Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 105

Tsiviilasi nr 2-21-9338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9338 Tsi

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 100

lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub selles ning rahvastikuregistri kannetega on tõendatud, et hageja on kostja poeg. Kostja ei ela oma pojaga koos, mistõttu peab täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. 3.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimummäär 292 eurot kuus. 4.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
2. oktoobri
3. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu 2 hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et tasub XXX paigutatud XXX trahve ja tema ülalpidamisel on lisaks veel XXX, samas on kostja nõus oma poega toetama. S. võiks ka koolikohustuse kõrvalt teha tööd. Hageja võiks elada tema või oma XXX juures.
2. Kohus leiab, et õigeid asju on vaja teha õigel ajal - haridus on vaja omandada õigel ajal. Kostja on aru saanud, et poja hariduse omandmaine on oluline. Suhted XXX on keerulised. Kostja võib teha nädalvahetustel ja koolivaheaegadel juhutöid ja ilmselt seda ka teeb oma XXX juures. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekut ja igakuiste kulutustega iseendale ja ning teistele ülalpeetavatele on põhjendatud elatise väljamõistmine 60 eurot kuus. Kohus peab oluliseks, et kostjal säiliksid elatise väljamõistmise korral piisavad rahalised vahendid kõigi laste eest hoolitsemiseks ning nendega vabaaja veetmiseks.
3. Kostja on kohtule selgitanud, et hageja isa on võimeline poja ülalpidamisse panustama. S. elaski mingi aja isa juures.

§ 105

lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega ei pea vanemad erineva varalise seisundi korral laste ülalpidamisse võrdväärselt panustama. Kohtu menetluses on hageja hagi oma isa V.I. vastu elatise nõudes (XXX). 9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 100

lg-le 4 tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. 10. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning asjaolu, et pooltel hüvitatavad menetluskulud eelduslikult puuduvad, peab kohus põhjendatuks jätta juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3