Obsah (9)

§ 432§ 477§ 428§ 430§ 431§ 150§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 7.oktoober 2021 kell 16.00, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-9772 Kohtuasi G. D. hagi E. D

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Tagastada G. D. arveldusarvele EExxx tema poolt Rahandusministeeriumi kontole ühisvara jagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurost ½ (pool), s.o 150 eurot (ükssada viiskümmend eurot). Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning abielu lahutamise osas pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Ühisvara jagamise ja selles osas menetluse lõpetamise kohta tehtud kompromissimääruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtusse saabus 17.06.2021 G. D. hagi E. D. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Kostja kolis perest lahku. Hageja koos nelja alaealise lapsega elab eraldi. Kostja laste ülalpidamisest osa ei võta. Abielu lahutamise põhjusteks on järgmine: poolte abielulised suhted on muutunud- kostja muutus agressiivseks nii hageja kui ka laste suhtes, puudub teineteise mõistmine ja usaldus.
2. Kostja esitas 28.06.2021 käsitsi kirjutatud venekeelse vastuse, milles võttis hagi õigeks.
3. 04.10.2021 toimunud kohtuistungil väitis hageja, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ca 5 aastat tagasi. Korter asukohaga: Jõhvi mnt 10-1 Kukruse linnaosas Kohtla-Järvel on hageja lahusvara, mis tuleks ühisvara koosseisust välja arvata. Kostja väitis kohtuistungil, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ca 2 aastat tagasi, kui hageja kolis ta esialgu korterisse asukohaga: xxx. Seal elas ta üksi. Hageja koos lastega elas korteris asukohaga: xxx. Kostja kinnitas, et korter asukohaga xxx on hageja lahusvara, kuigi seda on remonditud kostjale kuulunud korteri müügist saadud rahaga. Kostja oli nõus, et nimetatud korter tuleb ühisvarast välja arvata. Korter asukohaga: xxx on poolte ainus ühisvara ja kostja on nõus, et nimetatud korter jääb hageja ainuomandisse, kuid palus hagejalt välja mõista rahaline hüvitis, mis vastab 50% korteriomandi maksumusest. Kostja nõustus hagejaga, et korteriomandi maksumuseks on 6500 eurot. Pooled otsustasid kohtuistungil ühisvara jagada kokkuleppel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus abielu lahutamise nõudes on põhjendatud 2 ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Ühisvara jagamise osas kinnitab kohus poolte kompromissilepingu ja lõpetab asjas menetluse.
5. Maakohtule esitatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 08.07.2005 Maavalitsuses. Ida-Viru
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
7. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohus kuulas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud enam kui kaks aastat tagasi ja abielu säilitada ei ole võimalik. Pooled elavad eraldi, omavaheline suhtlus puudub. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

1. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks.
2. Ühisvara jagamise osas saavutasid pooled kohtuistungil järgmise kokkuleppe: 9.1 Pooled kinnitasid, et korter asukohaga: xxx on hageja vallasvara ja ühisvarana jagamisele ei kuulu; 9.2 Pooled kinnitasid, et korter asukohaga: xxx on ühisvara. Pooled leppisid kokku, et jagavad ühisvara selliselt, et korter asukohaga xxx jääb hageja ainuomandiks; 9.3 Kuna hageja saab korteri ainuomanikuks, hageja maksab kostjale omandikaotuse eest rahalise hüvitise summas 3250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) eurot. Nimetatud hüvitise tasumine kostjale ajatatakse ning hageja peab igakuiselt tasuma kostjale hiljemalt jooksva kuu 18 kuupäevaks 270,83 (kakssada seitsekümmend eurot 83 senti) eurot. Esimeneosamakse summas 270,83 eurot tuleb tasuda kostja kontole hiljemalt 18.10.
3. Kogu hüvitise summa peab olema tasutud hiljemalt 4.oktoobriks
4. a. 9.4 Pooled leppisid kokku teha muudatus kinnistusraamatus, kus korteriomandi ainuomanikuna tuleb kinnistusraamatusse kanda G. D. (hageja). Antud kokkulepe asendab E. D.i nõusolekut.
5. .

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 11.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi ja esitasid taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus ei tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 12.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on avaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 3 Riigilõivu tagastamine 13. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles ½ riigilõivu tagastamist ühisvara jagamiseks tasutud riigilõivust. Menetluskulude jaotus 14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

15.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4