2-20-131486/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-131486 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi XXi hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. veebruari 2021 otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus Apellatsioonkaebuse hind 1503 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindajad ringkonnakohtus esindaja PP, lepinguline esindaja Õnneli Matt Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. veebruari 2021 otsus osas, milles YYlt mõisteti välja XX kasuks igakuine elatis ajavahemiku 24.08.2020 – 31.05.2021 eest 204 eurot 50 senti ületavas osas ja alates 01.06.2021 kuni XX täisealiseks saamiseni igakuine elatis 154 eurot 50 senti ületavas osas. Tühistatud osas jätta hagi rahuldamata.
5. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
6. veebruari 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
7. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Mõista kostjalt YYlt (Y), IK xxxxxxxxxx hageja XX (XX), IK xxxxxxxxxx kasuks alates nõude esitamisest 24.08.2020 kuni 31.05.2021 välja elatis summas 204 eurot 50 senti kuus ja alates 01.06.2021 elatis summas 154 eurot 50 senti kuus kuni XX täisealiseks saamiseni, so 04.09.
8. 3.3 Elatis tuleb igakuiselt tasuda PP (P) arveldusarvele hiljemalt jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks. 3.4 Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 3.5 Jätta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
10. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
11. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12. Võtta asja materjalide juurde YY poolt Tallinna Ringkonnakohtule 25.08.2021 esitatud tõend (Pärnu Maakohtu 31.05.2021 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
13. XX (hageja) esitas 24.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YYlt (kostja) igakuise elatise 292 eurot saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohtu 29.09.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.10.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, kuid mitte vähem kui 292 eurot kuus, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
14. kuupäeval, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
15. Hagiavalduse kohaselt sündis lapse ema Kristina Peegli ja kostja suhtest 04.09.2019 hageja. Kooselu lõppemise järel jäi laps elama emaga. Kostja on teinud hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks makseid, kuid maksed on ebapiisavad ega kata hageja igapäevavajadusi. Kostja vastus
16. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja mõista välja igakuine elatis 26 eurot. 2
17. Kostja on võimaluste piires tasunud hagejale igakuist elatist alates 15.11.2019 ning viimane makse tehti 10.10.
18. Lapse ema on kõik tehtud maksed kostjale tagasi kandnud selgitustega „võõras raha“, „tundmatu“ jne. Seega ei ole hageja soovinud kostjalt elatist. Hageja ei ole tõendanud oma kulusid. Arvestades hageja vanust, siis ei saa tema kulud ühes kuus olla 584 eurot. Hagejaga seonduvalt makstakse riigi ja kohaliku omavalitsuse peretoetusi ning saadakse maksusoodustusi. Kostjale on sündinud 12.08.2019 poeg. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostja teise lapsega ning kostja kuludega elamisele. Lisaks on kostjal igakuised laenukohustused Inbank AS-i ees summas 161,84 eurot, OÜ Oma Raha ees 234,25 eurot, Holmbank AS-i ees 89,39 eurot. Sidekulud Ipf Digital AS-i ees 38,74 eurot, Elisa AS-i ees 14,99 eurot ning järelmaksuga soetatud telefoni eest 13,49 eurot. See kõik moodustab 552,70 eurot. Eeltoodule lisandub tasu üürikorteri eest, kommunaalkulud, auto kütus jne. Kostja netotöötasu viimase üheksa kuu jooksul on olnud keskmiselt 1045 eurot.
19. Kostja tugineb lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandele, mille kohaselt lapse keskmine ülalpidamiskulu hageja vanuses lastel on 252 eurot kuus. Sellest on riigi poolt kaetud minimaalselt 200 eurot ning vanemate kanda jääb seega 52 eurot, millest kostja võib tasuda 26 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
20. Pärnu Maakohus rahuldas 22.02.2021 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 24.08.2020 igakuise elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 04.09.
21. Maakohus määras, et elatis tuleb maksta jooksva kuu
22. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduarvele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja määras, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
23. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: - kostja on hageja isa; - hageja elab koos emaga sünnist alates; - kostja ei ole koos hagejaga; - kostja ei ole hagejale korrapäraselt elatist maksnud; - kostjal on lisaks hagejale alaealine laps, kellega kostja elab koos ning keda kostja peab ülal pidama; - hagejale makstav riiklik lapsetoetus laekub hageja ema pangakontole.
24. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, siis puudub tal kohustus kulude suurust tõendada PKS § 101 lg 1 ja 102 lg 2 koostoimest tulenevalt. Kostjal on tõendamiskoormis elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lõikest 2 tulenevalt. Kohus tuvastas, et alates hagi esitamisest, s.o 24.08.2020 on kostja hagejale tasunud elatist 07.09.2020 summas 50 eurot ja 10.01.2020 summas 25 eurot. 3
25. Maakohus analüüsis kostja vastuväiteid, mille kohaselt ei võimalda kostja majanduslik seisukord hageja poolt nõutavat miinimumelatist tasuda. Kostja töötab ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 11.02.2021 kohtuistungil avaldatu kohaselt 950-1000 eurot kuus (neto). Kostja eluasemekuludeks on üürikulu 250 eurot kuus, mis jaguneb temaga koos elava elukaaslase ja alaealise lapse vahel. Kostja ei osanud 11.02.2021 kohtuistungil nimetada teise lapse kulutusi, mida kostja katab, ega summat, mida kostja panustab lapse ülalpidamiseks, vaid selgitas, et tema panus temaga koos elava lapse ülalpidamisse on üürikulu tasumine. Lisaks on kostja välja toonud, et lapsele võiks kuluda raha mähkmete jaoks kuus 60 eurot. Kostjal on ühine majapidamine elukaaslasega, kes kannab peamiselt lapsega seotud kulud.
26. Maakohus selgitas, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja selgituste kohaselt kulub kostja sissetulek 9501000 eurot kuus kostja laenukohustuste tasumiseks ja kostja ning temaga koos elava pere elamiskuludeks, millest kostja suudab nimetada üksnes korteri üürikulu.
27. Maakohus tuvastas, et kostja peamine maksekoormus seisneb võetud kiirlaenude maksete tasumises. Kohus leidis, et kostja kõrgel maksekoormusel põhinevad vastuväited elatise maksmiseks on asjakohatud. Kostja on ise pannud ennast korduvalt kiirlaene võttes vastutustundetu maksekäitumisega olukorda, kus tema maksekohustused ei vasta tema sissetulekutele. Maakohus oli seisukohal, et kostja vastutustundetu maksekäitumine ja mõtlematu laenukohustuste võtmine ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mis tingiks elatise vähendamise alla elatise alammäära. Kostjal on võimalus lahendada oma makseraskused, juhul kui need on ajutist laadi, võlgade ümberkujundamise menetluses, kuid kostja poolt võetud erinevate laenukohustuste täitmine ei ole elatise vähendamise aluseks. Asjakohatu on kostja seisukoht, mille kohaselt oleks õiglane, kui ta maksab hagejale elatist 26 eurot kuus. Kostja on küll istungil pakkunud elatise suuruseks 100 eurot kuus, kuid ka sellises suuruses elatis ei võimalda tagada kõigile kostja lastele ühetaolist ülalpidamist – kostjaga koos elav laps on sellisel juhul hageja suhtes põhjendamatult paremas majanduslikus seisus.
28. Kohus analüüsis kostja väidet, kas miinimumelatise väljamõistmisel satuks kostjaga koos elav laps hagi täieliku rahuldamise korral hagejaga võrreldes oluliselt halvemasse majanduslikku seisu. Kostja igakuine sissetulek on 950-1000 eurot. Hageja poolt välja nõutud miinimumelatis 292 eurot kuus moodustab sellest ~31%. Seega jääb kostjal enese ja teise alaealise lapse ülalpidamiseks 69 % kostja sissetulekust, mis on lapse kohta 3,5% enam, kui hageja kasuks välja mõistetav elatise miinimum. Käesoleval juhul ei esine asjaolu, et väljamõistetav elatis oleks vanemale tema sissetuleku juures ebamõistlikult koormav ega pane vanemat olukorda, kus vanemal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Kostja ise on oma sissetuleku ebamõistliku ümberkäimisega ja mõtlematute laenukohustuste võtmisega ennast põhjendamatult koormanud, kuid see ei anna alust kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks alla elatismiinimumi. 4
29. Maakohus leidis, et puudub alus elatise summa vähendamiseks põhjusel, et ema saab lapse kasvatamise eest lapsetoetust. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et lapse vajadused oleksid minimaalmäärast väiksemad. Kuigi lähtudes lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu
30. a avaldatud lõpparuandest on lapse vajadused minimaalselt kaetud 1- kuni 2-aastaste laste puhul 252 euroga kuus, ei ole uuringu tulemus iseenesest aluseks elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära, vaid selleks peab kohus tuvastama PKS §102 lg-s 2 toodud alused, mille esinemine on käesoleval juhul välistatud.
31. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 kohaselt. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid TsMS § 164 lg 3 kohaselt, mis võimaldaksid menetluskulud jätta täielikult või osaliselt kostja kanda. Seega ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
32. Maakohtu otsusele esitas 18.03.2021 apellatsioonkaebuse ja 29.03.2021 selle täpsustuse kostja, kes palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagiavaldus osaliselt ja määrata kindlaks elatis 125 eurot kuus. Maakohtu menetluskulude jaotust kostja ei vaidlusta. Menetluskulud ringkonnakohtu menetluses palub kostja jätta hageja kanda.
33. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et puuduvad alused elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas määras. Hageja ei tõendanud kohtule ära oma tegelikke igakuiseid kulusid. Hageja igakuine kulu 584 eurot ei ole usutav. Justiitsministeeriumi poolt 2020 tellitud uuringu kohaselt on lapse kulu ühe vanema kohta keskmiselt 194 eurot kuus. Kohus ei arvestanud mastaabisäästuga olukorras, kus hageja seaduslikul esindajal on kokku 4 alaealist last. Hageja seaduslik esindaja saab igakuiselt üle 300 euro lastetoetusi, mida kasutatakse ka hageja kulude kandmiseks.
34. Kohus ei arvestanud kostja teise alaealise lapsega. Kostja teise lapse igakuised kulud on ca 257 eurot kuus. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja suhtleb regulaarselt hagejaga. Sel ajal kannab kostja kõik hagejaga seotud kulud. Arvestada tuleb ka kostja varalise seisu ja kohustustega. Kostja on võimeline tasuma elatist 125 eurot kuus ilma, et satuks ohtu teise lapse ülalpidamine. Vastuapellatsioonkaebus
35. Hageja esitas 13.04.2021 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. 5
36. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu järeldused menetluskulude jaotuse osas piisavalt põhjendatud. Hageja ei nõustu, et menetluskulud pidanuks jääma poolte endi kanda üksnes põhjusel, et ei esine TsMS § 164 lõikes 3 sätestatud põhjuseid. Hageja on alaealine laps, kellel on õigus saada elatist, kostja aga rikkus elatise maksmise kohustust, mistõttu tuli hagejal õiguste kaitseks võtta esindaja. Hageja menetluskulude tema kanda jätmine on äärmiselt ebamõistlik ja ebaõiglane. Hageja pakkus kostjale kohtuväliselt ja kohtus kompromissi, millele kostja aga midagi mõistlikku vastu ei pakkunud. Kohus rahuldas hageja nõude, millest lähtuvalt tulnuks kohaldada TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt puudusid kindlaksmääratud menetluskulud, kuid tegelikkuses olid need esitatud 11.02.2021 elektrooniliselt. Vastused apellatsioonkaebustele
37. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja palub jätta hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb elatise väljamõistmise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata. Muus osas tuleb kohtuotsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 21). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
39. Kostja on 25.08.2021 esitanud ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu 31.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitatud vanemate kokkuleppe isa ja lapse suhtlemise korra kohta. Ringkonnakohus leiab, et tõend on asjakohane ja võtab selle TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tsiviilasja juurde.
40. Kostja on seisukohal, et hageja ülalpidamiseks ei kulu ühte palga alammäära kuus. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
41. jaanuari
42. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16012, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
43. aprilli
44. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Seega ei tulnud hagejal tõendada igakuiste kulutuste suurust, kuna hageja ei nõudnud elatist miinimummäärast suuremas ulatuses. Kuna kostja on tuginenud sellele, et hageja ülalpidamiskulud on väiksemad, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, siis oli kostja ülesanne seda väidet tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ülalpidamiskulud on sellest väiksemad. Üksnes viitest oma teise lapse ülalpidamiskuludele 6 ja Justiitsministeeriumi poolt tellitud lapse vajaduspõhise miinimumelatise ülalpidamiskulude uuringule, ei piisa, et lugeda kostja väide tõendatuks. Kostja poolt viidatud uuring ei muuda PKS § 101 lg-st 1 tulenevat ülalpidamiskulude suuruse eeldust.
45. Samuti on kostja seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud mastaabisäästuga olukorras, kus hageja seaduslikul esindajal on kokku 4 alaealist last. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et hageja kulud on seetõttu väiksemad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Samuti ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses on hageja kulud seetõttu väiksemad. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja väide mastaabisäästu kohta alust vähendada elatise suurust.
46. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tulnuks arvestada, et hageja ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud peretoetustega. Ringkonnakohus nõustub sellega. Riigikohus on leidnud, et riiklike peretoetuste maksmine koostoimes muude asjaoludega võib olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 28.2). Hageja lepinguline esindaja on avaldanud, et hagejaga seonduv lapsetoetus on 100 eurot kuus, lisaks makstakse hageja emale lasterikka pere toetust 300 eurot ehk 75 eurot lapse kohta. Kolleegium on seisukohal, et arvestades kostja sissetuleku suurust, seda, et kostjal tuleb igakuiselt tasuda arvestatav summa võlgnevuste katteks, samuti asjaolu, et kostjal on teine alaealine laps, on peretoetuste maksmine käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kuna lapsetoetust ja lasterikka pere toetust makstakse lapse ülalpidamise toetamiseks ning ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb kostjalt välja mõistetavat elatist vähendada lapsetoetuse ½ suuruse (s.o 50 euro) ja lasterikka pere toetuse hageja osa (s.o 75 eurot) ½ suuruse (s.o 37,50 euro) võrra, st kokku 87,50 eurot.
47. Kostja on seisukohal, et arvestada tuleb ka asjaolu, et laps viibib osa ajast temaga. Kostja on esitanud Pärnu Maakohtu 31.05.2021 kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, millega reguleeriti lapse ja isa suhtlust alates 2021 juunist. Suhtlemiskorra kokkuleppe kohaselt viibib laps isaga alates 2021 septembrist üle nädala paaritutel nädalavahetustel alates reede õhtust pühapäeva õhtuni. Erinev suhtluskord on suvekuudel ning pühadel ja tähtpäevadel. Ringkonnakohtu hinnangul on laps isaga viidatud kohtumääruse järgi piisavalt olulise aja, et seda elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Sellel ajal täidab isa lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja ei ole aga esile toonud, mis on tema poolt lapse vahetuks ülalpidamiseks tehtavad kulud. Seega ei ole võimalik määratleda kostja poolt vahetult kantavate ülalpidamiskulude täpset suurust. Samuti ei ole laps isa juures kõikidel kuudel sama pika aja. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et lapse püsiv elukoht on ema juures ning eelduslikult kannab isa lapse tema juures viibimise ajal seetõttu eelkõige igapäevakulud, peab kohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist keskmiselt 50 euro võrra kuus. Ringkonnakohtu arvates tuleb vähendada kostjalt väljamõisteatavat igakuist elatist 50 euro võrra kuus alates 2021 juunist, kuna sellest ajast reguleeriti Pärnu Maakohtu 31.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lapsega suhtlemise korda. Kostja on väitnud, et tema ja lapse suhtlemised on toimunud ka varem, kuid ei ole esile toonud, millises mahus need on toimunud. Hagis on hageja avaldanud, et 7 laps ja isa suhtlevad nädalas kahel päeval kaks tundi päevas ja ühel päeval üks tund päevas. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja avaldanud, et laps ja isa veedavad ühiselt aega kahel päeval kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodu puhul ülalpidamiskulude tähenduses olulise ajaga, mis annaks alust väljamõistetava elatise vähendamiseks ajaperioodi kohta enne 2021 juunit.
48. Ülaltoodule tuginedes peab ringkonnakohus kostjalt väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks ajavahemiku 24.08.2020 – 31.05.2021 eest 204,50 eurot kuus (292 - 50 - 37,50) ja alates 2021 juunist 154,50 eurot kuus (292 - 50 - 37,50 - 50).
49. Kolleegiumi leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks peetud väljamõistetava elatise suurust, kostja poolt esile toodud teise lapse ülalpidamiskulusid (kokku 257 eurot kuus) ning kostja sissetulekut 950-1000 eurot kuus (neto), siis puudub elatise täiendavaks vähendamiseks alus. Samuti ei anna elatise täiendavaks vähendamiseks alust kostja laenukohustused. Asjaolu, et kostja on koormanud ennast laenukohustustega, mille tagasimakseteks läheb arvestatav osa kostja igakuisest sissetulekust, ei saa olla põhjuseks kostja ülalpidamiskohustuse oluliseks vähendamiseks oma lapse ees. Lisaks on ringkonnakohus juba arvesse võtnud kostja kohustusi, kuna on pidanud seda üheks põhjuseks, miks on võimalik elatusaha vähendada alla miinimumi peretoetuste võrra.
50. Kostja avaldas 21.04.2021 seisukohas, et tema teise lapse ema ei käi hetkel tööl, on lapsega kodus ning pere peab üleval kostja. Ringkonnakohus leiab, et see ei anna alust elatist täiendavalt vähendada. Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole esile toonud, mis on tema kulutuste suurus. Teiseks nähtub hageja lepingulise esindaja poolt maakohtu istungil avaldatust, et ka hageja ema ei käi tööl ja on lapsega kodune, lisaks on hageja emal veel kolme lapse ülalpidamise kohustus. Seega ei ole alust väita, et hageja ema peaks hagejat suuremas ulatuses ülal pidama kui kostja.
51. Kolleegium viitab ka Riigikohtu 29.04.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 (p 14), milles Riigikohus selgitas, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et tal ei ole reaalset võimalust suurema sissetuleku teenimiseks, et oma kohustusi nõuetekohaselt täita.
52. Kostja on 15.05.2021 menetlusdokumendis avaldanud ringkonnakohtule, et ta saab 2021 detsembris veel ühe lapse isaks, mistõttu tuleb ka selle tõttu elatise suurust vähendada. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna kostja kolmas laps ei ole veel sündinud, siis ei saa kolmanda lapse ülalpidamiskohustust käesoleva asja lahendamisel ka arvesse võtta. Küll võib see olla lapse sünni järgselt aluseks elatise suuruse muutmise nõudele TsMS § 459 lg 1 p 1 järgi. 8
53. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kostjalt mõisteti välja igakuine elatis ajavahemiku 24.08.2020 – 31.05.2021 eest 204,50 eurot ületavas osas ja alates 2021 juunist igakuine elatis 154,50 eurot ületavas osas. Tühistatud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54. Hageja on vastuapellatsioonkaebuses leidnud, et menetluskulud maakohtus tulnuks jätta kostja kanda. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda tuginedes TsMS § 164 lõikele 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ringkonnakohtu arvates kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 164 lõiget
55. Abieluasjade loetelu on toodud TsMS § 102 lõikes
56. Käesoleval juhul ei ole tegemist abieluasjaga, vaid ülalpidamisasjaga. See ei anna aga alust muuta menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis on lõpptulemusena siiski õige jätta menetluskulud poolte kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
57. Lisaks heitis hageja maakohtule ette, et viimane märkis kohtuotsuse resolutsioonis, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad, kuigi hageja esitas menetluskulude nimekirja. Kolleegiumi selgitab, et maakohtu viide väljamõistetavate menetluskulude puudumisele tähendab, et pooltel puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud seetõttu, et kulud jäävad poolte endi kanda. Samal põhjusel puuduvad pooltel ka ringkonnakohtus rahaliselt kindlaksmääravad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9