Obsah (4)

§ 16§ 223§ 236§ 49

Väärteoasi nr 4-21-1765 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2021.a Tallinnas Väärteoasja number 4-21-1765 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Ko

§ 16

lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. karistas väärteoasjas nr 2302,19,019372 07.04.2021.a tehtud otsusega Konstantin Kulikut, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3,

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o.

360 eurot ning

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtvalt leitakse, et menetlusalune isik ei ole ettevaatamatusest liiklusõnnetust põhjustanud ja seega rikkumisi toime pannud. Samuti esinevad olulised rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kaebuses on leitud, et sõidukil, mis põhjustas vigastused Xxxxle, pidid ka endal vigastused tekkima. Kaebaja autol aga sellekohaseid vigastusi ei ole, samuti ei ole kaebaja autol punase värvi jälgi. Kaebuses leitakse, et Xxxxel tuvastatud kriimud asuvad teisel kõrgusel, kui vigastatud sõidukil tuvastatud vigastused ning need olid Xxxxel olemas juba ostmise ajal. Lisaks on märgitud, et Xxxxel on ringvaatekaamera, millest on kogu auto ümbrus näha ja see tagab ohutu liiklemise ja välistab teiste varale kahju tekitamise. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. 2 Kaebuse esitaja selgitas, et tema garaažiboks, mis on kõige äärmine boks, see võib olla numbriga xxxx, asub xxxx. Talle kuulub sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. 10.12.2019 oli tema ainuke auto kasutaja ning pani autole peale rehvid ja sõitis õhtul kella 22.00 ajal garaažiboksist auto välja, et minna rehve vahetama. Kaebaja möönis, et kohtusaalis vaadatud, tunnistaja poolt tehtud videol nähtuv sõiduk on sarnane tema sõidukile. Kaebaja kinnitas, et märkas pargitud punast xxxx, millisest ta garaažist välja sõites pidi mööda sõitma. Kaebaja möönis, et pargib tavaliselt auto ninaga garaaži sõites. Kaebaja selgitab, et 10.12.2019.a tema autol vigastusi ei olnud. Politsei poolt tehtud fotodel nähtuvad vigastused olid juba autot ostes olemas. Tema autol on 2 ringvaatekaamerat ja ta näeb ekraanil takistusele lähenemisel ka punaseid piirjooni. Tema ei ole õnnetust põhjustanud. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja esindaja otsus täies mahus tühistada. Kaebaja kinnitab, et ta ei tunne kannatada saanud sõiduki omanikku ega tunnistaja N. I.t. Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaitsja leiab, et kaebaja pole kellelgi kahju tekitanud ega avariid põhjustanud. Kaitsja juhib tähelepanu, et väärteoprotokollis ja -otsuses on toetutud erinevatele tõenditele. Samuti ei ole dokumendid kohtueelses menetluses koostatud korrektselt, nimelt vaatlusprotokoll oli koostatud erinevate isikute poolt ja see asjaolu ei kajastu dokumendis endas. Samuti pole kuskil dokumenteeritud selliseid toiminguid nagu fotode tegemine ja proovide võtmine nii kahjustatud autolt kui ka kaebaja autolt. Kaitsja leiab ka seda, et ei ole seost Xxxx kahjustuste ja kaebaja sõiduki vahel. Kui vaadata Xxxxi tagaosa, siis sel on kõik osad kumerad ja ümmargused, on täiesti selgusetu, kuidas Xxxx sai tekitada sellise sügava kriimustuse kõrgusel 73 cm ja ülejäänud kahjustused, mis ulatuvad kuni kõrguseni 81 cm, kuna Xxxxil ei ole sellises ulatuses isegi tagaosal väljaastuvaid osi. Tunnistaja I. ei ole kaitsja hinnangul kokkupõrget näinud, ta kuulis vaid mingit pauku ja peale seda ta lülitas kaamera sisse. Heli kuulmise põhjuse taga võib tegemist olla inimliku eksitusega, see võis olla ka raudukse heli, mida tunnistaja kuulis. Samuti politsei pole tuvastanud, et need Xxxxle jäänud jäljed võisid olla tehtud xxxx poolt, kuna liiklustehnilist ekspertiisi ei ole teostatud. Asjaolu, et menetlusosaline isik kinnitas, et ta juhtis oma autot, sõidukit xxxx, ei tõenda seda, et tema kahjustas Xxxxt. Kaebajal on väga suur kogemus autojuhtimises ja auto on varustatud ka 360-kraadise ringvaate süsteemiga, mis hoiatab kokkupõrgetest teiste esemetega ja sõidukitega. Kaebaja autol olid juba ostmisel olemasolevad praod tagumise parema tule osas. Kaitsja leiab, et nii väärteootsus kui ka väärteoprotokoll on ebaseaduslikud palub need tühistada. Samuti taotles kaitsja kõigi menetlusaluse isiku menetluskulude hüvitamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ning isiku teod õigesti kvalifitseeritud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele täielikult vastu ja leiab, et kaebaja on toime pannud talle etteheidetava rikkumise. Kohtuväline menetleja on kogunud ja esitanud asjakohased tõendid. Politsei sai väljakutse, läks sündmuskohale ja tuvastas, et sõidukit Xxxx on vigastatud. Sõiduki Xxxx kasutaja E. S.i sõnul, kui ta oma auto sinna parkis, neid vigastusi enne ei olnud. Tunnistaja N. I. nägi seda situatsiooni pealt ja tegi sellest ka video. Kui panna kokku vigastused, mis leiti sõidukil Xxxx ja sõidukil Xxxx, siis need on omavahel seotud. Samuti võeti sündmuskohalt kaasa ka värvkatteproov ja ekspert on andnud hinnangu, et see värvkatte proov on samaliigiline kui kaebaja sõiduki xxxx värv. Tunnistaja poolt edastatud videost on üsna selgelt näha sõiduki numbrimärki ja numbreid, need on samad kui Konstantin Kuliku sõidukil – xxxx. Selle auto seob sündmusega ka xxxx veljed, mis ei ole tavapärased veljed ning need on näha nii videost, kui ka fotodelt, mis politsei tegi, kui ta vaatlust läbi viis. Kui kõiki tõendeid kogumis hinnata, siis on Konstantin Kuliku süü õnnetuse põhjustamises leidnud tõendamist. Kuivõrd juba kaugel eemal sõidukist inimene sai aru, et toimunud on liiklusõnnetus, siis seda enam pidi sellest aru saama sõiduki juht. Kaitsja tõi välja, et sellel Xxxxel on olemas parkimisabide süsteem, kuid see ei hoia iseenesest liiklusõnnetust ära. Kui sõidukijuht mis iganes põhjusel otsustab seda hoiatust ignoreerida, siis saab ta sellest hoolimata sõita ikkagi takistusele otsa. Mis puutub sellesse, et tunnistaja äkki ei saanud aru, et äkki 3 ajas mingid helid segamini, siis tunnistaja selgelt ütles, et ta sai aru, et toimus liiklusõnnetus. On väga erinevad helid, kas panna kinni uks, panna kinni prügikast või sõita otsa autole. Eelnevat arvestades palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et Konstantin Kuliku süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud. Vaidlus puudub selles, et liiklusõnnetus leidis aset 10.12.2019.a kella 22.39 (teatamise aeg) ajal xxxx juures, kus oli eelnevalt pargitud ja asus ilma juhita sõiduauto Xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx. Kohus märgib, et väärteoprotokolli ja -otsusesse on aadress kantud tunnistaja ütluste põhjal. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et kuigi tunnistaja E. S. oli algselt märkinud liiklusõnnetuse toimumiskohaks, xxxx maja, siis hiljem rääkis ta ka xxxx majast, ning kohtuistungil leidis kinnitust see, et antud sündmuskoht asus xxxx majade vahel ning seega selles osas vastuolu isiku ütlustes ei esine. Seejuures kohtuistungil olid pooled ja ka tunnistajad ühel meelel selles, et sündmuskoht asus mõlema maja läheduses oleva garaaži juures (tunnistaja ütlused + skeem tl 54, 61; menetlusaluse isiku skeem Google Maps väljatrükil tl 62, ütlused tl 68-68pö). Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteotoimepanemise koht on väärteoprotokollis ja- otsuses õigesti kajastatud. Käesoleval juhul peab kohus usaldusväärseteks tunnistaja N. I. ütlusi, kes viibides enda sõiduautos xxxx majade vahel garaažibokside läheduses vahetult nägi, kuidas garaažiboksist tagurdas välja sõiduk Xxxx (xxxx), tagurdades otsa pargitud sõidukile Xxxx. Otsasõit tekitas äratuntava ja tajutava heli, mille peale tunnistaja asus sõidukit xxxx enda käes olnud telefoniga filmima, teatades juhtunust häirekeskusesse ja edastades video ka politseile (55pö-56). Tähele tuleb panna, et tunnistaja sattus juhuslikult liiklusõnnetuse pealtnägijaks, ta ei tunne isiklikult ei kannatada saanud sõiduki omanikku ega kaebajat, ühtegi põhjust, miks tunnistaja peaks valetama või ebausaldusväärseid ütlusi kohtule esitama, sealjuures politsei välja kutsuma, ei ole tuvastatud. Kohus peatub ka kaitsja poolt esitatud versioonil, et tunnistaja N. I. eksis ja see heli mida tunnistaja kuulis, võis olla põhjustatud ümberkaudse maja metalluksest või prügikastist. Sellised asjaolud kohtus kinnitust ei leidnud. Esmalt tuleb tähele panna, et tunnistaja on kohtus kinnitanud, et see ei olnud kindlasti mingi muu heli, mida ta kuulis, vaid oli autode kokkupõrkamise heli ja seda ei ole võimalik muuga segamini ajada. Seejuures möönis tunnistaja, et ta on ka ise juhtunud osalema kokkupõrkes (tl 55pö). Niisamuti väärib tähelepanu, et tunnistaja alustas pärast selle heli kuulmist oma mobiiltelefoniga videosalvestamist. Eluliselt usutavaks ja üldinimlikult mõistetavaks tuleb pidada seda, et tunnistajal puudus mistahes vajadus tema lähedal liikunud sõiduki salvestamiseks, kui ta ei oleks sellega seostunud mingit tähelepanu pälvinud asjaolu. Selleks asjaoluks oli tunnistaja sõnul sõidukite kokkupõrkeheli, mis oli talle äratuntav. Kohtul puudub mistahes alus kahelda, et antud video on salvestatud tunnistaja sõidukist xxxx kõrval asuvate garaažide juures (need paiknevad videos paremat kätt) ning videos on näha mõlemat liiklusõnnetuses osalenud sõidukit. Vaidlus puudub selleski, et sõiduk Xxxx antud asukohas ka parkis. Video paremas servas on äratuntav Xxxx iseloomulik esiosa. Kohtus uuritud videos on väga hästi tuvastatav ka filmitud sõiduki rehvidest tekkiv pinnasekrabin, kuigi sõiduki kiirus ei ole seejuures suur. See viitab, et tunnistaja võis kuulda ka lähedases nähtavusulatuses olnud sõidukiga Xxxx toimunud kokkupõrke heli. Eeltoodud põhjustel peab kohus tunnistaja ütlusi eluliselt usutavateks ja usaldusväärseteks. Tunnistaja poolt edastatud ja kohtus vahetult uuritud videosalvestiselt on näha Xxxx-klassi maasturile sarnanevat sõidukit, mille registreerimismärgilt on nähtav number xxxx (nähtav video 4 loenduri

1. ja
2. sekundi vahetumisel). Kui eraldivõetult ei pruugiks sõiduki registreerimismärgi numbriosa nähtavus võimaldada tuvastada seda Konstantin Kuliku sõidukina (registreerimismärgiga xxxx), siis praegusel juhul on tegemist üldtuntult tänavapildis keskmisest vähem levinud suure sõidukiga Xxxx GL-klass (täpsemalt mudel xxxx). K. Kulik on kinnitanud, et tal asub sündmuskoha kõrval garaažiboks ning ta kasutas seda ka sel õhtul, kui käis sealt autorehve võtmas (tl 68pö), mistõttu leiab kohus, et on eluliselt usutav, et tegemist on just K. Kuliku sõidukiga xxxx ja mitte ühegi teise sarnase välimuse ja sarnase registreerimisnumbrimärgiga sõidukiga. Niisamuti kinnitab tunnistaja poolt üles võetud video kogu liiklusõnnetuse mehhanismi. Sel on näha, et Xxxx pargib videos vasakul pimedas kohas, kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt asus seal kõrval Konstantin Kuliku garaažiboks, kust ta käis enda sõnul sel õhtul rehve võtmas (tunnistaja ütlused + skeem tl 54, 61; menetlusaluse isiku skeem tl 62, ütlused tl 68-68pö). Samuti on kinnitust leidnud, et see sõiduk parkis seal ka sel ajal, kui selle omanikule teatati otsasõidust, kohale tulnud politseipatrull fikseeris sõiduki paiknemise ja vigastused (väärteotoimik lk 8, 9). Objektiivselt on sündmuskoht ja sõidukite vigastused kajastatud sündmuskoha vaatluse protokollis/liiklusõnnetuse aktis koos sellel lisatud fotodega (lk 1; 8-14). Märgitust nähtuvad eelkõige sõiduki Xxxx asukoht ja paiknemine liiklusõnnetuse ajal ning sõidukil esinenud vigastused. Sõiduki vigastustel peatub kohus allpool. Samuti on oluline, et tegemist oli pimeda ajaga, vähese tänava valgustusega kohaga ning politsei saabudes oli liiklusõnnetuse põhjustaja sündmuskohalt lahkunud. Lisaks tunnistaja ütlustele on kohtu hinnangul olulise tähtsusega ka sõidukitest Xxxx ja xxxx tehtud fotod. Kohus peatub eraldi ka kaitsja poolt välja toodud asjaolul nagu oleks sündmuskoha vaatlusprotokolli hilisemalt täiendatud. Selles osas leidis tuvastamist, et kõnealuse dokumendi (A3-formaadis lehe) eesmine külg kajastab liiklusõnnetuse kohta ja nende osapooli, nende sõidukeid ning kirjeldab nende vigastusi. See on pealkirjastatud kui „sündmuskoha vaatlusprotokoll“ „LÕ nr 2715“ ja selles kasutatud tehnikavahendite kasutamise märkimine viitab sellele, et sellele on lisatud ka järgnev fototabel. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja esindaja selgitusega, et antud A3-formaadis lehel on kajastatud kaht dokumenti, kuivõrd lehe alaosas on näha piirjoon, mis eraldab sündmuskoha vaatlusprotokolli liiklusõnnetuse aktist. Ka viitab dokumentide erisusele see, et lehe paremas ja vasakus servas tuleks täita samad andmed osalejate kohta – selline dubleerimisvajadus ühe dokumendi puhul puuduks. Kohtu hinnangul on ka ilmne, et kui on toimunud kahe osapoolega liiklusõnnetus, kus puuduvad andmed ühe osalise sõiduki ja/või selle juhi kohta, saab neid andmeid tuvastada ja mõnda menetlusdokumenti kanda alles hilisemalt. Keskse tähtsusega on aga see, kas menetlusalune isik saab kõigi väärteoprotokolli vormistamise aluseks olnud dokumentidega (tõenditega) tutvuda enne väärteoprotokolliga tutvumist. Selles osas ei ole menetlusalune isik ega tema kaitsja vastupidist väitnud ning ka kohtul puudub igasugune alus seda arvata. Võttes arvesse, millise sündmusega seoses K. Kulikule väärteoprotokolli tutvustati, pidid kõik sündmuse asjaolud olema talle teatavaks saanud. Seejuures on väärteoprotokollis ka viidatud liiklusõnnetuse fikseerimise materjalile „LÕ 2715“, isik on protokolli allkirjastanud ja kinnitanud ka oma õiguste ja kohustustega tutvumist. Kohtus leidis tuvastamist, vastavad dokumendi vormistas valdavalt sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistanud K.-L. S., kuid täiendusi tegi ka H. R.. Kohus rõhutab, et oma sisult on tegu informatiivsete tõendiga, millesse kantud andmed on saadud täies mahus mitte sündmuskohalt, vaid tuletatult (tunnistaja ütlustest, salvestistelt) ning tunnistaja N. I. ütlused kinnitavad nende õigsust. Samuti puudub nõue, et menetlusdokumendi peaks koostama vaid üks politseiametnik, seda enam, et siin on tegu politseiametnikega, kes ei ole tunnistajaks sündmuse tehiolude osas. Kohus peab siiski vajalikuks osundada, et parema jälgitavuse huvides võiks ka liiklusõnnetuse akti eri ametnike poolt täiendamisel lisada ka täiendaja andmed ja allkiri ning kuupäev. 5 Kohtus on esitatud kaitseväide, mille järgi ei lange kokku sõidukite Xxxx ja Xxxx vigastused ning seejuures ei ole Xxxxe tagastangel ka sellist kohta, mis saanuks Xxxxle vigastused tekitada. Kohus sellise väitega ei nõustu. Sellega seonduvalt on kaitsja jätnud täielikult tähelepanuta mitu aspekti. Tulenevalt videosalvestisest ja tunnistaja N. I. ütlustest on tuvastatav antud Xxxx sõiduki sõitmine garaaži juures kokkupõrke järgselt ja ajal, kui seal seisis ka sõiduk Xxxx. K. Kulik on kinnitanud, et sõidukiga reg nr xxxx sõidab ta vaid ise. Viimase asjaolu tõenäosust suurendab seegi, et kaitsja poolt koos kaebusega tõendina esitatud sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuks Konstantin Kulik ja sel puuduvad kasutajad. Niisamuti ei ole K. Kulik kohtus nimetanud ühtki teist isikut, kes võinuks tema sõidukit sel ajal juhtida, vaid kinnitas, et keegi seda sel ajal kasutada ei saanud (tl 68). Seega on nimetatud väga mitme spetsiifilise asjaolu (garaaži kasutamine sel ajal, kui kokkupõrge toimus, tunnistajal muul põhjusel videosalvestamise vajaduse puudumine, sõiduki väliskuju ja numbrikombinatsiooni kokkulangevus K. Kuliku ainukasutuses oleva sõidukiga), koosmõjus üheselt tuvastatav, et kokkupõrge toimus just sel ajal, kui K. Kuliku oma sõidukit Xxxx reg nr xxxx seal juhtis. Seda ei väära kohtu hinnangul ka see, et tunnistaja N. I. arvas, et sõidukist väljus olukorra kontrollimiseks siiski lühem mees, kui seda on K. Kulik (tl 56). Eraldivõetuna võiks sellele tunnistaja seisukohale omistada suuremat tähtsust, kuid samas tuleb aga tähele panna, millistes oludes tunnistaja juhti tajus. Tunnistaja sõnul ei tunneks ta pimedas K. Kulikut ära ning antud asukohas oli väga pime (tl 55pö-56). Ka videosalvestiselt nähtuvalt on näha, et Xxxx seisab väga pimedas asukohas, ka garaažiesine on valgustamata. Samuti on Xxxx nähtavusulatuses, kuid mitte vahetus läheduses. Üldteadaolevalt mõjuvad kaugemal asuvad objektid tegelikust väiksemana ning pimedus samuti moonutab nende tajumist ning tunnistaja sõnul ei tunneks ta K. Kulikut ka muul juhul pimedas ära. Seega ei pea kohus juhi kasvu tajumise osas tunnistaja N. I. ütlusi tõendiväärtust omavateks. Eelnevalt leidis aga veenvalt mitme tõendi ja kaaluka asjaolu koosmõjus kinnitust, et just K. Kulik oli ainus, kes sai kõnealust sõidukit sel ajal selles asukohas juhtida. Asjakohatu on ka kaitsja etteheide selles, et teostatud ei ole liiklustehnilist ekspertiisi. Kaitsja ei ole seda ka ise taotlenud ning kuivõrd kõik vajalikud andmed sõidukite vigastuste osas on kajastatud fotodel, millistest kohus saab ise kõik vajalikud järeldused teha, ei pea kohus ka ekspertiisi määramist vajalikuks. Sõidukitel kokkupõrkepunktide kõrguste osas tuleb tähele panna järgmist. Esiteks, kuivõrd K. Kuliku enda ütluste pinnalt on tuvastamist leidnud tema poolt sündmuskoha kõrval asuva garaaži kasutamine ja sealt rehvide või rataste võtmine, oli tema poolt juhitud Xxxx sealt minema sõites koormatud. Niisamuti nähtub tunnistaja poolt tehtud videosalvestiselt ning samuti sündmuskoha fotodelt (lk 9, 13), et teeosa ei ole kõvakattega, see on kruusane/killustikune ning aukudega. Ka paikneb sõiduk Xxxx tervikuna veidi kaldu K. Kuliku garaažiboksi poole, see on nähtav fotolt, mille taustaks on Majaka tn maja, kus majaseina sirge horisontaaljoon lahkneb sõiduki katusejoonest (lk 9). Kohtu hinnangul on nende asjaolude koosmõjus eluliselt usutav, et kuni mõnesentimeetrine erinevus sõiduki vigastuste kõrgustes võib olla tingitud sõiduki Xxxx koormatusest, sõiduki Xxxx paiknemisest ja teepinna ebatasasusest. Samas osundab kohus sõiduki Xxxx vigastustele fotodel, mille järgi on see erinevus veelgi väiksem. Vaidlus puudub selles, et sõidukil Xxxx eelnevalt avariilisi vigastusi ei olnud. Sõidukil Xxxx on mõõtelati kõrgusel 73-75 cm näha helkuris pragusid, kõrgusel ca 76 cm on näha on helkuri kohal musta värvi stangel täkkeid-kriime (tlk 14). Kuigi kaitsja keskendus vaid ühele viidatud fotole (failnimega „IMG_1468“), uuris kohus kõiki väärteoasja materjalide juures olevaid fotosid ja fotofaile. Nii nähtub, et sõidukil Xxxx esinenud vigastused joonistuvad välja ka fotodelt järjekorranumbritega 1467 kuni
3. Seejuures väärivad tähelepanu fotod „IMG_1469“, „IMG 1472“ ja „IMG 1476“, milledelt nähtuvad palju selgemini vigastused, sh need mis on tekkinud Xxxxe tagastanges oleva helkuri kohale. Sõidukil Xxxx on näha kõrgusel ca 72,5-74 cm pikemat heledat kraapejälge, milles on eristatavad ka vertikaalsed jooned. Tugevaim horisontaalne joon jookseb ca 73,5 cm kõrgusel (lk 8, 11). Kõrgusel umbes 77 cm kuni 78 cm on nii ukseserval kui küljetiival näha tumedama 6 põhjaga vigastusi (lk 8, 11). Kohtu hinnangul on need vigastused kattuvad xxxx helkuri kohal oleva stangeserva täketega, kus värvkate on kahjustunud. Seega on kõik nimetatud vigastused ning lisaks ka xxxx helkuri all ja kohal olevate veidi väljaulatuvate stangeservade kõrgused (ca 72 ja 77 cm) ja helkuri praod kõik ligikaudselt ühel ja samal kõrgusel. Arvestada tuleb, et üldteadaolevalt ei ole sõidukid ka kergemate kokkupõrgete korral jäigalt paigal, vaid nende kere võib õõtsuda vedrustuse ja rehvide painde tõttu. Kuivõrd sõidukile Xxxx sõideti otsa vasaku külje pealt, pidi see otsasõidu tagajärjel ka veidi liikuma ehk tekkis üles-alla kiikumine, mis selgitab kohtu hinnangul ka kraapejälje laius. Ehk teisisõnu, kui sõiduki xxxx kokkupuutepunkt võis olla kitsas, siis sellest Xxxxle tekkinud jälg jäi sõiduki vähese kõikumise tõttu tekkinud hõõrdumisest tingutuna laiem, mida iseloomustavad suuremas vigastusjäljes olevad vertikaalsed jäljed. Lisaks sellele osundab kohus ka asjaolule, et antud xxxx tagaosas olevast helkurist seda ümbritsevatest stangeservadest veelgi kaugemale ulatuvad ka sõiduki summutitorud ja selle kohal olev hõbedane ümbris. On tähelepanuväärne, et Xxxx rehvil on kõrgusel 50-55 cm kolmnurkse kujuga tumedam jälg (lk 12), mis on veelgi täpsemini sedastatav fotofaililt „IMG_2127“. Viimaselt nähtub, et selle jälje maapinnaga horisontaalne lõik asub kuni 54-55 cm kõrgusel. Kõrvutades seda sõidukist xxxx tehtud fotodega, nähtub, et ca 52-54 cm kõrgusel asuvad ka xxxx summutiots ja selle kohal oleva hõbedase liistu serv. Seejuures on liistu ja summutitoru parempoolsed servad diagonaalsed, ehk diagonaalsest ja horisontaalsest joonest tekib n-ö kolmnurk (pildid „IMG_1465, 1466, 1471, 1474). Xxxxl oleva pikema vigastuse ja Xxxx rehvil oleva kolmnurkse jälje horisontaalse joone vahekauguseks saab lugeda umbes 25 cm (lk 12, IMG_2127“, „IMG_2128“). Samal ajal on tuvastatav, et Xxxxe helkuri kohal oleva stangeserva ja summutitoru kohal oleva väljapoole ulatuva hõbedase detaili vahe on samuti ligikaudu 25 cm (IMG_1465, 1466, 1471, 1474). Sõiduki Xxxx tagaratas asub veidi seespool küljetiivast ja ukse tasapinnast (lk 12). Seega on ka võimalik, et xxxx tagaosast enim väljaulatuvad osad summutitorude ja selle kohal oleva liistuserva näol puutusid vastu rehvi ning xxxx helkuri kohal olev (kuid summutist veidi seespool asetsevad) stangeservad puudutasid Xxxx ust ja tagatiiba. Seega on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud kahju tekkimine sõidukile Xxxx just kokkupuutest sõidukiga xxxx reg nr xxxx. Kohus ei pea usaldusväärseteks tunnistaja V. J.i pool kohtus antud ütlusi sõiduki vigastuste ja nende esinemise aja kohta, sest need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning neis esinevad sisemised vastuolud. Nii on tunnistaja väitnud, et ostujärgselt oli värvil tavaline kulumine ja ühtlaselt n-ö mikropraod, mis on nähtavad päikese käes (tl 57pö). Samas on tunnistaja kinnitanud kaitsja küsimusele vastates, et autol olid talle näidatud fotol „IMG_1468“ nähtavad praod juba ostmisel (tl 57pö). Seega, eelnevalt oma vabajutustuses rääkis tunnistaja n-ö mikropragudest ehk kulumisjälgedest, mis on näha päikese käes (s.o lakikihi kriimustused), kuid hilisemalt kaitsja küsimustele vastates paigutas sinna alla ka politsei poolt tehtud fotol olevad kriimustused ja praod stanges olevas helkuris. Ka on ta kinnitanud, et ta vaatas väga hoolega auto kere seisukorda, kuidas see on värvitud jne (tl 57pö-58) ning seejuures et Konstantin Kuliku sõidukil ei olnud nähtavaid vigastusi pärast tema poolt sõiduki teistkordset vaatamist, kui sõiduk oli menetlejale esitatud „originaalvärv, parandusi ei olnud, värvi tihedus, kontrastsus, ühtlane ümberringi“ (tl 57pö ülemine lõik); samas hiljem on väitnud, et sel esinesid vigastused juba ostmise ajal (tl 57pö, vastuseks kaitsjale). Seega on tunnistaja oma ütlustes ebajärjepidev. Niisamuti ei ole eluliselt usutav, et K. Kulik oleks kutsunud V. J.i oma sõidukit põhjalikult üle vaatama, mida tunnistaja enda sõnul tihti teeb: „… kui Konstantin ostis auto, siis ta kutsus, et tule vaatama, mida võib sellest autost oodata. Mind üldiselt tihti kutsuvad tuttavad, et kui ostavad autot, siis ma vaatan, missugune viga on, kas on õieti värvitud või valed need uksevahed jne, mis näitavad, kas oli autol avarii või ei olnud jne“. Arvestades, et üldjuhul kontrollitakse autot enne selle ostmist, ei pea kohus eluliselt usutavaks ka seda, et tunnistaja pidanuks pärast K. Kuliku poolt margiesindusest suhteliselt uue ja ilmselgelt keskmisest kallima auto soetamist (olles enda sõnul teadlik, et margiesindus loeb kerel olnud puudused loomulikuks kulumiseks – tl 68pö) hakkama 7 alles pärast ostu pöörduma oma tuttava poole, et see veel väga detailselt tema sõiduki kere seisukorda uuriks. Samuti esineb vastuolu tunnistaja poolt Xxxx vigastuste kohta kirjeldatu ja sel tuvastatud vigastuste vahel. Kui tunnistaja väitis, et sõidukil oli „suur mõlk: kandiline, teravad otsad, teist värvi peal ei olnud, lihtsalt metall oli maas“ (tl 57pö), siis tegelikkuses Xxxxst tehtud fotodelt ei nähtu suurt teravaservalist mõlki, vaid piklikud kraapejäljed ja vaid vähene pleki sissepoole surumine (lk 8, 11-13). Niisamuti on tunnistaja poolt rõhutanud, et fotol „IMG_1468“ olevad kraapejäljed on tema poolt märja lapiga tõmbamise järel tekkinud peegeldus välguga pildistamisest. Kohus osundab siinkohal, et nimetatu osas ei ole tunnistaja ütlused üldse tõendina käsitatavad, kuna see foto on tehtud politsei poolt ja seega on tunnistaja siinkohal asunud tegema järeldusi asjaolude kohta, mida ta ise vahetult tajuda ei saanud. Seejuures on tunnistaja soovinud selgitada kaitseversiooni selle kohta, et sõidukite vigastuste kõrgused ei lange kokku. Kaitseversioon ja tunnistaja ettekujutus sellest, et xxxx tagastangest pidi Xxxxga kokku puutuma just samal kõrgusel olev n-ö sissepoole kumer osa, ei ole aga tõendamist leidnud. Kuigi kohus peab iseenesest usaldusväärseks värvkatteekspertiisiaktis antud eksperdi arvamust ja eksperdi ütlusi ekspertiisiakti selgitamisel, siis tõendina ei saa kohus ekspertiisiakti ega eksperdi ütlusi kasutada, seda sõidukilt Xxxx (ja Xxxx) võetud proovide kui ekspertiisi algmaterjali käitlemise jälgitavuse puudumise tõttu. Praegusel juhul ei olnud võimalik kohtulikul uurimisel ammendavalt tuvastada seda, milliselt sõidukilt ja kelle poolt on võetud valges ümbrikus olev värviproov, s.o väidetavalt sõidukilt xxxx reg nr xxxx võetud proov. Kohtuistungil kinnitas asjaga tegelenud politseiametnik ehk tunnistaja H. R., et ta on selle ümbriku peale küll kirjutanud, kuid möönis, et sel ajal proovi võtmist eraldi kuskil ei fikseeritud ja ka täpset proovi võtmise kohta ta ei tea. Sõidukite Xxxx ja xxxx vaatluse käigus ei ole samuti fikseeritud proovide võtmist sõidukitelt, nimetatud asjaolu, sh milliselt autost ja mis kohast proovid võetud on, ei kajastatu vormistatud dokumentatsioonis ega fotomaterjalil. Seoses sellega viitab kohus, et lähtudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 101, tuleks ekspertiisimaterjali (proovi) võtmise kohta koostada protokoll, milles on kajastatud proovide nimetused, materjali võtmise viis ja tingimused ning võetud materjali hulk või kogus. Sellekohased andmeid ei ole võimalik tuvastada, seejuures ka proovi kogunud tunnistaja ei ole neid nimetanud. Seega leiab kohus, et proovide kogumise asjaolud ei ole kontrollitavad ja kohus jätab nende proovide analüüsi põhjal tehtud ekspertiisiakti tõendikogumist kõrvale. Seoses värvkatteekspertiisi tõendikogumisest kõrvalejätmisega, ei aktualiseeru iseenesest kaitseväide, just nagu ei selgitaks ekspertiis ka seda, miks sõidukile Xxxx ei ole musta värvi ega xxxx-le punast värvi üle kandunud. Samas peab kohus selguse huvides vajalikuks märkida, et kui arvestada eksperdi kui asjatundja ütlusi, on tegelikkuses sellise kaitseväitele sisuliselt ka vastatud. Nimelt eksperdina H. R. selgitas, et värvi ülekandumist ei pruugi taoliste kontaktide puhul alati toimuda. Samas, nagu märgitud, ei ole kohtul võimalik eksperdi poolt antud ütlusi hetkel kasutada ei eksperdi ega asjatundja ütlustena ja kohus nendele ka ei tugine. Kohus tuvastas eelnevalt põhjalikult need kokkupõrke toimumise spetsiifilised jäljed, mis võimaldavad piisava kindlusega järeldada, et kokkupõrge toimus just nende kahe sõiduki vahel. Asjaolu, kas värvkatte ülekandumine toimus (mida seati kahtluse alla mh ekspertiisi kontekstis) ei ole siinkohal seega enam ka määrava tähtsusega küsimus. Kohus ei pea usaldusväärseteks menetlusaluse isiku Konstantin Kuliku ütlusi, mis puudutavad seda, et sõidukil olid kõik fotodel nähtavad pisivigastused juba eelnevalt, ta ei tagurdanud vastu sõidukit Xxxx, sest need ei ole eespool analüüsitud teiste tõenditega kooskõlas, mis kinnitavad kogumis kokkupõrke toimumist (sh tunnistaja ütlused Xxxx tagurdamise, Xxxx seal parkimise ja kokkupõrkeheli kohta ning selle järgselt koheselt tehtud videosalvestisega xxxx maasturi kohta, mille registreerimismärgi numbriosa on kokkulangev). Kohus peab K. Kuliku ütlusi 8 usaldusväärseks osas, mis puudutab seda, et ta 10.12.2019.a õhtul viibis ta garaaži juures, võttis sealt rehvid; et tema sõidukit kasutab ta vaid ise, sest need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, sh tunnistaja N. I. ütlustega Kohus ei nõustu ka käsitlusega, nagu ei saanuks kokkupõrget igal juhul toimuda põhjusel, et K. Kuliku autol on nii parkimisandurid kui ka tagurdus- ja ülevaatekaamerad. Selle vastu räägib ainuüksi kriminoloogiline kogemus analoogsete liiklusõnnetuste pinnalt, kus abivahenditest hoolimata ei ole suudetud manöövri käigus liiklusõnnetust ära hoida. Samuti tuleb tõdeda, et K. Kuliku juhitud sõiduk on M1 kategooria (sõiduauto) mõistes väga suurte mõõtmetega: pikkus 5240 mm, laius 1982 mm ja kõrgus 1947 mm (tl 9), ka ei ole kaitsja poolt esitatud fotodelt nähtuvalt ei ole sõiduki ekraanil valgel ajal nähtav kaamerapilt kõrge teravusega (tl 13, 14), seda enam pimedal ajal. Seega peab juht sellega manöövrite sooritamisel väga hoolikas olema ning vajadusel tuleb tagurdamisel rohkem edasi-tagasi manööverdada. Kohus rõhutab, et isegi juhul, kui sõiduki juht kasutab manöövriks abilisi (sh parkimisandureid ja -kaameraid), ei tähenda see seda, et tal ei lasuks kohustust vajadusel kasutada ka tavapäraseid võtteid manöövri sooritamiseks. Näiteks tuleb vajadusel peatuda manöövri kestel tegeliku olukorra tuvastamiseks ja ohu vältimiseks. Lisaks liikleja üldkohustustele (

§ 16

lg 1), on tagurdamismanöövri jaoks see kohustus liiklusseaduses ka eraldi välja toodud. Nimelt

§ 49

lg 1 kohustab juhti tagurdamisel mitte ohustama ega takistama teist liiklejat ning vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Praegusel juhul nähtub, et K. Kulik peatanud tagurdamise kestel sõidukit (tunnistaja kirjeldus sõiduki tagurdamisest, tl 55pö, 56pö), et olukorda hinnata ning valitud trajektoor oli ilmselgelt ebasobiv ja samuti ei kasutatud teiste isikute abi. Seega on tuvastatav, et K. Kulik on süüliselt toime pannud

§ 16lg 1 ja § 49 lg 1 nõuete rikkumised.

Kuigi kohtupraktikast tulenevalt tuleb asja lahendamiseks hinnata ka teise liiklusõnnetuse osapoole käitumist (RKKKo 3-1-1-85-12), siis praegusel juhul see vajadus ei aktualiseeru, sest sõidukis Xxxx ei olnud juhti ja see oli videosalvestiselt nähtuvalt pargitud K. Kuliku garaažiboksist teisele poole sõitmiseks kasutatavat teeala. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et Konstantin Kuliku süü on täies mahus tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on ta toime pannud vähemalt kergemeelsusega, kuivõrd tagurdades ohutuses veendumata (sh trajektoori ohutuses veendumata), lootis ta tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu süüteokoosseisule vastava tagajärje saabumata jäämisele. Antud juhul pidi ta teisele sõidukile otsasõitu ka tajuma, kuna otsasõidu tagajärjel kostus tugev kokkupõrkeheli, mida oli kuulda garaažihoone teises otsas sõidukis viibinud tunnistajani. Seejuures pidi K. Kulik kohustusliku liiklusteooria õppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht ega varalise kahju saaja ei olnud teada, ka ei olnud fikseeritud õnnetuses osalenud isikute andmed ja nimetatud ei olnud kahju tekitamise eest vastutav isik, pidi ta olema teadlik kohustusest teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest ning seda ka möönma. Seetõttu on

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu toime pandud kavatsetult.

§ 16

lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 ning

§ 236lg 1 järgi.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 24), liiklusõnnetuse aktis on kajastatud osalenud sõidukite andmed ja vigastused (lk 1); vaatlusprotokollis on fikseeritud sündmuskoha tehiolud ja sõidukite vigastused (tl 8-14). Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud (lk 24). Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (lk 24pö), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kaitsja vahendusel vastulause (lk 26-43) ja hiljem kohtule kaebuse, milles on saanud põhjalikult omapoolsed kaitseversioonid ja vastuväited esitada. Kohus selgitas tunnistajate K.-L. S.i ja H. R.i 9 ülekuulamise teel välja ka selle, et sündmuskoha vaatlusprotokolli (ja liiklusõnnetuse akti) on kantud tegelikkusele vastavad andmed. Karistus Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, näeb

§ 223

lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui see on kohustuslik, näeb

§ 236

lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsust. Samuti on leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatud asjaolusid, sh toimepandud tegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud ning kohtul tuleb sellega nõustuda. Konstantin Kulik ei ole avaldanud kahetsust mingil viisil ning tema hoiakud kohtumenetluses seda samuti ei väljenda. Ta oli lõpuni veendunud, et tema süül ei ole liiklusõnnetust toimunud, kuigi talle pidi olema tõendikogumi pinnalt mõistetav, et vaid tema sai sel ajal selles asukohas liiklusõnnetuse põhjustada. Kõike seda arvestades ei ole K. Kulik ilmselgelt teadvustanud toimepandud rikkumisi ja sellega kaasnenud teise isiku õiguste kahjustamist. Eelneva põhjal ei ole seega alust rääkida mistahes karistust kergendavast asjaolust. Kohtu hinnangul on Konstantin Kuliku süü väärtegude toimepanemisel keskmine. Arvestades lisaks temal karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, varasemalt ühe kehtiva liiklusalase rikkumise eest mõistetud karistuse esinemist, peab kohus kohtuvälise menetleja poolt ettenähtud karistusmäärasid põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et väikesel kiirusel manööverdamisel tähelepanematuse või hooletuse tõttu toime pandud liiklusõnnetuse põhjustamisel saab karistus jääda

§ 223lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmäära.

Samas tuleb kohtul nõustuda, et K. Kuliku poolt tahtlikult toimepandud rikkumises on tema süü keskmisest suurem, kuivõrd tuvastamist leidis, et ta väljus pärast avariid sõidukist ja tutvus teise sõiduki olukorraga, kuid sellest hoolimata lahkus sündmuskohalt. Seega leiab ka kohus, et mõistetava karistuse määr saab ületada veidi keskmist sanktsioonimäära. Kohtule ei ole teada erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate trahvide ajatamise, seda ei ole ka taotletud. Asitõendid ja menetluskulud 2 DVD-plaati salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kaks värviproovi, mis asuvad väärteotoimikus tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p-st 1 lähtudes väärteoasja materjalide juurde. 10 Kaitsja Tamara Vologžanina poolt on esitatud taotlus kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks summas 1672,50 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lgst 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Väärteomenetluse kuludeks on värvkatteekspertiisi kulu summas 80 eurot. Kohus eelnevalt tuvastas, et ekspertiisi aluseks olnud proovide kogumine ei olnud jälgitav ja kohus jättis selle tõendikogumist välja, sest see ei ole tõendina kasutatav. Seega tuleb asuda seisukohale, et mistahes lahendi puhul ei ole põhjendatud seda menetluskulu jätta menetlusaluse isiku kanda ja kohus jätab selle kulu riigi kanda. See otsustus toob kaasa ühtlasi kohtuvälise menetleja otsuse muutmise menetluskulude osas. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126, § 175, § 180 lg 1, 3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 11