Obsah (8)

§ 637§ 405§ 436§ 232§ 444§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-120094 Kohtuasi XX hagi YYi

§ 637

lg 21 alusel koosmõjus

§ 405

lg-ga 1 keelduda.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja võlgnevuse 1 365 eurot ja viivise. Järelikult on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
2. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele on maakohus hinnangu andnud. Hageja tugines (esimene alternatiiv), et tema nõue kostja vastu tulenes 27.05.2016 dokumendist. Hageja esmane õiguslik alus apellatsioonkaebuse kohaselt oli, et tegemist oli garantiiga. Hageja hinnangul pidi kohus analüüsima kõiki hageja pakutud variante (garantii, käendus, võlatunnistus ja kohustusega ühinemine). Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega maakohtule. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

Kohus andis poolte õigussuhtele õigusliku hinnangu (garantii ja kokkulepe leppetrahvi maksmiseks) ja leidis, et 27.05.2016 dokumendi alusel kostja hageja ees ei vastuta. Eeltoodu ei tähenda, et kui kohus tuvastab, et vastutus puudub, siis asub kohus andma samale dokumendile erinevaid õiguslike hinnanguid tuvastamaks, millisel alusel hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele. Kohus ei saa hageja hagi rahuldamise soovist tulenevalt anda ühele kokkuleppele erinevaid õiguslike hinnanguid, st dokument ei saa olla samal ajal nii garantii, käendus, võlatunnistus või kohustusega ühinemine. Seega puudub maakohtupoolne rikkumine õigussuhte kvalifitseerimisel. Maakohus tõlgendas VÕS § 29 lg 1 alusel kokkuleppe sisu ja jõudis järeldusele, et kostja sõlmis kokkuleppe Xxxxxxxxxx OÜ seadusliku esindajana. Seega garantii kohustuste täitmiseks andis äriühing, mitte kostja. Ka tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxx tuvastas kohus, et 27.05.2016 kokkulepe oli osaliselt Xxxxxxxxxx OÜ poolt antud garantii. Ringkonnakohus leiab, et hageja kaebuses toodud etteheited maakohtule ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks. Arvestades kaebuses toodut ei kuuluks hagi rahuldamisele. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei vastuta hageja ees ka juhatuse liikmena. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et hageja ei tõendanud Xxxxxxxxxx OÜ maksejõuetust. Maakohus hindas poolte toodud seisukohti ja esitatud tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-ga 1 ning ei esine selliseid rikkumisi, mis annaksid alust asuda maakohtust teistsugusele arvamusele. Maakohus märkis õigesti, et ÄS § 1401 lg 2 alusel saab nõuda kohustuse täitmist osaühingule, mitte aga hagejale või kolmandale isikule. Hageja sellist nõuet aga ei esitanud. Seega ei pidanud maakohus analüüsima hageja seisukohti kostja kohustuste rikkumise osas seoses osaühingusse sissemakse tegemata jätmisega. Kohus tuvastab ja selgitab välja vaid neid asjaolusid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust. 11. Kohtul on õigus menetleda lihtmenetluse asja omal äranägemisel lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Maakohus sai asja lahendamisel juhinduda mh 4

§ 444

lg-st 2, mis sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohtu lahend on kooskõlas eeltoodud põhimõtetega.

1. Lisaks viitas hageja apellatsioonkaebuses mitmetele maakohtu menetlusõiguste rikkumistele. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Maakohus andis hagejale võimaluse hagi täpsustamiseks ja kostjal oli võimalus hagile vastata. Esimeses kohtuastmes toimus kaks kohtuistungit, kus kohus arutas pooltega vaidlust ja pooled said võtta sõna. Asjaolu, et kostja ei avaldanud, millist asjaolu soovis ta mingi konkreetse tõendiga tõendada, ei olnud selline menetlusnormi rikkumine, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamist. Hageja ei toonud ka välja, kas kostja esitas tõendeid, millisele kostja tõendile maakohus lahendi tegemisel tugines ning kuidas võis selline asjaolu mõjutada lahendi sisu praegusel juhul. Lihtsustatud menetluses kehtiv uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Praegusel juhul ei nähtu, et kohus oleks rikkunud uurimisprintsiipi. Apellatsioonkaebusest ei nähtunud, milles seisnes maakohtu rikkumine ja mis asjaolud või tõendid jäid hagejal maakohtu rikkumise tõttu esitamata või mis osas jäi hagi pooltega arutamata. Arvestades hageja kaebust, menetluse käiku, poolte esitatud ja kohtu poolt läbiviidud toiminguid, saab asuda seisukohale, et eelmenetlus oli viidud läbi nõuetekohaselt. Samuti ei nähtu asja materjalist, et kohus oleks pooli kohelnud ebavõrdselt. Hageja sellised väited olid otsitud. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud hageja apellatsioonkaebuses esile ühtegi sellist kohtupoolset rikkumist, mis oleks mõjutanud lahendi tegemist selliselt, et see tingiks kohtuotsuse tühistamist. Eeltoodust nähtub, et maakohus tegi õige otsuse, mille tühistamiseks puudub alus.
2. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb hageja apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjale ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel menetluskulusid tekkinud. Hageja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu, mida tal on õigus taotleda

§ 150lg 1 p 2 alusel tagasi.

14. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja kolmandale isikule ning edastab teadmiseks kostjale (

§ 638lg-d 4 ja 8).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5