RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-15735 Otsuse kuupäev Tartu, 10. november 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja K

) § 179 järgi. Kadriorg kohvik-restoran OÜ kasutas kostja ruume ajavahemikul

1. aprill 2017 kuni
2. mai 2017 ning tasus selle eest ühe arve. Sel ajal ei kasutanud neid ruume Nap Konsult OÜ. Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja kostja sõlmisid
3. aprillil 2017 suulise üürilepingu. Kuna sellest kuupäevast hakkas Kadriorg kohvik-restoran OÜ ruume kasutama ja Nap Konsult OÜ seda enam ei teinud, lõppes kostja ja Nap Konsult OÜ üürileping
4. aprillil 2017 poolte kokkuleppel. Kostja ei ole tõendanud, et ta lõpetas Kadriorg kohvikrestoran OÜ-ga sõlmitud üürilepingu
5. septembril
6. See üürileping lõppes
7. augustil
8. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal oli õigus teostada
9. aprillil 2018 hagejate sõidukite suhtes pandiõigust. Pooled ei vaidle selle üle, et Nap Konsult OÜ oli kostjale võlgu. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui suur oli Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlg kostjale ning kas Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastutas ka Nap Konsult OÜ võla eest. Kostja nõude kindlakstegemise aluseks

§ 305

lg 1 järgi tuleb võtta Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja kostja üürileping ning kostja nõuded Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu. Kostjal oli pandiõiguse teostamise ajal Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastu 17 196 euro 57 sendi suurune nõue, mille katteks on kostja arvestanud

1. septembri
2. a pandiõiguse teostamisel saadud 18 500 eurot. Seega ei ole kostjal õigust müüa hagejate sõidukeid (asjaõigusseaduse (AÕS) § 292 lg-d 1 ja 2).
3. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjal oli
4. septembril 2017 Nap Konsult OÜ vastu 21 663 euro 50 sendi ning Kadriorg kohvikrestoran OÜ vastu 5905 euro 98 sendi suurune nõue, mis sisaldas üüri, viivise ja õigusabikulude hüvitamise nõuet. Võlgade katteks teostas kostja
5. septembril 2017 pandiõigust ja sai vara müügist 18 500 eurot. Arvestades, et Nap Konsult OÜ võlad tekkisid enne Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlga, jäi pärast selle pandiõiguse teostamist Nap Konsult OÜ võla jäägiks 3163 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võla jäägiks 5905 eurot 98 senti. Nende nõuete täitmiseks teostas kostja
6. aprillil 2018 pandiõigust hagejate sõidukitele. Selleks ajaks oli kostjal tekkinud Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu ka saamata jäänud üüri nõue 10 500 eurot, mille eest Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastutasid võrdselt. Seega oli
7. aprillil 2018 Nap Konsult OÜ kostjale võlgu 8413 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ 11 155 eurot 98 senti. Tuvastamaks, millise kohustuse katteks tuleb
8. septembril 2017 teostatud pandiõiguse alusel vara müügist saadud tulu arvestada, tulnuks teha esmalt kindlaks Nap Konsult OÜ kohustuse suurus ja nõude tekkimise aeg. Kuna nõue Nap Konsult OÜ vastu tekkis esimesena, tuleb
9. septembril 2017 kinnipeetud vara müügist saadu arvestada esmalt Nap Konsult OÜ kohustuse täitmiseks.
10. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
12. märtsi
13. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt järeldas maakohus valesti, et kostja ja Nap Konsult OÜ sõlmitud üürileping ei läinud üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le. On tõendatud, et Kadriorg kohvik3

§ 179). Pooled ei vaidle selle üle, et Nap Konsult OÜ ja kostja sõlmisid 15.

aprillil 2011 üürilepingu, mille esemeks on Rae vallas Viljandi mnt 25d / Männimetsa tee 6 asuvad ruumid ja tootmismaa. Üürileping sõlmiti 5-aastase tähtajaga, mille möödumisel uut kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuid üürieseme kasutamine jätkus suulise lepingu alusel samadel tingimustel. Asja materjalidest nähtuvalt esitati Nap Konsult OÜ-le novembris 2016 pankrotihoiatus ja pankrotiavaldus ning

1. aprillil 2017 kuulutati välja pankrot. Kuna Nap Konsult OÜ oli makseraskustes, palus Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige, et kostja jätkaks üürilepingut Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga. Nimetatu on tõendatud juhatuse liikme
2. aprilli
3. a e-kirjas kostjale esitatud sooviga teha Nap Konsult OÜ-le aprilli ja mai 2017 kohta esitatud arve ümber Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le. Nap Konsult OÜ kohustuste täitmise kokkulepet tõendab ka Kadriorg kohvik-restoran OÜ
4. aprillil 2017 Nap Konsult OÜ 1218 euro 8 sendi suuruse võla tasumine energiaettevõttele. Üüriruumide kasutamise jätkamise soovi tunnistas Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige kohtuistungil antud ütlustes, märkides, et võla tasumise põhjuseks oli vajadus pääseda ruumidesse. Asjaolu, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas kostja ja Nap Konsult OÜ üürilepingut, tõendab see, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas üüri maksmist kostja ja Nap Konsult OÜ sõlmitud lepingu järgi. Lepingu üleminekut kinnitavad ka kostja juhatuse liikme vande all antud ütlused. Seda, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga lepingu jätkamise tingimuseks oli tema kohustus tasuda kõik Nap Konsult OÜ võlad, on tõendatud kostja juhatuse liikme ütluste ja asjaoluga, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasus osaliselt arved. Maakohus ei eristanud Kadriorg kohvik-restoran OÜ ja Nap Konsult OÜ kohustusi, vaid tuvastas üksnes Kadriorg kohvik-restoran OÜ võla suuruse. Üürilepingu p 7.3.3 kohaselt on kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning leping lõpeb, kui Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei maksa nõuetekohaselt tasu ning tähtaegselt on tasumata kahe kuu üür. Kostja edastas
5. septembril 2017 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja esitas
6. septembril 2017 üürivõla, viivise ja menetluskulude nõude, mille kohaselt oli Nap Konsult OÜ üürivõlg 10 263 eurot ja Kadriorg kohvikrestoran OÜ üürivõlg 4708 eurot 87 senti. Lisaks oli kostjal üürilepingu p 5.1 järgi õigus nõuda Nap Konsult OÜ-lt iga viivitatud päeva eest 1% viivist, mida kostja on vähendanud põhinõudeni. Kadriorg kohvik-restoran OÜ-lt on kostjal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Samuti oli kostjal
7. septembri
8. a seisuga Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu õigusabikulude hüvitamise nõue, s.o kummagi vastu 1137 eurot 50 senti. Seega oli kostjal
9. septembri
10. a seisuga Nap Konsult OÜ vastu nõue 21 663 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5905 eurot 98 senti. Kuna üürnik ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt, teostas kostja
11. septembril 2017 üüriesemel asunud vara suhtes pandiõigust. Kostja ei olnud leppinud Kadriorg kohvik-restoran OÜ-ga ega Nap Konsult OÜ-ga kokku, et esmalt täidetakse esemete müügist saaduga Kadriorg kohvik-restoran OÜ kohustus ja seejärel Nap Konsult OÜ kohustus. Kooskõlas

§ 88

lg 6 p-s 1 sätestatuga tuleb müügist saadu arvestada esmalt esimesena sissenõutavaks muutunud Nap Konsult OÜ kohustuse katteks. Kuivõrd panditud vara müügitulu ei katnud kogu võlga, rakendas kostja lisaks

1. aprillil 2018 üürileandja pandiõigust hagejate sõidukitele.
2. aprilli 2018 seisuga oli Nap Konsult OÜ võlg kostjale 8413 eurot 50 senti ja Kadriorg kohvik- restoran OÜ võlg 11 155 eurot 98 senti. Kostja on tõendanud

§ 305

järgi pandiõiguse kasutamiseks üürilepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu. Kostjal oli õigus teostada üürileandja pandiõigust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4

§ 290

lg 1 asemel ekslikult

§ 179

. Kostja ei ole esitanud

§ 290

lg-s 1 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavat nõusolekut üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Kadriorg kohvik-restoran OÜ ei olnud leppinud kostjaga kokku üürilepingu ega enne lepingu ülevõtmist sissenõutavaks muutunud kohustuste ülevõtmist. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei arvestata Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liikme ütlustega, mille kohaselt ei läinud üürileping Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le üle. Ringkonnakohtu otsus üürileandja pandiõiguse kohta on vastuolus asjakohaste õigusnormide ja kohtupraktikaga, kuna ringkonnakohus eksis pandiõiguse teostamise päeva määramisega ega teinud kindlaks kostja sissenõutavate nõuete suurust ja hagejate sõidukite väärtust

1. augustil 2017, mil kostja sulges juurdepääsu üüriesemele ja pidas seal olnud sõidukid kinni. Pandiõiguse teostamise aja vale tuvastamise tõttu on valesti tuvastatud ka kostja nõuete suurus ja kostja pandiõiguse lõppemise aeg. Viivisenõude osas on otsus vastuoluline. Menetluskulusid jaotades on ringkonnakohus kohaldanud valesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-t 1, mitte § 165 lg-t
3. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja palub jätta hagejate kanda kostja kassatsiooniastme menetluskulu 805 eurot. Hagejad on esitanud kassatsioonkaebuses uusi väiteid ning ringkonnakohus ei jätnud tõendeid hindamata ega muutnud tõendamiskoormust. Samuti ei ole otsus vastuolus Riigikohtu praktikaga ega viivisenõude osas vastuoluline. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 kohaselt rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli

§ 305alusel õigus teostada hagejate sõidukitele üürileandja pandiõigust.

Kostja tugines pandiõigust teostades sellele, et Nap Konsult OÜ-ga sõlmitud üürileping läks üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ja viimane vastutab nii enda kui ka Nap Konsult OÜ kohustuste eest, mis ei olnud vaidlusaluse pandiõiguse teostamise ajaks täidetud. Maakohus leidis, et kostjal ei olnud õigust pandiõigust teostada, sest üürileping ei läinud Nap Konsult OÜ-lt üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ning vaidlusaluse pandiõiguse teostamise ajaks olid kostja nõuded Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu täidetud varasema pandiõiguse teostamisel saadu arvel. Ringkonnakohus asus maakohtu otsust tühistades seisukohale, et kostjal oli õigus teostada pandiõigust, kuna üürileping läks üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ning kostja nõuded ei olnud varasema pandiõiguse teostamisega täidetud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kostjal oli pandiõiguse teostamise õigus. 11. Ringkonnakohus märkis õigesti, et võlasuhte kui terviku käsutamisele kohaldub

§ 179

. Samas jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et üürilepingu üleandmisele kohaldub ka

§ 290

. Kolleegiumi hinnangul ei toonud ringkonnakohtu eksimus aga kaasa ebaõiget kohtulahendit ega anna alust seda tühistada.

§ 290

lg 1 kohaselt võib üürnik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused anda kolmanedale isikule üle üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. 5

§ 290

lg-s 1 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõudmise eesmärk ei ole tuua rikkumise korral kaasa tehingu tühisus. Olukorras, kus pooled ei esita üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud üürilepingu üleandmise nõusolekut, on kohtul õigus hinnata üürilepingu üleandmise tahte tuvastamiseks poolte esitatud muid asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus tuvastas Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liikme e-kirja ja vande all antud ütluste, kostja juhatuse liikme vande all antud ütluste ning asjaolu alusel, et Kadriorg kohvik-restoran OÜ jätkas kostjale üüri maksmist kostja ja Nap Konsult OÜ üürilepingu järgi ning et Kadriorg kohvik-restoran OÜ võttis üürilepingu üle. Riigikohus arvestab kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilisi asjaolusid ning on seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega ega kogu ja uuri tõendeid (TsMS § 688 lg-d 3–5). Ainuüksi kassatsioonkaebuses märgitu, et Nap Konsult OÜ ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ juhatuse liige on kohtuistungil eitanud üürilepingu üleandmist Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le ning hagejad ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga, ei anna alust leida, et ringkonnakohus on tõendite hindamisel eksinud. Ringkonnakohus hindas tõendeid kogumis ja on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude alusel leiab kolleegium, et kostja oli nõus üürilepingu üleandmisega

§ 290

lg 1 järgi.

§ 290

lg 2 kohaselt vastutab esialgne üürnik üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise korral üürileandja ees lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt isikuga, kellele üürniku õigused ja kohustused üle anti. Esialgse üürniku vastutus lõpeb ajast, mil üürileandja võis üürilepingu esimest korda üles öelda, või ajast, mil üürileping lõpeb, kuid siiski mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel pärast õiguste ja kohustuste üleandmist. Eeltoodust ei tulene, et üürilepingu üleandmisel lähevad üle ka eelmise üürniku juba sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et seaduse alusel ei lähe üldjuhul üle need lepingust tulenevad nõuded ja kohustused, mis olid enne üürilepingu üleminekut muutunud sissenõutavaks, st mille täitmist võis teine pool nõuda juba esialgselt üürnikult. Sellise sissenõutavaks muutunud kohustuse võib kolmandale isikule (nt uuele üürnikule) üle anda kokkuleppel võlausaldajaga (üürileandjaga) või tema nõusolekul nt

§ 175lg-te 1 ja 2 alusel (vt ka Riigikohtu 17.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-04, p 16). Praeguses asjas on ringkonnakohus kosja juhatuse liikme vande all antud ütluste ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ tasutud arvete alusel tuvastanud, et üürileping läks Nap Konsult OÜ-lt üle Kadriorg kohvik-restoran OÜ-le tingimusel, et viimane täidab esimese kohustused.
2. Hagejate arvates lugesid kohtud esimese pandiõiguse teostamise ajaks ekslikult
3. septembri 2017, sest kostja pidas üüriesemel asunud vara kinni juba
4. augustil 2017, mistõttu on ringkonnakohus arvanud valesti kostja nõuete hulka pärast viimati nimetatud kuupäeva tekkinud üürivõla sissenõudmise õigusabikulu ja saamata jäänud üüri nõuded. Kolleegium lähtub kooskõlas TsMS § 688 lg-tes 3–5 sätestatuga kohtute tuvastatust, et kostja teostas pandiõigust
5. septembril 2017 ning selle aja seisuga oli tal Nap Konsult OÜ vastu 21 663 euro 50 sendi ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 5905 euro 98 sendi suurune nõue (sh üür, viivis ja õigusabikulu) ning hagejate sõidukitele pandiõiguse teostamise ajaks
6. aprillil 2018 oli kostjal Nap Konsult OÜ vastu 8413 euro 50 sendi ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ vastu 11 155 euro 98 sendi suurune nõue (mh saamata jäänud üür). Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust järelduseks, et ringkonnakohus on asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. 6

§ 307

lg 1 järgi saab pandiõiguse teostamiseks pidada asjade kinnipidamist, kuid see säte ei välista pandipidajast üürileandja selleks ajaks sissenõutavaks muutunud hüvitisnõuete, samuti asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks tehtud kulutuste hüvitamise nõuete rahuldamist panditud vara müügitulemi arvel (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12). Kui kostja teostas esimest pandiõigust juba
3. septembril 2017, mistõttu ei saaks tema hiljem tekkinud õigusabikulusid ja saamata jäänud üüri nõudeid rahuldada selle vara müügitulemi arvel, oleks need nõuded tagatud kostja pandiõigusega hagejate sõidukitele, mida kostja teostas
4. aprillil
5. Hagejad ei ole vaidlustanud

§ 88lg 6 p 1 kohaldamise asjaolusid, mille alusel luges ringkonnakohus 20.

septembri

1. a pandiõiguse teostamisel saadud 18 500 euro ulatuses esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud Nap Konsult OÜ kohustuse.
2. Ringkonnakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga põhjendanud Nap Konsult OÜ võlale üürilepingus kokkulepitud viivise ja Kadriorg kohvik-restoran OÜ võlale seaduses sätestatud viivise kohaldumist. Ringkonnakohtu otsus ei ole selles osas vastuoluline. Kolleegium selgitab, et üürilepingu ülesütlemine ei muuda lepingut kehtetuks ega lõpeta lepingupoole õigust nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras.

§ 113

lg-s 1 sätestatud viivisemäär kohaldub juhul, kui lepingus ei ole kõrgemat viivisemäära kokku lepitud (sama lõike kolmas lause).

1. TsMS § 165 lg 1 järgi, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Kolleegium leiab, et nõude eripära arvestades oli põhjendatud jätta menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Menetluskulud Riigikohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel koostoimes § 165 lg-s 1 sätestatuga samuti hagejate kanda solidaarselt.
2. Kuna maakohus ei ole hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ka Riigikohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.
3. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 7