1-20-6551/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-6551 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Heinar Kooviti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Heinar Kooviti (Koovit; isikukood 39401014926) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Tagastada Heinar Koovitile määruskaebuse lisana esitatud töövihik „Tagasilanguse ennetamine“.
8. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Heinar Koovitile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 94 (üheksakümmend neli) eurot 80 senti, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot 80 senti.
9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Heinar Kooviti kanda.
10. Heinar Koovitil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
11. Viru Maakohus karistas Heinar Koovitit 16.09.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6551 KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.01.
13. a otsusega mõistetud ärakandmata 2 aasta 2 kuu 8 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 29.06.
14. Kohtuotsus jõustus 02.10.
16. Tartu Vangla esitas 27.07.2021 Tartu Maakohtule materjalid Heinar Kooviti enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Heinar Kooviti tingimisi enne tähtaega vabastamist.
17. Tartu Maakohtu 14.09.
18. a määrusega jäeti Heinar Koovit vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
19. Maakohus leidis, et Heinar Kooviti suhtes on täidetud formaalsed eeldused, kuivõrd saabunud on seaduses sätestatud tähtaeg ning tal on vabanemisel olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. 3.
20. Heinar Koovitil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Kandmas on ta kolmandat reaalset vangistust. Viimane karistus on mõistetud lubadeta ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest ning sarnaseid rikkumisi on isik toime pannud ka varasemalt. Kinnipeetav on toime pannud väga erinevaid kuritegusid. Vägivaldsuse raskusaste võrreldes varasemaga on vähenenud, kuid kriminaalne käitumismudel on jäänud üldpildis samaks. Kinnipeetav on viimased teod toime pannud sõltuvusprobleemidest, grupi mõjust tingituna. Soodusteguriks on kehv probleemide lahendamise oskus, riskiv ja hoolimatu elustiil. Eelnev elukäik ei anna põhjust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Et oleks põhjendatud isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine tuleb tuvastada, et risk isiku poolt uue kuriteo toimepanemiseks on väga madal. Maakohtu hinnangul see nii ei ole. 3.
21. Kinnipeetava käitumine on vangistuse ajal olnud korrektne ning see võib viidata süüdlase suhtumise paranemisele kehtestatud reeglitesse, tõsikindlaid järeldusi aga teha ei saa. Kinnipeetav on alles asunud täitma ITK-s ettenähtud rehabiliteerivaid tegevusi ja lõpetamisel on sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“. Tervitatav on Heinar Kooviti soov asuda narkosõltuvusega tegelema ning seda selleks kõige paremini sobivas keskkonnas, rehabilitatsioonikeskuses „Uus põlvkond“. Maakohtu hinnangul vajab Heinar Koovit sõltuvusvastast ravi ja nõustamist ning keskkonnavahetust vägagi. Käesoleval momendil puudub ettenähtud sotsiaalprogrammide läbiviijate tagasiside selle kohta, kas Heinar Koovit ka tegelikult ja sisemiselt soovib ja on valmis rehabilitatsioonikeskuses efektiivselt kaasa töötama sõltuvuse kontrolli alla saamise nimel. Või on see üksnes näiline, et ennetähtaegse vabanemise võimalusi suurendada. Sõnades on süüdlane kinnitanud korduvalt, et käitumine on olnud vale ning on suuteline eluviise muutma ning kandma karistust vabaduses, kuid lubadused on jäänud lubadusteks. 3.
22. Isiku senine elukäik (korduvad kuriteod) viitavad tema kuritegelike hoiakutele. Riski suurendab joovastite tarvitamine, enim teevad muret narkootikumid. Narkootikumide tarvitamise põhjuseks toob isik soovi põgeneda probleemide eest. Pikaajaline ja sagedane (igapäevane) narkootikumide tarvitamine viitab tema kehvale motivatsioonile sõltuvusest vabaneda. Isiku käitumine olnud kestvalt õigusvastane, muutusi pole kaasa toonud erinevad 2 karistused, sh karistuse kandmise võimalused vabaduses. See aga tähendab, et tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks ei ole piisav. 3.
23. Vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, läbides rehabiliteerivaid tegevusi ja soovides vangistusjärgselt läbida sobilikku rehabilitatsiooniprogrammi jne), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. Määruskaebus
24. Tartu Maakohtu 14.09.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Heinar Koovit tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise valve alla. Samuti võtta määruskaebuse lisad asja materjalide juurde. 4.
26. Kaitsja leiab, et Heinar Kooviti puhul on täidetud tingimus, et ta on käitunud vanglas õiguspäraselt. Lisaks ei ole kohus seotud vangla ega prokuratuuri seisukohaga. Isikut on võimalik õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, määrates ta kriminaalhooldusele ja andes võimaluse realiseerida oma seisukohad, mida ta on kohtule avaldanud. Kriminaalhooldaja järelevalve aitab püsida isikul õigel teel, resotsialiseerumisel, samuti sõltuvuskäitumisega tegelemisel. Kriminaalhoolduse all olev endine vang on ühiskonnale palju turvalisem. 4.
27. Vabanemine elektroonilise järelevalvega tähendab sisuliselt palju tugevamalt distsipliini ja reeglite järgimise kohustust. Nõustudes vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tugeva kontrolliga, peab kinnipeetav endale sellest selgelt aru andma. Vähimagi rikkumise korral ja kriminaalhooldusametnikuga koostöö mittetegemise korral tuleb karistus lõpuni kanda vanglas. Heinar Koovit on nende tingimustega nõus ja on valmis neid täitma. Lisatud tõenditest on näha, et Heinar Koovit on tegelenud tõsiselt oma probleemidega ning tal on soov vabaneda narkootikumide tarvitamisest ja asuda õiguskuulekale teele.
28. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka Heinar Koovit, kes palub, et kohus muudaks 14.09.
29. a kohtumäärust ja vabastaks ta tingimisi enne tähtaega rehabilitatsioonikeskusesse. 5.
30. Heinar Koovit nõustub maakohtu järeldustega, kuid ühe mööndusega. Kui ta peaks vabanema aasta pärast või karistuse lõpus, ei ole võimalik tagada 100% tema õiguskuulekat käitumist. Paegusel juhul soovib ta oma probleemidega tegeleda, neist vabaneda ja parim koht selleks on rehabilitatsioonikeskus. 5.
31. Heinar Koovitile tundub, et peamiseks mittevabastamise põhjuseks on olnud sotsiaalprogrammi läbiviija seisukoha puudumine. Selle esitab kohtule tema kaitsja. Lisaks esitas ta kohtule „Tagasilanguse ennetamise“ töövihiku. Esmakordselt kõigi karistuste jooksul mõistab ta ja tunnistab oma probleeme, sh sõltuvust. Heinar Koovit on õppinud abi küsima, käib järjepidevalt psühholoogiga vestlemas, täidab saadud materjale, loeb eneseabiraamatuid ja täidab neis ülesandeid. Tema probleemid on sügavad ning nendest vabanemine võib venida aastatesse. Rehabilitatsioonikeskuses saab tegeleda igapäevaselt oma sõltuvuse ja 3 psühholoogiliste probleemidega. Soovib vabaneda sõltuvusest, kui mitte enda, siis oma elukaaslase ja viimase laste pärast. Tema pere on talle suureks motivaatoriks.
32. Tartu Ringkonnakohtu 04.10.
33. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.10.
34. 6.
35. Tartu Ringkonnakohtu taotlusel esitas Tartu Vangla 14.10.2021 Heinar Kooviti individuaalse täitmiskava. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
36. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebustes esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Heinar Kooviti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
37. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
38. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
39. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii kaitsja kui ka süüdimõistetu rõhutavad rehabilitatsioonikeskusesse siirdumisest tulenevaid positiivseid asjaolusid, lisandunud on sotsiaalprogrammi tagasiside. Kaebustes soovitakse üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
41. Heinar Koovit on vangistuse kestel olnud õiguskuulekas, kuivõrd temal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi see ei taga, et süüdimõistetu suudab selliselt käituda ka vabaduses ja ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Arvestades seda, et Heinar Koovitit on karistatud kokku viiel korral, sealjuures on tegemist tema kolmanda vangistusega, ei saa olla kindel, et vangistus on teda seekord oluliselt rohkem mõjutanud. Seda enam, et vanglas, s.o rangelt kontrollitud keskkonnas, on oluliselt lihtsam olla õiguskuulekas ja järgida kehtestatud reegleid kui vabaduses. Rehabilitatsioonikeskusesse vabanemist peab ringkonnakohus igati mõistlikuks, kuivõrd seal on rangem kontroll, ahvatlusi vähem ning võimalus tegeleda isoleeritumas keskkonnas oma probleemidega. Samas ei tingi see iga kinnipeetava automaatset vabastamist. Enne Heinar Kooviti ennetähtaegset vabastamist, sh elektroonilise valve alla ja rehabilitatsioonikeskusesse, peab kohus olema veendunud, et 4 vangistus on isikule avaldanud piisavat mõju ning vähendanud uute kuritegude toimepanemise riski olulisel määral.
42. Võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga on Heinar Koovit läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, mille tagasiside on igati positiivne. Ka osaleb ta vanglas tööhõives, probleemid puuduvad. Samas ei anna see alust maakohtu seisukoha muutmiseks. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on plaanitud kutsehariduse omandamine. Materjalidest ei nähtu, et Heinar Koovit oleks selle täitnud ja omandanud plaatija kutse, mis aitaks temal vabaduses tööd leida, märkimisväärselt suuri võlgnevusi likvideerida ning hoiduda varavastaste kuritegude toimepanemisest. Arvestades seda, et Heinar Koovitit on karistatud ka vägivallaga seotud kuritegude eest, on äärmiselt oluline, et ta läbiks struktureeritud vestlused agressiivsest käitumisest, mis aitaks maandada neid riske. Samuti on planeeritud tema osalemine tagasilanguse ennetamise tugigruppi, mis on antud juhul samuti vajalik, kuivõrd Heinar Koovit ise tõdes maakohtu istungil, et vabanemise alguses on kõik korras, kuid siis vihahoo vms tõttu tarvitab narkootilisi aineid ja siis läheb käest. Lisaks märkis kinnipeetav maakohtu istungil, et järgmine aasta osaleb ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis taaskord aitab Heinar Koovitil tegeleda sõltuvusega. Kuna narkootiliste ainete sõltuvus (on toime pannud ka narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid) on kuritegude toimepanemise põhjuseks, peab kohus olema veendunud, et vabaduses sõltuvuskäitumine ei jätkuks. Käesolevalt see nii ei ole: mitmed olulised eesmärgid, mis maandaksid uute kuritegude toimepanemise riske maandada, on veel täitmata.
43. Kaitsjaga saab nõustuda, et kriminaalhooldus pärast vangistust võib olla ühiskonnale turvalisem valik kui vabanemine ilma selleta, kuid vabastamise eelduseks on ennekõike vangistuse kestel asetleidnud muutused süüdimõistetu käitumises õiguskuulekuse suunas. Praegusel hetkel on ennatlik asuda seisukohale, et Heinar Kooviti käitumises on toimunud sellised muutused, mis tagaksid tema õiguskuulekuse. Vastupidi, mitmed temast tulenevaid ohte vähendavad tegevused on täitmata. Seega puuduvad materiaalsed eeldused Heinar Kooviti vabastamiseks.
44. Heinar Koovit on oma määruskaebuses välja toonud mitmeid positiivseid aspekte – motivatsiooni tegeleda probleemidega, sõltuvuskäitumisega, asuda elama õiguskuulekat elu, kuid tegemist on vaid tema sõnadega, mida ei kinnita varasem elukäik. Korduv karistatus, katseajal uute kuritegude toimepanemine, varasemate vangistuste vähene mõju, narkootiliste ainete sõltuvus ning asjaolu, et mitmed individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on täitmata, annavad aluse kahtluseks kinnipeetava tegelikus motivatsioonis. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Heinar Koovit on määruskaebuses öelnud, et kui ta peaks vabanema aasta pärast või karistuse lõpus, ei ole võimalik tagada 100% tema õiguskuulekat käitumist, kuid praegusel juhul soovib ta oma probleemidega tegeleda, neist vabaneda ja parim koht selleks on rehabilitatsioonikeskus. Selline manipuleeriv suhtumine näitab, et tegemist ei ole süüdimõistetuga, kes peaks vabanema tingimisi enne tähtaega.
45. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Heinar Kooviti suhtes ei ole uute kuritegude risk veel nii märkimisväärselt madal, et see võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastada. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Seda ei taga ka rehabilitatsioonikeskuses viibimine. Nende meetmetega ei ole tegelikkuses võimalik ära hoida ei sõltuvusainete tarvitamist, vägivaldset käitumist ega muude eriliigiliste kuritegude toimepanemist. Korduvad vangistused ega kriminaalhooldus ei ole muutnud isiku mõtteviisi. 5 Seetõttu jääb Heinar Koovit vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
46. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
47. septembri
48. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
49. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, Heinar Kooviti poolt saadetud dokumentidega tutvumiseks, Heinar Koovitiga telefonivestluste pidamiseks ning määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 87 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 94,80 eurot, sh käibemaks 15,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 94,80 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus