Obsah (6)

§ 637§ 656§ 459§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4852 Kohtuasi XXi (X) hagi A

) § 459 lg 1 ja §

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades võttis kohus aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja kontrollis, kas need olid sedavõrd muutunud, et andsid alust elatise suurust muuta. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja vähendada temalt väljamõistetud elatist (s.o miinimumsumma) selliselt, et see vastaks 35 %-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (asjaolud nähtavad x-xx-xxxx otsusest). Hageja viitas oma majanduslikule olukorrale ning suhtluskorra muutumisele. Kohus vähendas elatist kokku 10% 2 arvestades, et kostjad viibisid teatud aja kuust hagejaga ning samuti arvestas kohus peretoetuse laekumisega laste emale. Praegu tugines hageja asjaolule, et suhtluskord muutus ning seega viibisid lapsed tema juures rohkem ning hageja kulud lastele olid suurenenud. Vastavalt Harju Maakohtu 05.09.2018 määrusele tsiviilasjas nr w-ww-wwwww kohtub hageja kostjatega iga kalendri järgi paaritul nädalal reedest (17.00) pühapäevani (19.00) ja paaris nädalal teisipäeval (17.00-20.00) ja neljapäeval (17.00-20.00). Lapsed veedavad paarisaastatel 24-26.detsembri isaga ja paaritutel aastatel emaga ning paarisaastal 31.detsembri ja järgneva 01.jaanuari emaga ja paaritul aastal isaga. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 09.11.2020 kinnitatud kompromissile tsiviilasjas nr qqq-qqqqqq (tlk 10-11) kohtub lapse isa oma lastega igal paaritul nädalal reedest (16.00) pühapäevani (19.00). Lapse isa kohtub oma lastega igal paarisnädalal teisipäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed peale tundide lõppu koolist või kell 16.00 ema kodust ja viib lapsed ema koju tagasi kell 20.
2. Kohtu hinnangul ei muudetud suhtluskord oluliselt erinev esialgsest suhtluskorrast. Tsiviilasjas nr q-qq-qqqqqq lisasid pooled kompromissiga täiendavalt suhtluskorda vaid koolivaheajad, mille lapsed veedavad vanematega vaheldumisi ning ka need jaotati võrdselt vastavalt sellele, kas tegemist oli paaris või paaritu aastaga. Kohus arvestas juba tsiviilasjas xxx-xxxx, et kostjad veedavad hageja juures aega suhtluskorra graafiku alusel ja vähendas sellel alusel elatise suurust. Suhtluskorra graafikusse koolivaheaegade lisamine ei suurendanud oluliselt kostjate viibimise aega hageja juures ega mõjutanud elatise suurust. Menetluses ei leidnud tõendamist, et hageja kulud seoses lastega oleksid oluliselt suurenenud sel ajal, kui nad viibisid isa juures. Kohus selgitas 07.01.2020 kohtuotsuses isale (tsiviilasi nr x-xx-xxxx), et kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Isa ei tõendanud, et tema kulud seoses laste põhivajadustega oleks suurenenud ja meelelahutuslike kulutuste tegemine täiendavalt elatise tasumisele, ei muutnud elatise suurust ega vähendanud põhikulude suurust. Hageja tugines mh asjaolule, et kostjate emale laekub lastetoetus ning samuti viitas hageja viidanud RAKE uuringule. Tegemist polnud asjaoludega, mis oleks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga muutunud. Kohus võttis tsiviilasjas nr x-xx-xxxx lahendi tegemisel arvesse lapsetoetuse saamist ja vähendas selle tõttu elatist. Samuti hindas kohus eelmise tsiviilasja lahendamisel RAKE uuringu vastuväidet. Kohus ei saanud vähendada elatist üksnes selle analüüsi pinnalt. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud tuli jätta poolte enda kanda. Kohus rikkus oluliselt menetlusõigust, sest otsus polnud piisavalt põhjendatud ning tehti tegelikke asjaolusid tuvastamata. Lahend on ebaõige. Kohus ei võtnud arvesse, et isa tagas lastele emaga samaväärsed tingimused, ostes lastele riideid, tarbeesemeid, koolitarbeid. Kohus ei analüüsinud, et isa veetis tegelikult lastega rohkem aega, kui oli määratud suhtlemiskorras. Kohus hindas ainult suhtlemiskorra muutmise määrust, jättes selgitamata, et lapsed olid isa juures ka suhtluskorraväliselt. Oluline oli, et Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise määramise korda. Senine miinimumelatise summa asendatakse õiglasema ja paindlikuma elatise arvutamise alusega. Kohtus oleks pidanud lähtuma õiglasest olukorrast. Elatise summa kindlaksmääramisel ei võtnud kohus arvesse tegelikku olukorda. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Hageja tugines maakohtupoolsele menetlusnormi olulisele (põhjendamiskohustus) rikkumisele.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt loetakse menetlusnormi rikkumiseks, kui kohus otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheidetega. Praegusel juhul puudub selline rikkumine ja kohus ei eksinud, kui otsustas, et isalt laste kasuks väljamõistetud elatist ei tule vähendada. Vanemal on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja § 96 järgi laste ülalpidamise kohustus vastavalt PKS § 100 lg-tele 1 ja 2. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestatakse tema kõiki eluvajadusi (PKS § 99 lg d 1 ja 2). Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Miinimummääras elatist ei pea laps tõendama. Erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama elatise maksmiseks kohustatud vanem (PKS § 102 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu pole lõplik, aga väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu 09.062017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30, ja 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20). Lapsele elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy vähendati 7.01.2020 otsusega hagejalt tsiviilasjas nr x-xx-xxxx väljamõistetud elatist. Käesolevas asjas taotles isa taaskord elatise vähendamist. Maakohus leidis õigesti, et elatise vähendamist sai nõuda

§ 459lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

Maakohus pidi elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

§ 459lg 1 p 1 mõttes peab asjaolude muutumine olema oluline.

Kohus hindas laste ja vanemate vahelist suhtluskorda ja tuvastas, et muudetud suhtluskord polnud oluliselt erinev esialgsest suhtluskorrast. Hageja ei väitnud, et kohus oleks määrusega kehtestatud suhtluskorra hindamisel eksinud. Samuti leidis kohus, et hageja ei tõendanud, et tema kulud kostjatele oleks oluliselt suurenenud ajal, kui kostjad viibivad hageja juures. Maakohus hindas hageja väiteid kulutuste tegemise kohta. Hageja seisukoht, et maakohus jättis hageja väited hindamata, ei vasta tegelikkusele. Hageja apellatsioonkaebuse põhiväide seisnes selles, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb 4 sellest, kui palju aega viibis isa lastega tegelikult koos. Riigikohus on leidnud, et selline lähenemine pole õige, kuna sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (Riigikohtu 12.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1.). Seega hindas maakohus asjaolusid vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale. Praegusel juhul puudub maakohtupoolne rikkumine. Hageja leidis, et elatise vähendamisel jättis kohus hindamata, kui suures ulatuses isa lapsi kasvatas. Lapsevanemal on kohustus last kasvatada ja selline asjaolu ei saa mõjutada ülalpidamiskohustust. Hageja viitas, et oluline asjaolu asja lahendamisel oli uus seaduseelnõu elatise osas. Ringkonnakohus möönab, et praegune miinimumelatise süsteem ei tarvitse olla ajakohane. Samas on hagejal kui kohustatud isikul piisavad menetluslikud võimalused seadusest tulenevate eelduste ümberlükkamiseks. Kohus ei saa muuta kehtiva seaduse sisu ega eesmärke, vaid peab piirduma põhiseadusega kooskõlas oleva õiguse kohaldamisega. Kehtiv miinimumelatise süsteem pole vastuolus põhiseadusega. 7.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjatele vastamiseks, siis ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud hageja kaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest. 8. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja edastab teadmiseks kostjatele (

§ 638lg-d 4 ja 8).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale füüsiliselt tagastada (

§ 638

lg 4).

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

9.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5