) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa 1.
lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja
lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. 2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415) krediidiandjana ja kostja krediidisaajana sõlmisid interneti vahendusel 30.04.2019 kliendilepingu nr xxx, mille alusel esitas kostja 30.04.2019 taotluse laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 01.05.2019 taotluse laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 10.06.2019 taotluse laenusumma osa 1000 eurot saamiseks ja 15.06.2019 taotluse laenusumma osa 80,66 eurot saamiseks. Kostja on tagastanud laenusumma osaliselt 80,66 euro ja 451,69 euro ulatuses. Kostja jättis laenulepingust tulenevate maksete tasumise kohustused täitmata. Monefit Estonia OÜ ütles 29.12.2019 lepingu üles. Monefit Estonia OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vaidleb lepingu sõlmimise väitele vastu. Lepingu on kostja isiktunnistust (ID-kaart) kasutades sõlminud kostja tütar J L (isikukood xxx). J L elas ajavahemikus juuni 2018 kuni september 2019 kostja juures. J L oli sattunud rahalistesse raskustesse, kaotanud elukoha. Tal puudus töökoht ja E L andis talle ajutiselt tasuta peavarju. J L pangakontod olid kohtutäiturite poolt arestitud. Seetõttu palus J L kostjal avada J Lle kasutamiseks pangakonto. Kostja keeldus korduvalt, ent J L meelitas ja palus ning rõhus sellele, et tahab oma rahaasjad Lks korda saada, ent selleks on tal vaja kontot, mida saab piiranguteta kasutada. Kostja andis viimaks järgi ja tegi SEB pangas oma nimele konto, mida kasutama hakkas J L. E L ei ole kunagi andnud nõusolekut ega olnud teadlik tema nimel võetud laenudest. Kohtuotsuse põhjendav osa 3.
lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused. 4. Pooled vaidlevad selle üle, kas Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415) kui krediidiandja ja kostja kui krediidisaaja vahel on interneti vahendusel 30.04.2019 sõlmitud kliendileping nr xxx, mille alusel on esitatud 30.04.2019 taotlus laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 01.05.2019 taotlus laenusumma osa 500 eurot saamiseks, 10.06.2019 taotlus laenusumma osa 1000 eurot saamiseks ja 15.06.2019 taotlus laenusumma osa 80,66 eurot saamiseks. Kostja väidab, et ta lepingud on sõlminud tema isikutunnistust (ID-kaart) kasutades J L (isikukood xxx), kelle kasutuses oli kostja nimele avatud pangakonto AS-is SEB Pank, millele J L lasi laenusummad kanda. Kostja on soovinud oma väiteid tõendada 31.05.2021 kahtlustatava ülekuulamise protokolliga kriminaalasjas nr xxx. Protokollist nähtuvalt on J Lle esitatud kahtlustus muuhulgas järgmistes episoodides: „- 30.04.2019 esitas laenutaotluse E L nimelt läbi Monefit Estonia OÜ 2
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 6.
Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab seetõttu
7. Kostja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 270 eurot. Kostja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4,5 tundi tasumääraga 60 eurot tunnis (sh käibemaks).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus võtab lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 22.03.2021 toiminguks kliendi konsultatsiooni, mille ajakulu on 0,5 tundi. Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 0,5 tundi kostja konsulteerimiseks olnud vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 26.03.2021 materjalidega tutvumine, vastuse koostamine, mille ajakulu on 2,75 tundi. Hagiavaldusele vastamine on
lg-s 1 sätestatud menetlustoiminguna kostja
§-s 199 sätestatud menetlusõiguste teostamiseks vajalik. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 2,75 tundi menetlusdokumentidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks olnud vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 19.04.2021 hageja kompromissiga tutvumine, hagejale vastamine, mille ajakulu on 0,5 tundi. Vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning kompromissiga seoses suhtlemine vastaspoolega on
§-s 199 sätestatud menetlusõiguste teostamiseks vajalik. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades oli ajakulu 0,5 tundi toimingu tegemiseks vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 27.04.2021 kohtumäärusega tutvumine, selle selgitamine kliendile, mille ajakulu on 0,5 tundi. Menetlusdokumendiga tutvumine kujutab endast
Menetlusdokumendi selgitamine kliendile on VÕS § 624 nimetatud selgituskohustuse täitmine. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades oli ajakulu 0,5 tundi määrusega tutvumiseks ja kliendile selgitamiseks vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas 11.06.2021 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine, mille ajakulu on 0,25 tundi. Kostja on seisukohta koostades ja kohtule esitades täitnud kohtunõuet, mistõttu on toiming olnud vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamisel ja esitamisel on kostja teostanud
Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades oli ajakulu 0,25 tundi toimingu tegemiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja mitte-advokaadist esindaja tunnitasumäär 60 eurot tunnis ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kostja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 270 eurot 4
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 270 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.