungil lisas kriminaalhooldusametnik, et H. Loorits pole alates 28.09.2021 täitnud registreerimiskohustust, jättis 28.09.2021, 05.10.2021 ja 12.10.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest. H. Loorits pole vahepeal ise kriminaalhooldusametnikuga kontakti otsinud ega tundnud kriminaalhoolduse vastu huvi. Samuti pole H. Loorits olnud pärast erakorralise ettekande esitamist telefonitsi kättesaadav ja ametnikul pole olnud võimalik narkootikumide tarvitamise keelust kinnipidamist kontrollida.
10. Kokkuvõtlikult on H. Loorits jätkanud narkootikumide tarvitamist kogu senise katseaja vältel, vaatamata 1-aastasele vangistusele ning kriminaalhooldaja motiveerimisele ja korduvatele kirjalikele hoiatustele. Eelnevat arvestades nõustub kohus erakorralises ettekandes märgituga, et kriminaalhooldus ei mõju H. Looritsale distsiplineerivalt ega hoia ära uusi rikkumisi.
11. Kohtuistungil tunnistas H. Loorits, et tal on tõsine probleem narkootikumide tarvitamisega, ütles, et ta võttis ühendust Jämejala rehabilitatsiooniosakonnaga, et sinna ravile saada, ja palus vangistust mitte täitmisele pöörata. H. Loorits tarvitab narkootikume põhimõtteliselt juba iga päev ega suuda seda enam ise kontrollida. Kohtu hinnangul on aga Viljandi Haiglasse statsionaarsele ravile minek H. Looritsa puhul tõenäoliselt perspektiivitu.
12. Esiteks pandi Tartu Maakohtu 09.03.
13. a otsusega H. Looritsale lisaks narkootikumide omamise ja tarvitamise keelule KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ka kohustus alluda ettenähtud ravile. Kuigi H. Loorits pöördus ravikohustuse täitmiseks 06.08.2021 psühhiaatri vastuvõtule (tl 16), avaldas ta kohtuistungil, et talle määrati uus aeg
14. või 09.09.2021, kuid ta ei läinud kohale ega ole rohkem psühhiaatri juures käinud, sest ta lahti narkootikumide tarvitamise pärast töölt lahti. H. Loorits oli 4-5 päeva järjest üleval ja magas sisse, mistõttu ütles ülemus ütles tol momendil, et pole vaja sellist inimest. Ülemus peab H. Looritsaga arvestama, et H. Loorits tuleb tööle. H. Looritsal jooksis juhe kokku. Praegu töötab H. Loorits mitteametlikult, sest ülemus võttis ta jälle esialgu tagasi. Kui H. Loorits töötab kuu aega, on ülemus nõus ta uuesti tööle vormistama. H. Loorits pole aga läinud tagasi psühhiaatri juurde, sest praegu pole ka aega olnud seoses tööga. Vahepeal on vaja tööd teha 7 päeva nädalas ja lihtsalt kiired ajad on. 6
15. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt pole H. Loorits nõuetekohaselt täitnud ka süüdimõistva kohtuotsusega määratud ravikohustust. Kuigi H. Loorits väidab sõnades, et tal on tõsine narkootikumiprobleem, ta tarvitab põhimõtteliselt iga päev amfetamiini ja soovib ravi saada, pole ta samas olemasolevaid ravivõimalusi kasutanud ja katkestas psühhiaatri juures käimise. Olukorras, kus narkokuritegudes süüdimõistetu tarvitab kriminaalhoolduse ajal endiselt iga päev amfetamiini, pole kohtu hinnangul töö tegemine mõjuv põhjus, mis õigustaks ravivajaduse eiramist ja sõltuvusprobleemi ignoreerimist. Kuigi H. Loorits vajab ilmselgelt võimalikult kiiresti sõltuvusvastast ravi, pole ta seni olemasolevaid võimalusi kasutanud. Arvestades ülal toodut, pole kohtu arvates H. Looritsa motivatsioon ravile pöörduda siiras.
16. Teiseks selgitas H. Loorits kohtuistungil, et ta viibis
17. a novembri lõpus või detsembri alguses vabatahtlikult Jämejalas narkosõltuvuse vastasel ravil, kuid polnud seal kogu ettenähtud aega, vaid üksnes 2 nädalat, sest tal oli keeruline periood ja ta hakkas tujutsema. H. Loorits tuli varem haiglast ära ja jätkas narkootikumide tarvitamist. Vanglas on palju vange ja vähe töötajaid ning seal ei saa korralikku ravi. Kui H. Loorits läheks vanglasse, jätkaks ta pärast vabanemist ikka narkootikumide tarvitamist. Jämejalas tegeletakse igaühega igapäevaselt.
18. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on H. Loorits juba pöördunud peaaegu 2 aastat tagasi Viljandi Haiglasse narkosõltuvuse vastasele ravile, kuid ravi ebaõnnestus, sest H. Loorits lahkus pärast 2 nädalat haiglast ja jätkas narkootikumide tarvitamist. Pidades silmas, et H. Loorits on jätkanud narkootikumide tarvitamist ka käesoleval aastal pärast 1-aastast vangistust, on järelikult ka šokivangistus ja kriminaalhooldus tema puhul ebaõnnestunud. Seega pole ükski senine meede mõjutanud H. Looritsat narkootikumide tarvitamisest loobuma. Nagu öeldud, oleks ka haiglaravile tagasi pöördumine kohtu hinnangul tõenäoliselt perspektiivitu. H. Looritsale ei sobinud
19. aastal statsionaarsel ravil viibimine ja praeguses asjas katkestas ta ambulatoorse psühhiaatrilise ravi pärast esimest korda psühhiaatri juures käimist. Seega pole H. Looritsa suhtumine sõltuvusvastasesse ravisse muutunud ja kohtul pole objektiivset alust arvata, et H. Loorits läbib nüüd statsionaarse ravi edukalt.
20. Viimaks pole H. Looritsa katseaja nõuete rikkumised piirdunud korduva narkootikumide tarvitamise ja käitlemisega, vaid kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil, et H. Loorits pole pärast erakorralise ettekande esitamist viimase kuu aja jooksul registreerimiskohustust täitnud ja kriminaalhoolduse vastu huvi tundnud. Ametnikul pole olnud võimalik H. Looritsaga telefonitsi suhelda ega kontrollida narkootikumide tarvitamise keelust kinnipidamist. Kohus märgib, et seega loobus H. Loorits enne erakorralise ettekande arutamist sisuliselt mistahes kriminaalhoolduse nõuete täitmisest ̶ ta tarvitab oma sõnul igapäevaselt narkootikume, ei käi psühhiaatri juures ja kriminaalhooldusametniku vastuvõttudel ega ole kriminaalhooldusametnikule telefonitsi kättesaadav. Arvestades kõike eelnevat kogumis, on H. Looritsa kriminaalhooldus täielikult ebaõnnestunud. Kuna H. Loorits pole näidanud üles tõsiseltvõetavat huvi katseaja eduka läbimise vastu ega pingutanud selleks, et vältida karistuse täitmisele pööramist, on leebemate meetmete kohaldamine perspektiivitu. Lisaks uute rikkumiste toimepanemise võimaldamisele ohustaks katseaja edasi kulgeda laskmine ka H. Looritsa tervist.
21. Kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu valmisolek teha kriminaalhooldajaga koostööd. Kuna see tingimus pole H. Looritsa puhul täidetud, tuleb Tartu Maakohtu 09.03.
22. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa pöörata täitmisele. H. Loorits tuleb saata vanglasse karistust kandma 2 aastaks 11 kuuks ja 28 päevaks. Vangistus võimaldab H. Looritsal olla kontrollitud keskkonnas pikema aja jooksul kaine ja tugispetsialistid abistaksid teda seoses sõltuvuskäitumisega. 7 (allkirjastatud digitaalselt) 8