p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel on kostjal Vxxxx Rxxxxxxxxxx lapsest eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealisele lapsele Sxxxxx Rxxxxxxxxxxx ülalpidamist elatise maksmise teel. 18. Kostja Vxxxx Rxxxxxxxx ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ega ka lapse vajadusi. Kostja väitel puuduvad tal elatise maksmiseks rahalised vahendid. Kostja viitab hageja esitatud valedele, neid konkretiseerimata, aga ka lahkarvamustele hageja vanemate vahel. Kohus loeb hageja esitatud asjaolude ja kostja kirjade põhjal tõendatuks, et kostjal on olemas oskused, kogemused ja võimekus, s.h. materiaalne baas teenida sissetulekut oma alaealise puudega lapse ülalpidamiseks.
Hageja esindaja on 16.06.
, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada Kohus on seisukohal, et hageja esitatud lapsele vajalikud kulud on aktsepteeritavad, eriti arvestades puudega lapse olukorda, s.h. näiteks vajadust osta hügieenitarvetena apteegikosmeetikat, mis on kallim. Lapsele vajalik transpordikulu on arvutatud 50 eurot kuus, mille hulka kuulub ka näiteks sõiduki kindlustuse ja liisingu kulu. Sellise kulu arvutamine (osaliselt) lapsele vajaliku kuluna võib olla põhjendatud, kuna puudega lapse transportimiseks on vajalik korras sõiduki olemasolu. Puudega hagejat ei saa saata liiklema üksi ja ühistranspordiga. Hagejale makstakse riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 15 järgi on peretoetuste (s.h. lapsetoetuse) eesmärk tagada lastega peredele laste kasvatamise, hooldamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Riigikohus on seisukohal, et riigi poolt makstavad toetused, mis on ette nähtud lapse kasvatamise kulude katmiseks, tuleks võtta arvesse elatisesumma määramisel eriti olukorras, kus elatist nõutakse miinimumsummast 4 suuremas määras. Seetõttu arvutab kohus kostjalt nõutavast elatisesummast (pool ülalpidamiskuludest ehk 314,50 eurot) maha pool riikliku lapsetoetuse summat (60:2=30 eurot) ehk 30 eurot, Igakuiseks elatisesummaks jääb 284,50 eurot (314,50-30). Töövõimetoetuse seaduse § 1 lg.1 järgi on töövõimetoetus ette nähtud pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikule sissetuleku tagamine. Kuna hagejale on määratud ja makstakse töövõimetoetust alates 26.10.2020.a, arvestab kohus ka seda riiklikku toetusesummat elatise suuruse üle otsustamisel. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Perekonnaseaduse § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatise nõudmine puudega lapsele tagasiulatuvalt on põhjendatud, seejuures arvestades maha kostja poolt juba makstud summa (29,17 eurot 2019.a detsembrikuu kohta). Kohus märgib, et kostja poolt hageja sünnipäeval hagejale üle antud summat (kohtule suurus teadmata) ei ole alust lugeda makstuks elatise katteks ja see saab olla käsitatud kinkena. Arvestades hageja tegelikke vajadusi, aga ka riigi poolt makstavaid toetusi- lapsetoetust 60 eurot kuus ja töövõimetoetust, mida makstakse hagejale alates 26.10.2020 kindla päevamäära alusel, rahuldab kohus hagi osaliselt järgmiste arvutuste alusel. Hagi on esitatud 09.12.2020.a., tagasiulatuv periood algab seega 09.12.2019.a. Perioodi 09.12.2019-31.10.2020 eest on elatisesumma arvutus järgmine: 1)summa 284,50 eurot jagatud 30 = 9,48 eurot päev. Detsember 2019 eest (22 päeva) on summa 208,56 eurot, millest on 29,17 eurot tasutud. Tasumata 179,39 eurot. 2)01.01.2020-30.09.2020 (9 kuud)- tasumata summa 2560,50 eurot (9x284,50). 3)hagejale on määratud töövõimetoetus alates 26.10.2020 päevamääraga 14,89 eurot, mille kohus arvestab Töövõimetoetuse seaduse § 1 lg.1 alusel hageja kulutuste katteks. Oktoobrikuu eest makstud töövõimetoetust 6x14,89= 89,34 eurot (tl.61). Seega oktoober 2020 elatisesumma on 284,50-89,34=195,16 eurot. 4)November 2020-detsember 2020 on elatisesumma 61,15 eurot kuus (629-töövõimetoetus 446,70 eurot-lapsetoetus 60 eurot)=122,30 eurot:2=61,15 eurot). 2kuudx61,15=122,50 eurot. Kokku maksmisele kuuluv elatisesumma perioodi 09.12.2019-31.12.2020 eest 3057,35 eurot. 5) Perioodi 01.01.2021-31.03.2021 eest on elatisesumma 61,15 eurot kuus (629töövõimetoetus 446,70 eurot- lapsetoetus 60 eurot= 122,30 eurot, ühe vanema osa 61.15 eurot). Jaanuar 2021-märts 2021 3x61,15 eurot=183,45 eurot. 6) Perioodi eest alates 01.04.2021 on elatise arvutus järgmine. 01.04.2021 tõusis töövõimetoetuse päevamäär 15,13 eurole, toetuse suurus keskmiselt 453,90 eurot kuus. Vanemate kanda jääv lapse kulu on 629-453,90-60=115,10 eurot, ühe vanema osa 57,55 eurot. Aprill-juuli 2021 (4 kuud) maksmisele kuuluv elatisesumma 4x57,55=230,20 eurot. Augustikuu 2021 (23 päeva)- 44,16 eurot. 7) Kokku elatisesumma perioodi 01.01.2021-23.08.2021 eest 457,81 eurot. Maksmisele kuuluv elatisesumma kokku: 3057,35+457,81= 3515,16 eurot. Kostja on teinud hagejale makseid alates maikuust 2021 summas 1250 eurot (seisuga 03.08.2021). Tasumata elatisesumma 3515,16-1250=2265,16 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise välja möödunud perioodi eest kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 2265,16 eurot. Edaspidiseks perioodiks mõistab 5 kohus hageja ülalpidamiseks elatise välja alates 24.08.2021 igakuise summana 57,55 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt pole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.