alusel nõusolek ühisomandi lõpetamiseks käesolevas kohtulikus kompromisskokkuleppes soovitud viisil ning kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled paluvad kohtul lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani ning jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Hageja palub tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tagastada pool ühisvara jagamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust P. L. arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. Kohtumääruse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt kohus poolte kokkuleppel lühendab määruskaebuse esitamise tähtaja 3 päevani. II TsMS § 168 lg 3 ning § 172 lg 3 koosmõjus jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ning kostjatele I-II määratud esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda, kuna kulud olid vajalikud laste õiguste kaitsmiseks. III Perekonnaseaduse (
) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
lg 1 p-st 1 tulenevalt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi.
lg 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka
Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Tulenevalt
lg 1 p-st 1 ei saa kostjate I-II seaduslik esindaja esindada neid käesolevas ühisvara jagamise hagis kompromissi sõlmimisel, mille üks pool ehk hageja on P. L. ning teine pool ehk kostjad I-II P. L. lapsed. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjate I-II tahteavaldused asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata
lg 2 alusel, kuna erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu tegemiseks, s.o kompromissi sõlmimiseks, otstarbekas. Ühtlasi on kostjatele I-II määratud esindaja toetanud kostjatele I-II nõusoleku andmist ühisomandi lõpetamiseks käesolevas kohtulikus kompromisskokkuleppes soovitud viisil. IV TsMS § 150 lg 2 p 1 ja P. L. taotluse alusel tuleb tagastada P. L.le 150.00 eurot P. L. arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.