Obsah (11)

§ 5§ 436§ 231§ 230§ 438§ 173§ 162§ 163§ 174§ 175§ 178

2-21-1034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1034 Tsiviilasi OK Incur

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 22.01.2021.a Harju Maakohtule hagi M M (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks 16.07.2019 laenuandjaga xxx ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu muutmise kokkulepest nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 6 958,05 eurot ja viivist laenusummalt määras 0,067 % alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2019 kuni 22.01.2021 (hagiavalduse esitamiseni). Seega moodustab viivise suuruseks alljärgneva arvestuse alusel 1 981,30 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja, M M 16.07.2019 laenuandjaga xxxlaenulepingu, mille tingimuste kohaselt lepiti sai kostja laenu 6 958,05 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 84 kuu jooksul intressimääraga 15,90 % aastas. Vastavalt laenulepingu eritingimustele kohaldatakse viivist määras 0,067% päevas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenu laenulepingu tingimuste järgi oli xxx õigus vastavalt üldtingimuste p-le 5.5.2 laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. xxx ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.11.2019 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ´le.
3. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4. Kostja on seisukohal, et kostja on OK Incure-ile teinud ülekandeid nõude vähendamiseks summas 460 eurot. Kostja on lisanud sellekohased maksekorraldused. Kostja palub välja selgitada, kas kostja tasutud laekumised on põhinõudest maha juba arvestatud või kuidas on OK Incure seda raha kasutanud. Kostja selgitab, et kostjal puudub täielik ülevaade, kuidas on kostja laekumisi kasutatud. Lisaks leiab kostja, et viivise määr saab olla päevas maksimaalselt 0,066%, aga hageja on ümardanud viivise summas 0,067% peale. Kostja leiab, et see ei pruugi olla õiglane kostja suhtes. Kostja selgitab, et kostja on rahaliselt halvas seisus ja tema vastu on mitmeid nõudeid kogunenud. Kostja märgib, et ta ei ole nõus menetluskulusid üksi tasuma. Kostja selgitab, et saab aru, et ta ei ole suuteline maksma ja ei olnud enne suuteline juba ka xxx enam laenumakseid tasuma, kuid kahjuks ei tulnud ka pank vastu, et kuumakset vähendada ja nii see ka inkassofirmale edastati. Ainuke lahendus, mida pank pakkus, oli refinantseerida põhinõudena kõik kogunenud intressi ja viivisesummad, mis suurendasid põhivõlga veel oluliselt. Kokkuvõtvalt see ei aidanud samuti, vaid kogu makstud põhiosa aastatega muutus hoopis omakorda uueks laenuks kogunenud intressi ja viivise näol. Vastutus tuleb võtta 2 2-21-1034 mõlemal poolel, mitte vaadata ainult laenuvõtja poole, et kuidas ta sai nii palju laene endale võtta. Laenuandja samuti on vastutav selle eest, et inimesed ja ettevõte leiaks raskel ajal kompromisse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Pooled ei vaidle selle järgmiste faktiliste asjaolude üle:  kostja, M M sõlmis 16.07.2019 laenuandjaga xxx laenulepingu, mille tingimuste kohaselt lepiti sai kostja laenu 6 958,05 eurot.  Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed.  xxx ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.11.2019 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist ning teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ´le.  Kostja on tasunud hagejale 460 eurot võlgnevuse katteks. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 8. Tulenevalt

§ 438

lõikest 1 ja

§ 436

lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. xxx on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud laenulepingut nr xxx muudeti 16.07.2019.a ning lepingu kohaselt oli kostja laenusumma muutmise tulemusel kokku 6958,05 eurot. 16.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxx muutmise lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr on 18,49% (dtl 33). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
2. aasta juulis (16.07.2019 lepingu sõlmimisel) oli 19,37%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv. 3 2-21-1034
3. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt dtl 31-38) ja kostja vastuväited (dtl 48-59) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
4. Kostja on teinud võlgnevuse täitmiseks makseid. Laekumised summas 460,00 eurot on hageja lugenud laenulepingu nr 500075258 osas menetluses kogunenud intressi katteks summas 404,01 eurot, lepingu ülesütlemise seisuga kogunenud laenuhaldustasu katteks summas 11,57 eurot ja tasumata osamaksetega seotud viivise katteks summas 7,07 eurot ning meeldetuletuskulu katteks summas 12,45 eurot. Eeltoodule lisandub sissenõudmiskulu summas 50 eurot, mida hageja on otsustanud täies ulatuses mitte sisse nõuda ning seega on kostja poolt sooritatud maksetest kaetud eeltoodud summast 24,90 eurot (dtl 60).
5. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kogu võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
6. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 6 958,05 eurot.
7. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 0,067% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et vastavalt laenulepingu üldtingimustele on osamakse tasumise tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise korral krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosalt viivist 0,067 % alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2019 kuni 22.01.2021 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja leiab, et hagejapoolne viivisemäär 0,067% päevas on kostjale kahjustav. Kostja leiab, et seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas.
8. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Seega on viivisenõue iseenesest põhjendatud, kuid kohus ei nõutu viivisemääraga.
9. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 4 2-21-1034

1. Kohus on seisukohal, et xxx ja kostja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega xxx ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 24,15% aastas ja 0,067% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning xxx on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).
2. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis on märgitud aastaseks viivisemääraks 24,15% (0,067 x 360), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. Viivise arvestuse algus 24.11.2019 Kokku Viivise arvestuse lõpp 22.01.2021 Võlgnevus, eur Viivitatud päevade arv 6958,05 425 Viivise määr aastas / 360 päeva 8% / 360 Viivise summa, eur 648,15 648,15
3. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja esitatud pärast lepingu lõppemist ning 22.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud 648,15 euro ulatuses.

1. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6958,05 eurot ja seisuga 22.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summas 648,15 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis jääb 333,15 euro ulatuses rahuldamata (981,30-648,15). Menetluskulude jaotus
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5 2-21-1034 21.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6