1-11-4977/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4977 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. juuli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu X.X. määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu X.X. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.07.
4. a määrusega jäeti X.X. temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. X.X. kannab karistust Harju Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 30-päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.
5. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust, millest ärakandmisele jäi 22.07.
6. a alates 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 22.07.2011 ja lõpp 18.04.
7. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega alates 18.06.
8. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 12 korral, põhiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegu kannab ta vangistust muu hulgas ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest alaealise suhtes, samuti alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Teda on lisaks korduvalt karistatud väärtegude, sealhulgas alkoholi tarvitamise eest avalikus kohas, toimepanemise eest. Maakohus märkis, et käesoleval ajal kannab süüdimõistetu vangistust II astme kuritegude toimepanemise eest. Mõistetud vangistusest on kandmata ligi 2 aastat. Maakohus tuvastas, et X.X. t on varem vabastatud vangistusest tingimisi, käitumiskontrollile allutamisega, ent tulemusteta. Viimati vabastati X.X. vangistusest tingimisi KarS § 74 alusel Harju Maakohtu 06.04.
9. a otsusega, kuid katseajal pani ta süstemaatiliselt toime uusi kuritegusid. Maakohus järeldas sellest, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad hoidmaks ära kuritegude toimepanemist. Eelkõige esineb X.X. l kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele ning alkoholi kuritarvitamisele. Maakohus märkis, et X.X. t on vangistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras. Seega ei ole süüdimõistetu isegi vangla järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. Maakohus märkis, et nii vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses peetakse uue kuriteo toimepanemise ohtu ning selle taset kõrgeks ja leidis, X.X. õigusvastast käitumist ja pikaajalisi sõltuvusprobleeme silmas pidades ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Maakohtul ei tekkinud eeltoodut arvestades kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujuta vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik käitumiskontrollile allutamiseks seda vaatamata asjaolule, et X.X. soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning on läbinud individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid, sealhulgas alaealise seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, ning omab vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust ja kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile. Kohus märkis, et alaealise suhtes sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, ei ole ärakantud karistus veel piisav, täitmaks üld- ja eripreventiivset eesmärki. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu X.X. esitas maakohtu määruse peale kaebuse, kus palub vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Esmalt juhib X.X. ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et ära pole kuulatud tema kaitsjat, nagu on vääralt märgitud maakohtu määruses. Samuti ei ole teda enne tingimisi vangistusest vabastatud. Süüdimõistetu möönab, et teda on distsiplinaarkorras sigarettide omamise eest karistatud, ent tegemist on sõltuvusega, millest tal on raske loobuda. Samas on ta alates vahistamisest sõltuvusprobleemidega tõsiselt tegelenud - läbinud Eluviisitreeningu, vestelnud psühhiaatri 2 ning kontaktisikuga. Kohus ei ole kunagi määranud X.X. le kohustust mitte tarvitada alkoholi või tegeleda sõltuvusprobleemidega. Seoses elamisega Soomes ja Rootsis on ette tulnud kriminaalhooldaja juurde mittejõudmisi, ent ta on alati sellest teda andnud. X.X. väitel on ta ära maksnud suurema osa kohtu otsustega mõistetud võlgadest alates
10. aastast. Süüdimõistetul on plaan minna kutsekooli ja omandada korstnapühkija eriala. Määruskaebuse esitaja juhib ringkonnakohtu tähelepanu sellelegi, et ta on läbinud 30.11.
11. a määratud katseaja, mis lõppes 29.05.
12. X.X. nõustub, et teda on palju karistatud KarS § 199 järgi, ent alates
13. a on rikkumiste näol olnud tegemist pisivarguskatsetega, mis on toime pandud alkoholijoobes ja mittetahtlikult. Ka KarS §-de 142, 121 ja 182 järgi mõistetud karistused on tingitud joomisest ja asjaoludest, mille üle X.X. senini piinlikkust tunneb. X.X. märgib, et 06.04.
14. a Harju Maakohus, määrates talle tingimisi karistuse, leidis, et see täidab nii eri-kui üldpreventiivseid eesmärke, mistõttu leiab süüdimõistetu, et kuna toimepandud kuritegu on oma liigilt kergem, oleks otstarbekas vabastada ta elektroonilise valve alla. Lisaks, kui arvestada eeluurimisel oldud aega (01.09.2009-31.12.2009), mil kehtis elukohast lahkumise keeld, on süüdimõistetu 06.04.2010 ja 31.08.2011 Harju Maakohtu poolt talle määratud karistusest ära kandnud 1 aasta ja 5 kuud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik X.X. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning omab ka vangistuses kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
17. Esmalt märgib X.X. , et kohus ei ole ära kuulanud tema kaitsjat. Ringkonnakohus peab maakohtu vastavat väidet küll lubamatuks eksituseks, mis aga ei tingi määruse tühistamist, kuna kohtuistungi protokollist nähtub, et kaitsja ennetähtaegse vabastamise istungil ei osalenud. Kaitsja arvamust ei nähtu ka määruse sissejuhatavast osast. Samas on määrusest näha, et maakohus on ennetähtaegse vabastamise juures arvesse võtnud nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokuröri arvamust. Õige on ka X.X. väide, mille kohaselt ei ole teda varasemalt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse ebatäpsused ja märgib, et varasemalt on X.X. suhtes jäetud korduvalt vangistus tingimisi kohaldamata. 3.1 Ringkonnakohus peab positiivseks, et X.X. on hakanud tegelema oma sõltuvusprobleemidele lahenduse otsimisega ja osalenud Eluviisitreeningus ning vestlustel, mis aitab kindlasti saavutada paremat kontrolli X.X. sõltuvusega seotud probleemide üle. Samas ei saa arvestamata jätta, et alkoholiprobleem on väldanud pikka aega ning ka varasemad lubadused ravile pöörduda on jäänud täitmata. Ka vangistuses aprillis määratud kehtiv distsiplinaarkaristus viitab kinnipeetava hoolimatule suhtumisele kehtivatesse reeglitesse. 3 3.2 Ringkonnakohus ei saa nõustuda X.X. väitega, nagu oleks tema poolt toime pandud kuritegude näol tegemist vähetähtsate üleastumistega. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetut on karistatud kriminaalkorras 12 ja väärteokorras 19 korral. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei ole vargused küll toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, vaid tingitud pigem riskivast ja hoolimatust elustiilist, ent samas on X.X. t karistatud ka ühiskonna silmis väga taunitava kuriteo – alaealise seksuaalse enesemääratlemise vastase kuriteo toimepanemise eest. 3.3 Ringkonnakohus märgib puutuvalt kriminaalhooldusele allumise väidetega, et varasemad korduvad kriminaalhooldused ei ole oma eesmärki täitnud – X.X. on jätkanud kuritegude ja väärtegude toimepanekut. X.X. võis küll oma mitteilmumisest teada anda ja ühe katseaja ka edukalt läbida, ent toimikust nähtuvalt on tal olnud probleeme kontrollnõuetest kinnipidamisega, määratud aegadel registreerimisele ilmumisega ning elukohast lahkumisega selleks luba taotlemata. Ringkonnakohus ei ole seega arvestades eelnevaid luhtunud katseaegu veendunud, et X.X. kriminaalhooldusele allutamine oleks tulemuslik. 3.4 X.X. on väitnud, et hüvitab talle kohtuotsustega määratud rahalisi kohustusi. Ringkonnakohus peab seda positiivseks, ent märgib, et toimiku kohaselt on süüdimõistetu võlad suured, samas aga puudub tal vabanedes töökoht. Praegu on X.X. võlgu aidanud tasuda tema ema ja õde. Ringkonnakohus peab oluliseks, et kinnipeetav ise oleks vabanedes suuteline enda ülalpidamise eest hoolitsema, seetõttu on tunnustusväärne, et X.X. l on plaan asuda vabanedes õppima ja perspektiivis asuda tööle korstnapühkijana. 3.5 Ringkonnakohus märgib, et eeluurimisel elukohast lahkumise keeldu ei arvestata karistusaja hulka. Seoses Harju Maakohtu 06.04.
18. a määratud tingimisi karistuse täitmisele pööramisega võib väita, et tingimisi karistus ei täitnud seatud eri- ja üldpreventiivsed eesmärke ja väär on X.X. arvamus, et kuna viimati toimepandud kuritegu on oma liigilt kergem, oleks otstarbekas vabastada ta elektroonilise valve alla. 3.6 Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.
19. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus 4 Maarika Kuusk