Obsah (10)

§ 415§ 632§ 187§ 407§ 444§ 173§ 163§ 138§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants hagi L S vastu põhivõlgnevuse 6463,61 euro, intressi 333,94 euro, sissenõudekulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1493,18 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2. Hageja nõude aluseks on xxx AS ja kostja vahel 28.06.2017.a sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel oli kostjale väljastatud laenu kogu summas 6720,92 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx AS lepingu üles 19.04.2018.a. Lepingu kehtivuse ajal on kostja teostanud makseid põhivõlgnevuse tasumiseks kogu summas 257,31 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 6463,61 eurot. Lepingus leppisid pooled intressimääraks 9,22% aastas. Tarbijakrediidilepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5.osamaksest, s.o. alates 15.12.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni s.o. kuni 16.04.2018 summas 333,94 eurot (15.12.2017 tasumata intress summas 85,59 eurot + 15.01.2018 tasumata intress summas 84,40 eurot + 15.02.2018 tasumata intress 83,20 eurot + 16.04.2018 tasumata intress 80,75 eurot). Seega on intressi võlgnevus summas 333,94 eurot. 2 2-21-3676 Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 6463,61 eurot ülesütlemise päevale järgnevast päevast, s.o. alates 20.04.2018 kuni hagi esitamiseni 09.03.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Hageja nõuab viivist summas 1493,18 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 10.03.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 6463,61 eurot x 8% = 517,08 eurot. Hageja selgitas, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 6.
3. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujuneb järgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 05.06.2021.a. Kohus pikendas 01.07.2021.a hagivastuse esitamise tähtaega kuni 12.07.2021.a. Vaatamata sellele ei ole kostja vastust hagiavaldusele esitanud. 4. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et xxx AS on sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 järgi. Hageja selgitas, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
2. Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Hagiavaldusest ja selle lisatud lisadest ei nähtu, millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult sissenõudmiskulusid kandnud. Samuti ei nähtu, millal on meeldetuletuskirju saadetud. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi meeldetuletuskirja. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulude 50 euro osas.
3. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat 3 2-21-3676 kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 10.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 99% ulatuses (8807,81/8857,81), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. 11.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 500 eurot, õigusabikulu summas 360 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 575 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 569,25 eurot (575*99%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 13.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4