← Eesti

1-20-3535/66

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-20-3535

  1. november 2021 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Paavo Randma ja Kalev Saare Kriminaalasi Kristjan Koppeli (Koppel) süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kristjan Koppeli kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee; kannatanu S. P., esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
  4. oktoober 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a otsus osas, millega jäeti Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a otsus tsiviilhagi osas muutmata.
  10. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
  11. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt Kristjan Koppeli kasuks välja 630 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus ja tsiviilhagi
  13. Kristjan Koppel anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Süüdistuse kohaselt lasi ta
  14. aprillil 2020 kannatanu S. P. vasakusse silma ammunoole. See põhjustas kannatanule eluohtlike tervisekahjustustena koljuluu lahtise murru ja raske peaajukahjustuse. Vasaku silmamuna läbistus tõi kaasa silma kaotuse. 1-20-3535
  15. Kannatanu S. P. esitas tsiviilhagi, milles palus mõista süüdistatavalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, viivis hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni ja hüvitis kannatanu menetluskulude katteks.
  16. Hagiavalduse kohaselt on kannatanul ründe tagajärjel tasakaaluhäired, nägemine halvenenud ja meeleolulangus, samuti on moonutatud tema välimus. Nimetatud kahjustused on kestvad ning mõjutavad oluliselt S. P. igapäevaelu. Arvestades eeltoodut, senist kohtupraktikat ja ühiskonna üldise heaolu taset, palus kannatanu esindaja määrata mittevaralise kahju suuruseks 75 000 eurot. Kriminaalasja esmakordne arutamine
  17. Harju Maakohtu
  18. septembri
  19. a otsusega tunnistati K. Koppel süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja teda karistati kaheksa aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel viie aasta nelja kuuni. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati osaliselt, süüdistatavalt mõisteti välja 50 000 eurot, millele lisanduvad viivised. K. Koppelilt mõisteti välja ka menetluskulud.
  20. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kes taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist või alternatiivselt karistuse kergendamist.
  21. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  22. detsembri
  23. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  24. Ringkonnakohtu otsuse kasseeris K. Koppeli kaitsja, kes taotles maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Alternatiivselt palus kassaator kvalifitseerida K. Koppeli käitumine KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 6 või KarS § 119 lg 1 järgi või kergendada talle mõistetud karistust. Samuti taotles kaitsja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist.
  25. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. aprilli
  27. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsioon rahuldati osaliselt. Kriminaalasja uus arutamine ringkonnakohtus
  28. Tallinna Ringkonnakohtu
  29. juuni
  30. a otsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. Maakohtu otsus tühistati K. Koppelile mõistetud karistuse osas ja teda karistati KarS § 60 kohaldades viie aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kolme aasta nelja kuuni. Otsusega mõisteti Eesti Vabariigilt välja kannatanu esindaja kulud ning jäeti K. Koppeli kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks rahuldamata.
  31. Apellatsioonikohus tuvastas erinevalt maakohtust, et kannatanu ise provotseeris K. Koppeli ründe, mistõttu oli süüdistatav hädakaitseseisundis ja õigustatud end kaitsma. Sellest hoolimata leidis kohus, et apellatsiooni argumendid ei anna alust K. Koppeli õigeksmõistmiseks, kuna lastes ammunoole elutähtsate organite piirkonda, ületas K. Koppel teadlikult hädakaitse piire.
  32. Kohtu hinnangul mõjutab kannatanu roll konflikti kujunemisel aga K. Koppelile mõistetavat karistust, pidades oluliseks asjaolu, et S. P. pihta ammunoolest laskmiseni viinud sündmuste ahel sai alguse S. P. kahest kallaletungist K. Koppelile. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga selles, et K. Koppeli eesmärk oli provotseerida S. P-d end ründama ja et K. Koppeli kahetsus ei olnud siiras. Kokkuvõttes leidis kolleegium, et K. Koppeli süü on maakohtu tuvastatust väiksem ning talle mõistetud karistust tuleb kergendada. 2

(4)1-20-3535
  1. Vastuseks tsiviilhagi rahuldamata jätmise taotlusele ütles kohus, et selleks ei ilmne apellatsioonist ühtegi alust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. K. Koppeli kaitsja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja K. Koppeli õigeksmõistmist või karistuse kergendamist. Kaitsja palub jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata või rahuldada osaliselt. Viimaks taotleb kaitsja K. Koppeli menetluskulude riigi kanda jätmist.
  3. Kassatsiooni kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tuginedes otsuses oletustele ning rikkudes tõendite hindamise ja põhjendamise kohustust. K. Koppeli hädakaitseõigus ei olnud piiratud ning süüdistatav ei ületanud hädakaitse piire, mistõttu tuleb kaitsealune õigeks mõista ja tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt leiab kassaator, et tema kaitsealusele mõistetud karistus on liialt karm.
  4. Samuti märgib kaitsja, et ringkonnakohus jättis kahjuhüvitise põhjendamatult vähendamata, kuigi tuvastas kannatanu enda osa kahju tekkimises, mis on hüvitise vähendamise aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 järgi. Isegi K. Koppeli süüditunnistamisel tuleks kahjuhüvitis vähendada nullini, kuna kannatanu vastutab ise talle tekkinud kahju eest. Kui kohtu hinnangul puuduvad erandlikud alused hüvitise nullini vähendamiseks, tuleb hagi jätta osaliselt rahuldamata, sest kannatanu enda osalus kahju tekkimises oli märkimisväärne.
  5. Prokuratuur kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus lahendas K. Koppeli süüküsimuse õigesti ja ka mõistetud karistus vastab seaduse nõuetele. Seega ei anna need kassatsiooniväited põhjust kohtuotsuse tühistamiseks. Küll aga väärivad tähelepanu kassaatori argumendid, milles ta vastustab süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagi suurust. Kolleegium märgib täpsemalt järgmist.
  7. Isiku tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule hüvitiseks mõistlik rahasumma. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seejuures tuleb järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  8. veebruari
  9. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). Seda, et mittevaralise kahju hüvitamise suuruse otsustamisel arvestab kohus ka kannatanu enda käitumist ja osa kahju tekkimises, on sedastanud ka kriminaalkolleegium (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. detsembri
  11. a otsus nr 1-19-4422/107, p 21.3). Ringkonnakohus on jätnud viidatud nõuded järgimata.
  12. Maakohus mõistis mittevaralise kahju hüvitamiseks K. Koppelilt kannatanu kasuks välja 50 000 eurot. Apellatsioonis vaidles kaitsja vastu maakohtu tõendikäsitlusele ning taotles õigeksmõistva otsuse tegemist, samuti palus ta jätta tsiviilhagi rahuldamata. Ringkonnakohus 3
(4)1-20-3535 tuvastaski asjaolud võrreldes maakohtuga mõnevõrra erinevalt. Nii leidis kohus, et kannatanu enda tegevus oli õigusvastane ning tervisekahjustustega lõppenud sündmuste ahelas oli oluline roll ka temal endal. Süüdistatav oli õigustatud end kaitsma vahetult eesseisva kannatanu ründe eest, kuid vastutab tekkinud tagajärgede eest, kuna ületas kaitsetegevusel hädakaitse piire. Sellest hoolimata jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse tsiviilhagi osas muutmata. Õige on kassaatori seisukoht, et isegi kui ringkonnakohus leidis, et esinevad alused tsiviilhagi rahuldamiseks, pidanuks kohus juba nende tuvastatud asjaolude taustal kaaluma kahjuhüvitise vähendamist. Kolleegium selgitab, et tuvastades väljamõistetava hüvitise suurust mõjutavad asjaolud, korrigeerib kohus hüvitist, sõltumata poolte taotlustest. Mööda ei saa vaadata siinkohal sellestki, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-18-13, p 29). Jättes selle tegemata, rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
  3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 6, tühistab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti maakohtu otsus tsiviilhagi osas muutmata, ning saadab asja tühistatud osas uueks arutamiseks samale kohtule samas kohtukoosseisus. Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus hindama, kas tuvastatud faktiliste asjaolude taustal on maakohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis mõistliku suurusega. Leides, et summa ei vasta VÕS § 134 lg 2 nõuetele, peab kohus summat korrigeerima. Jaatava vastuse korral peab aga kohus argumenteerima, miks on kõnealune summa vaatamata kannatanu enda kaalukale rollile toimunus jätkuvalt mõistlik ning maakohtust erinevalt tuvastatud asjaolud selle vähendamist siiski ei tingi (vaatamata samadel argumentidel toimunud karistuse kergendamisele).
  4. K. Koppeli kaitsja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1260 eurot (sh käibemaks 210 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1058). Arvestades, et kassatsiooniväited osutusid põhjendatuks üksnes tsiviilhagi puudutavas osas, loeb kolleegium kaitsja märgitud summa mõistlikuks 50% ulatuses, s.o 630 eurot, sh käibemaks 105 eurot. Nimetatud summa jääb KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.