← Eesti

1-20-5624/32

Obsah (7)§ 199§ 121§ 63§ 65§ 64§ 68§ 76

1-20-5624 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-5624 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Kr

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Rauno Stamm (ik 39012204220) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Rauno Stammile, Viru Vanglale, prokurörile ja kaitsjatele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1

(4)1-20-5624 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Pärnu Maakohtu 07.08.
  2. a otsusega mõisteti Rauno Stamm süüdi

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 121lg 2 p 3 kvalifitseeritud tegude toimepanemises.

Süüdistuses

§ 199lg 2 p-i 9 järgi mõistis kohus R.

Stammile karistuseks vangistuse 10 kuud ning

§ 121

lg 2 p-i 3 järgi vangistuse 1 aasta.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendas kohus üksikkaristustest raskemat karistust ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel moodustas kohus liitkaristuse Pärnu Maakohtu 03.12.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9180 mõistetud ärakandmata rahalise karistusega ning pööras kogu ulatuses rahalise karistuse täitmisele ning mõistis lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust ning rahalise karistuse 200 päevamäära, s.o 640 eurot.

§ 64

lg 2 alusel määras kohus viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja.

Karistuse kandmise algus oli 07.07.2020 ja lõpp on 07.12.

  2. 11.02.
  3. a määrusega jättis Viru Maakohus R. Stammi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  4. Viru Vangla esitas 02.09.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Stammi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tuginedes R. Stammi isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla R. Stammi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  5. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, R. Stammi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  6. Kaitsja Severinas Jakubauskas esitas 07.09.2021 kirjaliku seisukoha R. Stammi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleb R. Stamm

§ 76

lg 1 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, sest

§ 76formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.

Kaitsja hinnangul tuleb lugeda R. Stammi retsidiivsusoht madalaks, sest ta on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud ning täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke, samuti on tal pärast vangistusest vabanemist töö- ja elukoht. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

  1. Kinnipeetav R. Stamm kinnitas 08.09.2021 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta arvab, et suudab vabaduses õiguskuulekalt elada, tal on kindel eluja töökoht. Süüdlane tunnistas probleemi alkoholiga, kuid oli nõus võtma ka lisakohustuse alluda ravile.
  2. Kaitsja S. Jakubauskas jäi oma kirjaliku seisukoha juurde ning toetas R. Stammi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja jäi istungil selle juurde, et

§ 76lg 4 mõttes ei tohiks distsiplinaarkaristus mõjutada R.

Stamme vabastamise otsustamise küsimuse lahendamist. Võlgnevuste tasumine on tõenäolisem vabaduses, mitte kinnipidamisasutuses olles. Lisaks palus kaitsja ennetähtaegse vabastamise korral vangla iseloomustuses märgitud kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeldu ning töökoha otsimise või Töötukassas arvele võtmise kohustust modifitseerida ning ümber sõnastada. Nimelt selliselt, et R. Stamm ei suhtle vabaduses inimestega, kelle kehtivast kriminaalkaristusest ta on teadlik ning et R. Stamm on kohustatud otsima endale tööd või esitama Eesti Töötukassale kahe nädala jooksul vabanemisest avalduse enda töötuna arvele võtmiseks. 2

(4)1-20-5624 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil R. Stammi ning tema kaitsja, leiab, et R. Stamm tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on R. Stammi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et R. Stamm on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  2. Positiivselt iseloomustab R. Stammi vangistusaja jooksul sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, kus ta võttis eesmärgiks lõpetada vangistusest vabanemisel alkoholi tarvitamine ning hindas selle võimalikkust 7/
  3. Samuti läbis R. Stamm kinnipidamisaja jooksul vestluse kriminaalse taustaga isikute mõjust ning seaduskuulekusest, kuritegelikust käitumisest loobumiseks ning vestluse probleemide lahendamise oskuse parandamisest ning vägivaldsest käitumisest. Lisaks on R. Stamm märkimisväärse osa vanglas viibitud ajast töötanud ning tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Positiivne on ka R. Stammi motivatsioon tegeleda alkoholiprobleemiga.
  4. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles distsiplinaarrikkumist vangistuse ajal, samuti tema varesemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06 p 8.1). R. Stammil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla 16.06.2021.a käskkirja nr 6-3/477-1 kohaselt ei allunud R. Stamm kahel korral vanglaametniku korraldusele. Kaitsja leidis kohtuistungil, et viidatud rikkumist ei tohiks R. Stammi vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada, kuivõrd pole välistatud, et R. Stammil esines 20.05.2021 kell 18.00 ja 18.50 mõni ajutine meditsiiniline konditsioon, mistõttu oli ta sunnitud maski hingamisteedelt eemaldama. Kohus selgitab sellega seonduvalt, et vastavalt haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 61 lg-le 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest. Seega senikaua, kui kohus ei ole 3

(4)1-20-5624 distsiplinaarkaristust kehtetuks tunnistanud (HMS § 61 lg 2), on see kehtiv ja kohtul on õiguslik alus sellele tugineda. Just distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumine on aga üks asjaoludest, mille alusel saab hinnata seda, kas karistuse kandmise ajal on isiku hoiakud muutunud ning kuivõrd ta suudab kehtestatud normidest kinni pidada. Kuigi kaitsja leiab, et tegemist on vähetähtsa rikkumisega, ei saa tähelepanuta jätta, et vangistusseaduse kohaselt on kõige raskem distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine. 16.06.
  1. a käskkirjaga karistati R. Stammi kartserisse paigutamisega katseajaga 4 kuud ehk sisuliselt kõige rangema distsiplinaarkaristusega. Seega ei saa kohus nõustuda sellega, et tegemist on ebaolulise rikkumisega. Kohtul puudub veendumus, et isik, kes ei suuda vangistuse ranges keskkonnas käituda õiguskuulekalt, suudab seda teha käitumiskontrollile allutatuna vabaduses.
  2. Kaitsja esitas kohtule K B OÜ garantiikirja, milles kinnitatakse R. Stammi töölevõtmist. Samas tõi kaitsja oma arvamuses välja, et pole objektiivselt võttes välistatud, et töölepingut ei sõlmita ning R. Stammi tööle ei võeta. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et vabaduses viibides ei ole R. Stammil seni olnud püsivat töökohta. Samas on R. Stammil märkimisväärses summas tasumata rahalisi kohustusi (02.08.2021 seisuga 20 969,86 eurot). Kaitsja märkis kohtuistungil, et võlgnevuste tasumine on vabaduses tõenäolisem kui kinnipidamisasutuses, kuid nagu kohus juba selgitas, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust eeldada, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. R. Stammi käitumine vangistuses ja tema varasem käitumine vabaduses (varavastaste süütegude toimepanemine, sh katseajal) ei tekita aga kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Arvestades isiku varasemat karistatust ning R. Stammi majanduslikku seisundit säilib kohtu hinnangul märkimisväärne risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas pöörduda kuritegelikule teele.
  3. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele R. Stammi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis R. Stammi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja R. Stammi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.