) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palus kostjalt välja mõista tarbimislaenu lepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 6100 eurot, intressi 810,52 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, viivise 606,99 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Lisaks eelnevale palus hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.06.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja võttis hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 2 hageja kasuks välja põhivõla 6100 eurot, intressi 810,52 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 606,99 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.06.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt
lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja esitas kohtule hagi, kuna kostja ei täida tarbimislaenu lepingust nr 10209 tulenevat võlakohustust. Kuigi kostja võttis 01.07.2021 vastuses hagi õigeks, on kohus seisukohal, et kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 500 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Samuti on hageja palunud mõista väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõiv 500 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot ning viivis nimetatud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.