← Eesti

2-21-3646/5

Obsah (7)§ 371§ 663§ 667§ 340§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-3646 Kohtuasi XX hagi Y

) § 363 lõige 1 punktidele 1, 2 ja 3 ning märkis, et hageja nõuded on ebaselged, samuti puuduvad kohased tõendid. Hageja palub end määrata korteriomandi xxxxxxx xx-xx ainuomanikuks. Kinnistusraamatust nähtub, et nimetatud korteriomand ongi hageja ainuomandis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahju 10 000 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks, mille alusel hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, kuidas on kahjunõude suurus tekkinud ning millega on kostja tekitanud hagejale moraalse kahju ja milles see väljendub. Kohtu hinnangul ei saa täiesti ebaselget hagi menetleda. 6. Lisaks on tasumata riigilõiv, mis lähtudes hageja poolt nimetatud hagihinnast on 1200 eurot. Hageja on tasunud üksnes 300 eurot. 7. Hageja on rikkunud olulisi hagi vorminõudeid, hagiavaldus on esitatud menetlusse võtmist takistavate puudustega ning kohtul ei ole võimalik hagi menetleda. Lisaks ei ole tasutud piisavas ulatuses riigilõivu. Seega tuleb hagi jätta menetlusse võtmata

§ 371lõige 1 punktide 9 ja 10 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas maakohtu määruse peale 12.04.2021 määruskaebuse.
  2. Notar on selgitanud hagejale, et korteriomand asukohaga xxxxxx xx-xx, Tallinn on poolte ühisvaraks, kuna korteri 16.12.1994 ostu-müügileping on sõlmitud abielu ajal. Pooled olid abielus 09.06.1990 - 27.12.
  3. Notar on hagejale selgitanud, et kui endised abikaasad ei ole sõlminud notariaalset ühisvara jagamise kokkulepet või vara kohtus jaganud, kuulub korter endiselt endiste abikaasade ühisvara hulka ning vara käsutamiseks (müümiseks, kinkimiseks, pantimiseks jne) on vajalik endise abikaasade nõusolekut. Kostja on keeldunud tulemast notari juurde vara jagamiseks, s.o korteri hageja lahusvaraks tunnistamiseks.
  4. Hagejal on tekkinud kahju seoses sellega, et kostja ei ole nõustunud tulema notari juurde ühisvara jagama. Hageja kahju seisneb järgnevas - hindamisaktid, lepingutasud, kindlustuse lisakäigud.
  5. Ühisvara jagamise hagi puhul on riigilõiv 300 eurot, mitte 1200 eurot.
  6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2 2-21-3646 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse

§ 667

lg 2 alusel ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 14. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest põhjustel, et hageja nõuded on ebaselged, puuduvad kohased tõendid ning lisaks on tasumata riigilõiv. Loetletud põhjustest ükski ei anna alust koheselt keelduda hagi menetlusse võtmisest. Kui hagi on esitatud puudustega, teeb kohus kõigepealt

§ 340¹ lg 1 järgse määruse puuduste kõrvaldamiseks.

  1. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Selles menetlusstaadiumis ei hinda kohus veel tõendeid, mistõttu nende puudumine ei ole üldse aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ühisvara jagamise nõude osas toonud välja elulised asjaolud ja esitanud ka selge nõude.
  3. Hagiavalduse ja määruskaebuse asjaolude pinnalt olid hageja ja kostja abielus 09.06.1990 - 27.12.1995, mille kestel omandati ka korteriomand. Korteriomand on registreeritud küll hageja nimele, kuid hageja ei saa sellega tehinguid teha, sest ühisvara on jagamata. Hageja leiab, et kuna ta on saanud korteriomandi omanikuks pärast poolte abielusuhete lõppemist, tuleb korter lugeda tema lahusvaraks. Asja materjalidest nähtuvalt palub hageja ühisvara jagada selliselt, et tuvastada, et vaidlusaluse korteriomandi puhul on tegemist hageja lahusvaraga.
  4. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.07.2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele PKS1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga PKS (PKS § 210 lg 1).
  5. PKS1995 § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ning sama seaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
  6. Riigikohus on leidnud, et PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara ka PKS-i järgi jagades arvestada PKS1995 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010 (vt RKTKo nr 2-14-18828 p 28.1).
  7. Seega, kas korteriomand tuleb tunnistada hageja lahusvaraks, oleneb sellest, kas hageja suudab tõendada, et korteriomandi ostmise ajaks olid abielusuhted lõppenud. Kui hageja seda tõendada ei suuda, on tegemist tavapärase ühisvara jagamisega. Selleks on hagejal võimalik esitada ka alternatiivsed nõuded.
  8. Ringkonnakohus möönab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei tarvitse olla menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Ebaselguse kõrvaldamiseks peab maakohus andma hageja võimaluse täpsustada, mille eest konkreetselt hageja kahju nõuab ja kuidas kahjunõude suurus on kujunenud.
  9. Kokkuvõtvalt leidis maakohus ennatlikult, et hagiavalduse menetlusse võtmisest saab

§ § 363 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel keelduda. 24.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 25.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. 3 2-21-3646 (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.