2-20-14253/27

2-20-14253 KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Edasikaebamise kord

1. oktoober 2021.a, Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Leanika Tamm Jaanika Juurik 2-20-14253 A.K.i hagi J.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes Hagi läbivaatamata jätmine Hageja A.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja eestkostja S.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) Xxxxxxxxxxx Hageja määratud esindaja advokaat Kadi Sitska, Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, Tallinn, e-post office@tibar.ee Kostja: J.P., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Andrus Post, e-post: andrus@hugo.legal Määruskaebuse esitamine Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata A.K.i seadusliku esindaja eestkostja S.H. hagist loobumise taotlus. Jätta läbi vaatamata A.K.i hagi J.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
5. Jätta alaealisele lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, määratud esindaja tasu taotluse osas võtab kohus seisukoha eraldi määrusega. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. A.K.i seaduslik esindaja, K.K. esitas 30.09.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Kostja ei ole kantud lapse sünnitunnistusele isana. Hageja soovib tuvastada, et A.K. põlvneb oma isast J.P.st. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas. Kohus võttis avalduse menetlusse 16.10.2020 ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja on esitanud kohtule oma vastuse 30.10.
7. Kohus tegi hagejale seoses ekspertiisi korraldamisega kohtunõude 02.11.2020, peale seda on kohus hagejale selgitanud ekspertiisi teostamise korda (24.11.2020) ning koostanud DNA-ekspertiisi ettemaksu nõude. Kohus määras kohtuistungi 10.01.2021, peale mida pooled soovisid aega ekspertiisi vabatahtlikuks läbiviimiseks. Kohus määras tähtaja, kuid tähtajaks hageja ega kostja kohtule Lk 1 / 4 2-20-14253 vastanud ei ole. Kohus on teinud 10.06.2021 hagejale kohtunõude, kuid hageja ei ole ka sellele reageerinud. Kohus määras uue istungiaja.
8. Kohus korraldas eelistungi 24.09.
9. Kuni eelistungini pooled kohtule midagi ei esitanud. Kohtuistungile jäi ilmumata hageja seaduslik esindaja K.K.. Kostja taotles hageja esindaja mitteilmumise tõttu hagi läbi vaatamata jätmist, mille kohus jättis rahuldamata. Kostja lepinguline esindaja Andrus Post avaldas istungil kohtule, et on võimalik, et K.K.i suhtes on kas käimas või lahendatud vanema hooldusõiguse piiramise menetlus hageja suhtes. Kohus tuvastas eelistungil, et Pärnu Maakohtu 14.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2330 on kohus ära võtnud hageja seadusliku esindajalt K.K.ilt vanema hooldusõiguse alaealise lapse A.K.i suhtes täielikult nii isiku- kui ka varahooldusõiguse osas ja määranud alaealisele eestkostjaks S.H.. Kohtumäärus on jõustunud.
10. Kohus 27.09.2021 määrusega andis alaealisele A.K.ile riigi õigusabi tema esindamiseks tema hagis J.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Samuti kohustas kohus nii riigi õigusabi korras alaealisele määratavata esindajat kui ka hageja seaduslikku esindajat (eestkostjat) esitama kohtule omapoolse seisukoha menetluse jätkamise ja tõendite kogumise (ekspertiisi määramine) osas.
11. Hageja seaduslik esindaja eistas 11.10.2021 kohtule vastuse, milles avaldas soovi hagist loobuda. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et temal, kui eestkostjal puudub info, millise isiku suhtes tuleks algatada A.K.i isaduse tuvastamine. Lapse ema K.K. on algatanud isaduse tuvastamise nõude J.P. vastu. J.P. ei ole võimalikku isadust tunnistanud ja on lisanud, et potentsiaalseid isa kandidaate võib olla teisigi. Nii palju, kui eeskostjal on olnud suhtlust K.K. ´ga, on tema poolt räägitu alati olnud vastukäiv ja hiljem on selgunud ka valed. Lapse heaolust lähtuvalt on oluline, et on teada tema isa ja sellega seoses põlvnemine. Oluline on mõlema vanema osalemine lapse elus. Tänaseks on laps eestkostel. Ema hooldusõigus on piiratud ja viimase seitsme kuu jooksul ei ole lapse ema tema elus osalenud. J.P. ei ole seni oma võimalikku isadust omaks võtnud ja ei ole ka soovinud lapse elus osaleda. A.K.`i senise peaaegu kolme aastase elu jooksul on alles viimsed 10 kuud lapse elus olnud turvaline, stabiilne, arendav. Lapsel on traumakogemus, mis on tekkinud varasemast ema ebastabiilsest elukorraldusest. Lisaks lapse õigusele teada ja tunda oma isa on väga oluline lapse heaolu tagav turvaline ja arendav keskkond ning turvalise isiku olemasolu. Täna on see kõik A.i jaoks olemas. Seoses võimaliku isaduse tuvastamise järgse hooldusõiguse tekkimisega muutuva olukorra valguses ei ole taoline elukorralduse muutus praegu lapse huvides. Kui on olemas usaldusväärne info, millise isiku suhtes oleks õigustatud isaduse tuvastamine algatada, saab seda alati hiljem teha. Täna on ka olukord, kus ekspertiisi tasu peaks maksma laps ise. Siinkohal on oluline kaitsta ka lapse materiaalseid vahendeid. Seda enam asjaolude valguses, kus võimalikke isa kandidaate võib olla rohkem kui üks. Lähtuvalt eeltoodust on eestkostja seisukohal, et menetlusega mitte jätkata. Isaduse tuvastamist saab alati hiljem algatada, kui on olemas usaldusväärne info võimaliku isa isiku osas.
12. A.K.ile määratud esindaja advokaat Kadi Sitska 11.10.2021 seisukohas avaldas, et ta on olnud alaealise hageja määratud esindaja ka Xxxxxxxxxxx kohtumajas arutatud hooldusõiguse piiramise asjas. Esindajale lastekaitsetöötajate poolt edastatud info põhjal on võimalik järeldada, et K.K.il on olnud eluviis, mis annab alust arvata, et tal on olnud palju meestuttavaid, kellega on intiimselt suheldud. Seetõttu pole kellelgi ühest teadmist, kes neist meesisikutest konkreetselt võiks A.i isa olla. Esindaja arvates esitas K.K. oma lapse nimel hagi kohtusse eelkõige selleks, et enda materiaalset seisu parandada. Nimelt on eelmises kohtumenetluses tuvastatud, et K.K.il puudusid lapse eluks ja arenguks vajalikud tingimused. Ka S.H. juurde viis Lk 2 / 4 2-20-14253 ta lapse eelkõige selleks, et seal on laps hoitud, toidetud ja riietatud. Esindaja möönab, et lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks, kuid käesoleval juhul ei ole see lapse huvides. Vähemalt praegu mitte. Riigikohus on oma 14.03.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-16-12 öelnud, et kas, millal ja kuidas lapsele tema päritolu kohta teavet anda, on üldjuhul hooldusõigusliku vanema otsustada. Selle küsimuse otsustamisel peab vanem teostama oma õigusi heas usus ja lähtuma lapse, mitte enda heaolust. Käesoleval juhul on lapse emalt hooldusõigus lapse suhtes ära võetud ning lapse heaolu eest peab vastutama eestkostja. Kui laps saabus Xxxxxxxxxxxle olid tal suured probleemid tervisega. Isegi praegu ärkab laps öösiti üles ja ei suuda enam uinuda, sest ta kardab olla jäetud üksi. Laps oli oma ema poolt hooletusse jäetud ning füüsiliselt kui emotsionaalselt. Oma tegeliku isaga pole laps kunagi kokku puutunud. Juhul kui praegu jätkata isaduse tuvastamisega, siis see võib põhjustada lapsele lähitulevikus uusi üleelamisi. Praegune kostja pole ise nõus tunnistama, et A. on tema poeg, st last vabatahtlikult omaks tunnistama. Kostjal on elukaaslane, 2019 suvel sündinud tütar ning noorepõlve rumalused (halb seltskond, kuritegevus) on selja taha jäetud. Seega on mõistetav Kostja vastuseis isadusele, sest suhe K.K.iga jääb just sellesse perioodi. Juhul kui tõepoolest isadus tuvastatakse, siis tekivad Kostjal juriidilised kohustused lapse ees, st ta muutub tema hooldusõiguslikuks vanemaks, kes võib otsustada lapse viibimiskoha jms üle. Emotsionaalse sideme puudumise tõttu ei pruugi Kostja soovida A.i isaks olla ka peale isaduse tõsikindlat tuvastamist ning laps võib uuesti sattuda olukorda, mis kahjustab tema habrast psüühikat. Juhul kui Kostja isadus ei leia kinnitust, siis on peab kohtumenetluse kulud kinni maksma lapse nimel eestkostja, mis jällegi pole lapse huvides. S.H. on suutnud praeguseks hetkeks A.ile tagada isegi väikese rahatagavara, mille kasutamine kohtumenetluse kuludeks ei oleks lapse huvides. Samuti puudub A.il vajadus elatise nõudmiseks, sest oma eestkostja peres on talle tagatud kõik vajalik. Arvestades eeltoodut leiab esindaja, et lapse huvides oleks kui hagi võetaks tagasi ja kohus lõpetaks menetluse jättes hagi läbivaatamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13. Tulenevalt TsMS § 429 lg 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja A.K.i eestkostja S.H. kirjalikus vastuses avaldatud hagist loobumist, kuivõrd hagist loobumine on ilmses vastuolus alaealise tsiviilkohtumenetlusteovõimetu lapse huvidega.
14. Kohus on seisukohal, et A.K.i hagi J.P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 424 lg 1 p. 9 alusel st. õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Alaealise tsiviilkohtumenetlusteovõimetu lapse nimel on esitanud hagi tema ema, K.K., kelle suhtes Pärnu Maakohtu 14.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2330 on kohus ära võtnud vanema hooldusõiguse täielikult nii isiku- kui ka varahooldusõiguse osas. Kohtumäärus on jõustunud. Seega puudub alaealise lapse nimel hagi esitanud isikul õigus alaealist last esindada. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et esitatud hagi tuleb TsMS § 424 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata. Menetluskulud
15. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 173 lg 4, TsMS § 168 lg 2 ja 4 tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi Lk 3 / 4 2-20-14253 kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot.
16. Tulenevalt TsMS 172 lg 1 jätab kohus lapse määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, sealjuures lahendab kohus määratud esindaja tasu taotluse eraldi määrusega. Kohus leiab, et arvesse võttes menetluse kõiki asjaolusid ja alaealise ning teovõimetu hageja parimat huvi, on õiglane jätta kõik muud menetluskulud neid kandnud menetlusosaliste kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 4 / 4