) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 20.02.2017. Seega ei ole B K kohustustest vabastamise menetluse algatamisest käesolevaks ajaks möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
7. Tulenevalt
lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas
Võlausaldajad Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts ja xxx AS vaidlesid võlgniku taotlusele vastu. Võlausaldajad xxx ja xxx OÜ kohtule kohustustest vabastamise osas vastuväiteid ei esitanud. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest 2
lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik on nii 10.06.2021 toimunud ärakuulamisel kui ka 14.05.2021 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et tal on xxx, kuna tal on xxx, lisaks on tal xxx. Võlgnik on üle 5 aasta üritanud leida endale sobivat tööd, kuid senini edutult. Võlgnik elab xxx üürikorteris ning omal jõul võlgnik xxx (tal on xxx). Võlgniku sissetulekud ei võimalda igapäevaseid kulutusi transpordile. Võlgnikule makstav abiraha ei võimalda tal xxx korterit üürida. 13.07.2021 on võlgnik kohtule edastanud Eesti Töötukassa 12.07.2021 töövõime hindamise otsuse, millest nähtuvalt on võlgnikul tervisliku seisundi tõttu muuhulgas piiratud xxx. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel diagnoositud sügav puue (Sotsiaalkindlustusameti 22.09.2017 otsus nr xxx) ning võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime kuni 10.08.2024 Eesti Töötukassa 12.07.2021 otsusega nr xxx, ei saa käsitleda kui võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku selgitustest ja Eesti Töötukassa 12.07.2021 otsusest nähtuvalt on võlgniku tervislik seisund sedavõrd halb, et takistab võlgnikul tasuva töö leidmist. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgniku sissetulekuteks kohustustest vabastamise menetluse kestel on olnud töötasu 160 eurot ja töövõimetuspension ning puudetoetus. Viimases aruandes (25.03.2021) märkis võlgnik, et ta on töötu ning tema igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetustoetus 400 eurot kuus ja puudetoetus 280 eurot kuus. 10.06.2021 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik täiendavalt, et tal on igapäevaselt vaja võtta mitmeid erinevaid ravimeid, kuid tema sissetulekud ei võimalda tal kõiki ravimeid välja osta.
lg 11 võimaldab kohtul oma kohustusi täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul lugeda, et võlgnik on oma kohustusi vastavalt oma võimalustele nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik on täitnud korrektselt usaldusisiku ülesandeid, esitades kohtule usaldusisiku 3
lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 131132 kohaselt ei kuulu võlgniku igakuised sissetulekud, s.o töövõimetuspension ja puudetoetus, võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohtu hinnangul on B K majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske ning kohus ei ole tuvastanud
Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et B K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning B K tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.