Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Renovum OÜ (hageja) hagi J.H. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on M.E.O. ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud kliendileping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu kokku 3120 eurot. Kuna kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles M.E.O. 13.04.2021 poolte vahel poolte vahel sõlmitud lepingu üles ning loovutas lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja kinnitas 02.09.2021 ekirjaga hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse saamist. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hagiavalduse kohaselt seisuga 16.07.2021 on sissenõutavaks muutunud viivis 214,09 eurot. Alates 17.07.2021 kuni 07.10.2021 on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 149,40 eurot (3000 eurot x 0,06% päevas x 83 päeva). Seega on 07.10.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 363,49 eurot (214,09 eurot + 149,40 eurot). Arvestades hagi rahuldamist jäävad
2 Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks ning lepingulise esindaja kulu 480 eurot (tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta, ajakulu kokku 4 töötundi nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning kohtusse esitamiseks). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 550 euro ulatuses – riigilõiv 350 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks vastavalt
§-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega 180 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule 1,5 töötunni eest, arvestades et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised (
Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.