Obsah (5)

§ 477§ 172§ 174§ 138§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 21. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-145203 Tallinn, Kase tn xxxx kort

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

1. Kinnistusregistri andmetel on A. S. xxxx (registriosa number xxxx) asuva korteriomandi omanik. Seega on puudutatud isik Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes.
2. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud 2 tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
3. Avaldaja nõude kohaselt on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus 01.04.2021 seisuga summas 2 063,29 eurot, mis on tekkinud korteriühistu poolt 15.12.2018-15.03.2021 esitatud arvete täielikult või osalisest tasumata jätmisest. Avaldaja on oma nõude kujunemise asjaolud avalduses esitanud ning nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikule esitatud arved, korteriühistu raamatupidamise väljavõtted puudutatud isiku võlgnevuse kujunemisest ajavahemikul 2019-2021 ning korteriühistu üldkoosoleku protokolli 06.05.2019, millega 2019 aasta majanduskava on kinnitatud.
4. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.
5. Korteriühistu põhikirja punkti 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid.
6. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustust avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes.
7. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses, mistõttu rahuldab kohus Tallinn, Kase tn xxxx korteriühistu avalduse A. S.’i vastu võla nõudes.
8. Avaldaja nõuab viivist 39,98 eurot (viivisemäär 8% aastas). Avaldaja viivisenõue ei ole vastuolus seadusega ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
9. Avaldaja palub välja mõista viivise alates 01.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kohus peab avaldaja nõuet põhjendatuks. Menetluskulud 17.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avaldaja nõude täies ulatuses, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib 3 avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

1. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud riigilõiv kogusummas 100,94 eurot ja õigusabikulud 440 eurot.
2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tuleb hagita menetluse avalduse esitamisel tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 50,94 eurot ja lisaks avalduse esitamisel hagita menetluses summas 50 eurot. Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu enam 50,94 euro ulatuses, on avaldajal võimalik esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on antud juhul põhjendatud kuluks riigilõiv summas 50 eurot, milline kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
3. Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 440 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 4,4 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et avaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ei saanud kohtu hinnangul käesolevas menetluses õigusabi osutamiseks kuluda kokku rohkem kui 2,5 tundi (s.o 250 eurot).
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud summas 300 eurot (50 eurot riigilõiv + 250 eurot õigusabikulud). 27.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4