2-21-119496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number 08. november 2021, Jõhvi kohtumaja 2-21-119496 Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi A. L.

§ 661lg 4).

RESOLUTSIOON

1. Võtta OÜ Aktiva Finants avaldus A. L. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse.
2. Kinnitada OÜ Aktiva Finants (hageja) ning A. L. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
3. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 1919,28 eurot, intressivõla katteks 191,06 eurot, viivisevõla katteks 1534,70 eurot, sissenõudmiskulude katteks 50 eurot, hageja menetluskulu katteks 240 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 162,50 eurot, kokku on kompromissi summaks 4097,54 eurot, mille kostja kohustub hagejale tasuma alljärgneva maksegraafiku alusel: Kuupäev Põhiosa (EUR) Kuumakse (EUR) Jääk (EUR) 15.12.2021 1000 1000 3097,54 15.01.2022 88,54 88,54 3009 15.02.2022 88,50 88,50 2920,50 15.03.2022 88,50 88,50 2832 15.04.2022 88,50 88,50 2743,50 15.05.2022 88,50 88,50 2655 1

) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa OÜ Aktiva Finants uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled loobusid

§ 661lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest. 3

) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagita menetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-21-119496 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-21-119496 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 240 eurot ja ½ riigilõivust 162,50 eurot jääb kostja kanda.

§ 168lg-st 3 tulenevalt jäävad kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda. 4

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 162,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 162,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5