KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4977 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlust

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu X.X. ja tema kaitsja vandeadvokaadi Aivar Hint määruskaebused rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Tartu I Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot (s.h käibemaks 10,80 eurot) vandeadvokaat Aivar Hindile tema poolt X.X. le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175lg 1 p 4 alusel mõista X.X.

lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse. X.X. l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „X.X. 1-11-4977 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 04.04.2013 määrusega jäeti X.X. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. X.X. mõisteti Harju Maakohtu 31.08.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 - 25 lg 2 järgi, karistades teda vangistusega 30 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.2010 otsusega mõistetud karistuse - 2 aastat ja 8 kuud võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel on loetud eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 22.09.2011 ja lõpp 18.04.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 28.02.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Kohus, arvestades KarS § 76 lg 1 p 2 ja KarS § 76 lg 3 sätestatut, asus seisukohale, et kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimaldada X.X. t vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus märkis, et arvestades X.X. poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust lähema kahe aasta jooksul, ei toeta Tartu Vangla süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabanemist. X.X. on varasemalt süüdi mõistetud korduvate varguste ning kahel korral alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Vangistuses omab X.X. kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel ning omandab keevitajakutset. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks on läbi viidud toetavad vestlused inspektor-kontaktisikuga. Kohus leidis, et korduv kriminaalkorras karistatus näitab süüdimõistetu kinnistunud kriminaalseid hoiakuid. Kinnipeetav väljendab igapäevaselt kriminaalset käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti ning suhtub vanglateenistuseametnikesse negatiivselt. X.X. ei väärtusta üldtunnustatud ühiskonnanorme, ei soovi oma käitumist muuta ja tegude eest vastutada. Tulevikuks on X.X. püstitanud eesmärgiks leida kindel töökoht ja elada pereelu. Kohus osundas samuti kriminaalhooldusosakonna kirjalikule arvamusele, millest nähtub, et X.X. l on toetav lähivõrgustik ema ja õe näol. Vangistuse ajal on ta emaga tihedalt suhelnud nii kirja kui telefoni teel ning kokkusaamistel. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub X.X. elama oma ema juurde. Kinnipeetava ema on pensionär, kuid töötab ka Halinga restoranis ning on võimeline poega esialgu toetama, võimaldades talle elukoha ja toidu. X.X. on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on jätkanud katseaegadel väärtegude ja kuritegude toimepanekut, ka praegust vangistust kannab ta katseajal toimepandud kuriteo eest. Isikul on olnud probleeme kontrollnõuetest kinnipidamisega, ta ei ole ilmunud määratud aegadel registreerimistele ning on lahkunud elukohast ilma eelnevalt luba taotlemata. Varasemad vangistused ja tingimisi määratud karistused ei ole siiani kinnipeetava käitumisele mõju avaldanud. Eeltoodust on võimalik järeldada, et X.X. varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohus leidis, et võimalik ei ole vabastada isikut, kes on katseajal toime pannud kuriteo ning kes on eelnevalt korduvalt karistatud. Vangistuses on X.X. toime pannud distsiplinaarüleastumisi. Juba need asjaolud näitavad, et karistused ei ole isikule mõju avaldanud, millist asjaolu kinnitab ka vangla iseloomustus. Selles on rõhutatud, 2 et X.X. väljendab kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti ning ei väärtusta üldtunnustatud ühiskonnanorme. Käesolevat karistust kannab X.X. liitkaristusena muuhulgas alaealise vastu suunatud seksuaalkuriteo eest, varguse katse eest mõistetud karistust on vähendatud seoses kriminaalasja läbivaatamisega lühimenetluses. Kohus leidis, et positiivsed asjaolud, nagu vangistuses sotsiaalprogrammi läbimine, tööhõives osalemine, keevitaja kutse omandamine ning lähedaste toetus ei kaalu antud juhul üles süüdimõistetu varasemast elukäigust tulenevaid negatiivseid asjaolusid, eelkõige seda, et isik on korduvalt karistatuna uuesti toime pannud kuritegusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu X.X. ja tema kaitsja, kes taotlevad tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada X.X. ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja ja X.X. põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad süüdimõistetu tegevusi kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmisel, tema elutingimusi karistusest ennetähtaegse vabastamise korral (m.h elukoha ema M.M. juures ja toetavate lähedaste olemasolu) ning tema ettevõtmisi alkoholisõltuvusest vabanemiseks, samuti seda, et kuritegude dünaamika ei ole muutunud raskemaks, sest viimane toimepandud kuritegu oli varguse katse. 3.2 Kaitsja märgib, et kuigi X.X. l puudub ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht, kohustub ta end ennetähtaegselt vangistusest vabanemise korral koheselt registreerima töötuna Eesti Töötukassas ning samal ajal alustama tööotsinguid. Töö leidmist hõlbustab asjaolu, et X.X. omab keskharidust, omandanud vangistuses keevitaja kutse, ja Pärnu Merekoolis
6. aastal madruse ja mehaanik-motoristi eriala. X.X. kavatseb vabanemisel Pärnus tööle asuda keevitaja- või ehitajana. Töö leidmist lihtsustab varasema töökogemuse olemasolu. X.X. on enne vangistust töötanud
7. aastal Soomes ja Rootsis ehitajana, elektrijaama hooldustöölisena, tellingupanijana ja tõstukijuhina. Lisaks eelmärgitule on ta varasemalt töötanud Vändra EPT-s puidutöötlejana, Pärnu firmas Laarman & Co sillaehitajana, Pärnu mudaravilas mudaoperaatorina ning töölisena Tartu pesumajas. X.X. on töötanud ka vangistuse vältel augustist novembrini
8. aastal majandusabitöödel. X.X. määruskaebuses on lisaks osundatud asjaolule, et töö leidmisega ei ole tal arvestades omandatud keevitaja elukutset ja töökogemust ehitajana probleeme. Samuti on vabanemisfondi kogunenud piisav kogus raha, et töö leidmiseni ära elada. 3.3 Lisaks eelmärgitule on kohus kaitsja hinnangul jätnud kaevatavas määruses piisava tähelepanuta X.X. puhul lähedaste isikute (ema, õde, tütred), s.o. sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu. Ka X.X. enda kaebusest nähtub, et eelmärgitud isikutega ei ole ta vangistuse vältel sidet kaotanud - ema ja õde on toetanud X.X. t vangistuse vältel ning on valmis teda toetama ka võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral. Tartu Vangla iseloomustuse andmetel on X.X. tulevikuks püstitanud endale eesmärgiks leida kindel töökoht ja elada rahulikku pereelu. X.X. poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ta väärtustab perekonda ning tema suhted pereliikmetega on lähedased ja toetavad. X.X. lubab, et ennetähtaegse vabanemise korral jääb ta paikseks, aitab oma perekonda ja tegeleb sõltuvusprobleemidega. 3.4 Kaitsja märgib, et X.X. on osalenud vangistuste jooksul mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes ja läbinud toetavad vestlused inspektor-kontaktisikuga alkoholiprobleemiga tegelemiseks ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 21.08.-21.11.2012 on ta osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel ning 2012 septembrist kuni 2013 märtsini ta omandas keevitajakutse. 3 3.5 Kaitsja leiab, et kohtu poolt oleks enam väärinud arvesse võtmist nii eelmärgitut kui ka asjaolu, et X.X. omab sisemist motivatsiooni ennast muuta ja tegelda alkoholisõltuvusprobleemiga. Selleks on ta sõlminud kokkuleppe psühhiaater Sirje Kivastega, et vabanemise korral alustada psühhiaatri juures alkoholismivastast ravi. Tähelepanu väärib veel asjaolu, et vangistuse vältel on X.X. läbinud piiblikursuse Avastajad-1 ning silma paistnud suure lugemishuviga, mis nähtub toimiku juurde võetud tõenditest. Nimelt on ta vangla raamatukogust laenutanud raamatuid 45 autorilt, lisaks teatmeteoseid ja ehitusalast kirjandust. 3.6 Kaitsja märgib, et X.X. on avaldanud Tartu Maakohtus 04.04.2013 kohtuistungil, et ta kahetseb puhtsüdamlikult kuritegude toimepanemist ja on andnud lubaduse vabaduses käituda seaduskuulekalt ning täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Kaitsja on seisukohal, et kõik eelmärgitu annab tunnistust sellest, et X.X. on oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud ning ta on asunud õiguskuulekale teele, seega on kantud vangistus tema puhul oma eesmärgi täitnud, mistõttu on põhjendatud X.X. vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. X.X. on määruskaebuses samuti kahetsenud oma õigusvastaseid tegusid – eriti KarS § 142, § 121 ja § 122 järgi, mille ees senini piinlikkust ja kahetsust tunneb. X.X. möönab, et vabanedes 31.12.2009 vahi alt, pidanuks ta otsima abi psühhiaatrilt, ent selle asemel otsis abi alkoholist. Oma määruskaebuses palub X.X. mõistvat suhtumist tema määruskaebusesse ja lubab omalt poolt, et ei kuritarvita kohtu usaldust ega pane toime uusi kuritegusid. 3.7 X.X. ei nõustu kohtuga selles, et tema käitumist ei ole võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega. Nimelt kandis ta edukalt Harju Maakohtu poolt talle 31.11.2006 mõistetud tingimusliku karistuse katseaja lõpuni. X.X. esitab omapoolsed selgitused kriminaalhooldaja väidetega seonduvalt, millega ta ei nõustu. Samuti juhib kohtu tähelepanu sellele, et talle ei ole varem pandud kohustust hoiduda alkoholist, mida aga oleks võinud teha. X.X. l on samuti etteheiteid vangla iseloomustusele ja ta leiab, et need ei vasta tõele – nimelt kahetseb määruskaebuse esitaja oma kuritegusid ning tunnistab neid. Samuti ei ole teda vangistuse jooksul kriminaalkorras karistatud ega ka distsiplinaarkorras vägivalla vmt teo eest. Vastupidi, ta tegeleb asjadega, mis tulevad kasuks õiguskuulekale teele asumisel, ei suhtu negatiivselt vanglaametnikesse ja ei ole kordagi esitanud põhjendamatuid nõudmisi. X.X. leiab, et tegeleb kõige positiivsega vangistuses, millega kinnistada õiguskuulekat tulevikku. Ka vangistuses mõistetud distsiplinaarkaristused ei tohiks olla takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel, kuivõrd nendes ei ole midagi kriminaalset, s.o sellist, mis takistaks vabaduses õiguskuulekalt elada. 3.8 X.X. le jääb arusaamatuks, kuidas on võrreldes eelmise iseloomustusega tõusnud tema uue kuriteo toimepanemise protsent – kuivõrd aastatega peaks see pigem vähenema.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 22.04.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 29.04.
10. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et 4 käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik X.X. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et X.X. t ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kelle suhtes on varasemalt kriminaalhooldused ebaõnnestunud, keda on korduvalt kriminaalkorras ja vangistuses ka distsiplinaarkorras karistatud, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. 5.2 Kaitsja on maakohtule mitmes küsimuses ette heitnud piisava motiveerimise puudumist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu - riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka X.X. t positiivselt iseloomustavate asjaoludega (sotsiaalprogrammide läbimine, tööhõives osalemine, lähedaste toetus). Samuti on kaitsja ja X.X. istungil juhtinud kohtu tähelepanu ennetähtaegset vabastamist toetavatele positiivsetele asjaoludele (sotsiaalvõrgustiku ja töökogemuse olemasolu, individuaalse täitmiskava eesmärkide täitmine, lubadused alustada seaduskuulekat elu ja tegeleda sõltuvusprobleemidega ning selgitused distsiplinaarrikkumistele, tlk 20). Sellele vaatamata on kohus leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles isikut süüdimõistetu varasemast elukäigust tulenevaid negatiivseid asjaolusid. Maakohtul ei tekkinud X.X. t iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust, et mõistetud karistused on isikule mõju avaldanud. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. 5.3 Ringkonnakohus leiab, et isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
13. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et kohtule esitatud asjaolud ja nende põhjal tehtavad järeldused ei võimalda X.X. t tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu varasema elukäigu, tema käitumisega vangistuses ning süüdimõistetu isikuga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel.
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. 5 Paavo Randma Mati Kartau 6 Aarne Sarjas