K. (isikukood: xxxxxxxxxxx) EV kodanik; elukoht xxx xx, xxx e-post: xxx karistatus: karistusregistri järgi kehtivaid karistusi ei ole Kaitsja Indrek Sirk kokkuleppel Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 08.09.2021 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: G. K. menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.06.2021 otsus väärteoasjas nr. 2302,21,007188, millega karistati G. K.t (K.)
§-de 50 lg 3 p 2; 51 lg 3 p 2, p 3, p 4, p 5; 51 lg 4 nõudeid ja pani toime
Teda karistati väärteo eest rahatrahviga 100 trahviühikut, see on 400 eurot. 2. 12.07.2021 esitas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Menetlusalune isik leiab, et teda karistati põhjendamatult kuna
lg 5 p 3 kohaselt peab vasakpööret sooritav sõidukijuht andma teed möödasõidul olevale juhile. Menetlusalune isik leiab, et ta oli enne möödasõidu alustamist veendunud, et ükski sõiduk ei olnud andnud märku sooritada vasakpööret või muud manöövrit. Ootamatu ohu ilmnedes püüdis möödasõitu katkestada sõidukiirust vähendades, tagasi reastumine ei olnud võimalik. Seepärast otsustas viimasel hetkel sooritada ümberpõike paremale. Riskantseid manöövreid kergekäeliselt ei soorita. Kuna menetlusalune isik sai liiklusõnnetuses raskel vigastada leiab, et on sel moel oma karistuse juba saanud juhul, kui ta süüdi on. MENETLUS KOHTUS
Kaitsja palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteotunnuste puudumisega.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjutus. 11. Kohtuväline menetleja on G. K.le ette heitnud
§-de 50 lg 3 p 2; 51 lg 3 p 2, p 3, p 4, p 5; 51 lg 4 sätestatud nõuete rikkumisi, mille tõttu põrkas ta kokku vasakpööret sooritanud sõidukiga ja põhjustas varalise kahju B. L.le ja AS-le Signaal. 4/8 4-21-2817
15. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust mitte liiklusõnnetuse toimumises, vaid selles, kas menetlusalune isik on süüdi talle etteheidetavas väärteos ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokollis G. K.le tehtud etteheide seisneb selles, et tema: - enne kolonnist möödasõidu alustamist ei veendunud, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid (
lg 3 p 3); ei veendunud, et teiste sõidukite suhteline kiirus võimaldab tal möödasõitu sooritada piisavalt lühikese ajaga (
lg 3 p 5); et sõidurada, millele ta suundub on piisavas ulatuses vaba (
lg 3 p 4); ei vähendanud oma sõiduki kiirust ega katkestanud möödasõitu, kuigi möödasõidu käigus tekkis takistus (
lg 4); Eeltoodu tagajärjel põrkas kokku vasakpööret sooritanud sõidukiga VW ja põhjustas varalise kahju B. L.le ning AS-le Signaal. Samuti heidetakse väärteoprotokollis ja selle põhjal koostatud väärteootsuses G. K.le ette
lg 2 p 3 ja
lg 3 p 2 rikkumist ehk seda, et ta enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku 5/8 4-21-2817 vasakpöördeks ja ei vähendanud kiirust ning ei jäänud vajaduse korral seisma, kui tingimused seda nõudsid. 16.
lg 3 p 3 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sama sätte p 4 kohaselt veendub, et sõidurada, millele ta suundub on piisavas ulatuses vaba. G. K. sõnul veendus ta enne möödasõidu alustamist, et vastassuunavöönd on vaba. Sama kinnitas ka tunnistaja E. L., kes vasakpöörde sooritamiseks veendus, et vastassuunas ei ole ühtegi sõidukit lähedal. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et möödasõit antud teelõigul oli lubatud, sest ühtegi keelavat märki ei olnud ja erinevaid sõidusuundi lahutas katkendlik teekatte joon. Kohtu hinnangul on usutav, et menetlusalune isik veendus enne möödasõidu alustamist selle ohutuses ja kuna vastassuunavöönd oli möödasõidu alustamise hetkel vaba, ei takistanud ta oma tegevusega teisi liiklejaid. Kuigi on küsitav liikleja vajadus sooritada asulasisesel teel möödasõitu mitmest eesolevast sõidukist, ei saa antud juhul menetlusalusele isikule ett heita
lg p-de 3 ja 4 rikkumist kuna väärteoasjas on tuvastatud, et enne möödasõidu alustamist oli vastassuunavöönd vaba ja ei ole alust arvata, et menetlusalune isik poleks veendunud manöövri ohutuses. Nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et liiklusvoog oli lubatud sõidukiirusest oluliselt väiksem, mistõttu võib menetlusaluse isiku otsust möödasõitu sooritada pidada siiski põhjendatuks. 17.
lg 3 p 5 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga. Milline on piisavalt lühike aeg möödasõidu sooritamiseks sõltub liiklussituatsioonist. Üldjuhul tuleb piisavalt lühikeseks ajaks pidada ajavahemikku, mis võimaldab möödasõitu sooritaval sõidukil jõuda tagasi pärisuunavööndisse vastassuunavööndis tulevaid sõidukeid ohustamata ja samas lubatud sõidukiirust ületamata. Tunnistajad P. P. ja K. K. andsid kohtus ütlusi, et kolonnis sõitvate sõidukite kiirus oli alla lubatu, st umbes 40 km/h. Ka G. K. kinnitas, et tema ees sõitvate sõidukite kiirus oli tunduvalt alla lubatu, sellest ka tema otsus üldse möödasõit sooritada. Arvestades antud situatsiooni on tõenäoline, et kolonnis sõitvate sõidukite kiirus pidevalt vähenes kuna eesolev sõiduk (E. L.) jäi praktiliselt seisma, et vasakpööret kitsasse tänavasse (Voo tn) sooritama hakata. Kuna antud teelõigul oli lubatud maksimaalne sõidukiirus 50 km/h, liiklusvoog liikus maksimaalselt kiirusel 40 km/h ja tõenäoliselt üldine kolonni kiirus vähenes veelgi, siis on reaalselt võimalik ja usutav, et G. K. hindas antud olukorda selliselt, et pidas möödasõidu sooritamist võimalikuks piisavalt lühikese ajaga. Seega ei saa nõustuda väärteoprotokollis tehtud etteheitega sellest, et enne möödasõidu sooritamist jättis ta
-is nimetatud kohustused täitmata.
lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Seega oli käesoleval juhul vasakpööret sooritava sõidukijuhul kohustus anda teed möödasõitu sooritavale sõidukile ja möödasõitu sooritava sõidukil
lg 3 p 2 kohaselt kohustus veenduda, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks. Tunnistajate E. L., P. P. ja K. K. ütlustega on tõendatud, et vasakpööret sooritanud sõidukil põles enne manöövrit vasak suunatuli. Sellegipoolest ei ole kohtul alust kahelda menetlusaluse isiku ütlustes, et tema suunamärguannet ei näinud. Samuti ei saa kohus kuidagi ümber sellest faktist, et E. L. sõiduki taga sõitnud P. P. nägi peeglist tagant lähenevat mootorratast ja üritas sellest signaali andes ka eessõitvat E. L. hoiatada, samas tunnistaja E. L. lähenevat mootorratast ei näinud ja sooritas seetõttu vasakpöörde. Kuna G. K. sõiduk asetses kolonnis tagapool, on tõenäoline, et vasakpööret sooritava sõiduki suunatuld varjasid ees sõitvad sõidukid. 18.
lg 4 kohaselt tuleb möödasõit katkestada kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist.
lg 3 p 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale 6/8 4-21-2817 vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. 19. Käesoleval juhul ei ole kohtuvälises menetluses tõsikindlalt tuvastatud seda, kas G. K. oleks saanud ka reaalselt möödasõitu katkestada. Katkestamine on
kontekstis jäetud määratlemata tegevuseks ning seega võib möödasõidu katkestamine hõlmata erinevaid alternatiivseid käitumisakte (näiteks pidurdamine ja/või tagasireastumine oma sõidusuunda). G. K. antud ütluste kohaselt ta ei jõudnud enam pidurdada, sest vasakpöörde sooritanud auto tegi oma manöövri vasakule temale ootamatult. Seda kinnitab ka asjaolu, et pidurdusjälgi sündmuskohal ei tuvastatud ning ka ükski tunnistaja ei näinud mootorratast enne kokkupõrget pidurdamas. G. K. sõnul proovis ta kokkupõrget vältida hoopis ümberpõikega paremale poole, st talle ettesõitnud autost mööda põigata. Ümberpõiget õpetatakse mootorratturitele ka autokoolis. Mootorratturi ebaõnnestunud ümberpõikekatsest rääkis ka tunnistaja P., kes pidurdas oma sõiduki hoogu selleks, et mootorratturil oleks ruumi paremale tema ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vahele põigata. Tunnistaja P. sõnul aga ümberpõige täielikult ei õnnestunud ja mootorrattur sõitis siiski vastu sõiduki paremat tagumist osa. Sellest saab kokkuvõttes siiski järeldada, et G. K. üritas möödasõitu katkestada, sest ümberpõiget saab käsitleda samamoodi möödasõidu katkestamisena. Selleks, et aga edasi hinnata seda, kas G. K.l üldse oli võimalus ümberpõikeks või kas see oli sellises situatsioonis reaalne, oleks vajalik tuvastada tema mootorratta kiirus kokkupõrke hetkel. Kohtuvälises menetluses ei ole aga tuvastatud, milline oli menetlusaluse isiku mootorratta sõidukiirus liiklusõnnetuse toimumise hetkel. Sõidukiiruse tuvastamine on aga oluline seetõttu, et tuvastada, kas lubatust suurema sõidukiirusega võis G. K. ise ennast asetada olukorda, kus tal ei olnudki enam muud lahendust kui juba eos ebareaalse ümberpõike (st möödasõidu katkestamisele
-i mõttes) tulemusena eessõitvale autole otsa sõita. Tunnistajad küll rääkisid kohtus sellest, et nende hinnangul ületas mootorratas autokolonnist möödasõitu tehes kiirust, kuid kohus ei pea võimalikuks ainult tunnistajate hinnangutele andes seda umbmääraselt tõendatuks lugeda. Üldine autokolonni liikumiskiirus oli väike, maksimaalselt kuni 40km/h või tõenäoliselt veelgi väiksem, seega on loogiline, et kui Kaskla sõitis vähemalt 50km/h, siis pidigi ta kolonnist mööduma. Liiklusõnnetuses sai kahjustada vasakpööret sooritanud VW Sharani tagumine parem nurk ning killud asetsevad pärisuunavööndis (asitõendi vaatlusprotokolli fotod 1-2, tl 5). Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et vasakpööret sooritav sõiduk ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkeks manöövrit lõpetanud. Arvestades, et kahjustada sai VW Sharani parempoolne tagumine nurk on tõenäoline, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli parem tagumine nurk kõige enam väljaulatuv ehk sõiduk asetses selliselt, et ümberpõiget teha üritanud G. K. sõitis vastu VW Sharani paremat tagumist nurka. Järelikult oli VW Sharan vasakpöörde sooritamist alustanud vahetult enne liiklusõnnetust ehk menetlusalusel isikul ei olnud võimalik ette näha ja reageerida piisavalt kiiresti, et liiklusõnnetust ära hoida. Kohtu hinnangul ei saa antud asjaolude pinnalt järeldada, et G. K. oleks saanud möödasõidu katkestada. Kohtuvälise menetluse käigus on jäetud kindlaks tegemata G. K. mootorratta sõidukiirus liiklusõnnetuse hetkel ja vahetult enne seda. Samas kiiruse ületamist ei ole talle ka väärteoprotokollis ette heidetud, kuigi just kiiruse võimalik ületamine ja sellest tingitud liigvähene reaktsioonikiirus toimunud muutuste suhtes oleks kohtu hinnangul loogiliselt see põhjus, mis võis lõppkokkuvõttes kaasa tuua liiklusõnnetuse. Kohus ei pea võimalikuks ka seda, et kohtumenetluses hakatakse koguma täiendavalt tõendeid asjaolude osas, mida oleks ja saanud teha juba kohtuvälises menetluses, st tuvastama mootorratta kiirust õnnetuse hetkel. Süüteomenetluses kehtivate põhimõtete kohaselt lasub menetlusaluse isiku süü tõendamiskoormis kohtuvälise menetlejal. Samuti ei tooks võimalik kiiruse ületamise tuvastamine läbi liiklustehnilise ekspertiisi kaasa võimalust irduda väärteoprotokolli etteheite piiridest sest kiiruse ületamist ei ole talle ette heidetud ja seda ei saaks enam ka kohtumenetluses teha. Seetõttu oleks ekspertiisi määramine juba eos asjatu. 7/8 4-21-2817 21. Kokkuvõttes leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt ei saa lugeda tõendatuks, et G. K. rikkus
§-de 50 lg 3 p 2; 51 lg 3 p 2, p 3, p 4, p 5; 51 lg 4 nõudeid ja pani toime
Kuivõrd G. K.le 30.06.2021 koostatud otsusega väärteoasjas 2302,21,007188 ette heidetud teod ei ole tõendamist leidnud, tuleb G. K. suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuna puudub väärteomenetluse alus. MENETLUSKULUD 22. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada menetlusaluse isiku õigusabi kulud kokku summas 825 eurot (sisaldab käibemaksu). Kaitsja esitatud taotlusest nähtub, et kaitsja osutas õigusabi teenust kokku 5,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot tund + käibemaks. Osutatud teenused sisaldavad liiklusõnnetuse materjalide analüüsi ja konsultatsiooni 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistust 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemise tasu 3 tundi. Kohtu leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega ja kaitsja tunnitasu 125 eurot + käibemaks on mõistliku suurusega tasu. Kuna kohus lõpetab väärteoasja menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, tuleb kaitsjale makstud tasu 825 eurot menetlusalusele isikule hüvitada riigieelarvelistest vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.