07.03.2018 määrusega jättis kohus võlgniku taotluse rahuldamata ning määras jätkata kohustustest vabastamise menetlust.
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 22.05.2014. Seega on käesolevaks ajaks J Di kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-ile
lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas
Võlausaldaja kohtutäitur Arvi Pink vaidles võlgniku taotlusele vastu. Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, T T, xxx AS ja xx AS on kohtule teatanud, et neil pole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas ja jätavad nimetatud küsimuse kohtu otsustada. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul alused võlgniku kohustustest 2
Võlausaldajad on saanud esitada oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas kirjalikult. 11. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik on kogu pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajatele võimaluste piires väljamakseid. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on kogu pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses ja sellele vaatamata teinud võlausaldajatele võimaluste piires väljamakseid, ei saa käsitleda kui võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Kohtule teadaolevalt vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest 30.09.2029. Seega ei ole tõenäoline, et võlgniku majanduslik olukord lähitulevikus paraneks. 12. Tulenevalt
lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 131132 kohaselt ei kuulu võlgniku igakuised sissetulekud, s.o töövõimetuspension ja puudetoetus, võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohtu hinnangul on J Di majanduslik olukord eriti raske ning kohus ei ole tuvastanud
Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et J D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning J D tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 13. Tulenevalt
lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 14. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
15.
lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.