← Eesti

5-21-25/5

Obsah (7)§ 65§ 34§ 31§ 64§ 18§ 54§ 234

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-25 12. november 202

) § 54 lõike 2 tähenduses) enne hääletamiskastide avamist.

  1. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  2. oktoobri
  3. a otsusega nr 32 kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjoni hinnangul olid kaebuses esitatud väited tõendamata ega andnud alust tunnistada hääletamistulemuste kindlakstegemine Narva linna valimisjaoskondades nr 4 ja 5 seadusvastaseks.
  4. Häälte lugemise toimingute tegemine on kõigi jaoskonnakomisjoni liikmete kohustus. Puudusid tõendid selle kohta, et valimisurni oleks pandud hääletamissedeleid korraga või et vaatlejatel polnud võimalik hääletamistulemuste kindlakstegemist jaoskonnas piisavalt vaadelda. Tõendatud ei ole ka see, et kasutamata sedelite nurgad lõigati ära pärast hääletamiskastide avamist. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  5. Kaebaja esitas
  6. novembril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, mida täiendas
  7. novembril
  8. Kaebaja palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 32 tühistada, rahuldada tema esialgne kaebus ning tunnistada kehtetuks hääletamistulemused Narva linna valimisjaoskondades nr 4 ja
  10. Esialgne kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile ja kaebus Riigikohtule on esitatud Eesti Keskerakonna nimel. Valimiskomisjon käsitles kaebust valesti füüsilise isiku kaebusena. T. Stolfati õigust erakonda esindada tõendab Narva Linna Valimiskomisjonile
  11. septembril 2021 esitatud teatis, mille kohaselt on T. Stolfat Eesti Keskerakonna volitatud esindaja
  12. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Narva linnas. See annab T. Stolfatile valimistega seotud avalduste ja kaebuste esitamise õiguse. Kahtluse korral oleks Vabariigi Valimiskomisjon pidanud kaebuse esitaja välja selgitama.
  13. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 32 ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Otsus pole põhjendatud ega piisavalt põhistatud. Valimiskomisjon rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei selgitanud omal algatusel välja kaebaja nõudeid ega nõudnud kaebuse väidete või põhjenduste täpsustamist. Samuti ei nõutud välja ega kogutud vajalikke tõendeid kaebaja väidete ümberlükkamiseks või toetamiseks (nt vaatlejate, tunnistajate nimed, vaatlejate kirjad jms). Vabariigi Valimiskomisjon ei selgitanud välja, milles seisnes erakonna subjektiivsete õiguste rikkumine. Pole aru saada, kuidas kujunes komisjoni siseveendumus, et kaebaja väited ei ole õiged ja Narva Linna Valimiskomisjoni vastuväited lükkavad kaebaja väited ümber. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  14. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses nr 32 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 2

(5)5-21-25
  1. Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis otsusega nr 32 õigesti rahuldamata talle esitatud kaebuse, milles väideti õigusrikkumiste toimepanemist hääletamistulemuste kindlakstegemisel Narva linna valimisjaoskondades nr 4 ja 5 ning sooviti hääletamistulemuste osalist kehtetuks tunnistamist.
  2. Kaebaja arvates rikkus Vabariigi Valimiskomisjon tema kaebuse menetlemisel menetlusreegleid. Muu hulgas eksis Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja isikus, kuna käsitas erakonna kaebust erakonna kandidaadi kaebusena. I
  3. Kui erakond esitab Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, tuleb selles

§ 65

lõike 1 kohaselt märkida nii kaebuse esitaja (punkt 1) kui ka kaebuse esitaja esindaja nimi (punkt 2). Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja (

§ 65lõike 2 teine lause).

Erakond on mittetulundusühing, keda seaduse järgi on volitatud esindama juhatuse liikmed põhikirjas kokku lepitud viisil (mittetulundusühingute seaduse § 27 lõiked 1 ja 2) (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 5-19-2/4, punkt 18). Erakonda seadusest ja põhikirjast tulenevalt esindama õigustatud isikud saavad volitada kolmandaid isikuid (sh erakonna liikmeid, erakonna piirkondliku struktuuriüksuse juhte) esindama erakonda tehingute tegemisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 119 lõige 2). Tegemist on lepingulise esindusega, millega saab volitada kolmandat isikut tegema ka valimistega seotud toiminguid, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid (nt

§ 34

lõige 7, mille kohaselt peavad kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide ülelinnalisele nimekirjale alla kirjutama kõik erakonna volitatud esindajad). 15.

§ 31

lõige 4 näeb ette, et kandidaatide registreerimisel esitab erakond valla või linna valimiskomisjonile kirjaliku teatise, milles on erakonna volitatud esindajate nimed ning millele kirjutab alla seaduse või põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik. Säte ei täpsusta, milliste valimistega seotud toimingute tegemiseks saab teatises volituse anda. Kolleegiumi hinnangul seadus ei välista, et teatises saab volitada kõigiks valimistega seotud toiminguteks, sh Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamiseks.

  1. Teatisest nähtub, et Eesti Keskerakond (selle kaks juhatuse liiget) volitas T. Stolfati esindama Eesti Keskerakonda
  2. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Narva linnas. Sellest võib järeldada, et T. Stolfatil oli õigus esitada Eesti Keskerakonna nimel Vabariigi Valimiskomisjonile kaebus hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta Narva linna valimisjaoskondades nr 4 ja
  4. Riigikohtu menetluses reguleerib esindusõigust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 48 lõige 2, mis viitab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) esinduse kohta käivatele sätetele. Kolleegiumile teadaolevatest asjaoludest lähtudes ei saa T. Stolfati käsitada lepingulise esindajana, kellel oleks TsMS § 218 kohaselt õigus erakonda kohtus esindada. Siiski ei ole kaebus Riigikohtule esitatud ilma volituseta, kuna kaebuse esitaja teiseks esindajaks on advokaat (TsMS § 218 lõike 1 punkt 1).
  5. Kuivõrd Vabariigi Valimiskomisjonile esitas kaebuse erakond, oli selles vormistuslikke puudusi – kaebajaks oli märgitud T. Stolfat, mitte Eesti Keskerakond, puudus ka nt erakonna registrikood (

§ 65lõike 1 punkt 1).

Kaebusele ei olnud lisatud esindaja volitust tõendavat dokumenti ega ka viidatud sellele, kust tuleneb esindaja volitus. Siiski oli kolleegiumi hinnangul kaebusest võimalik järeldada tahet esitada kaebus erakonna nimel. Sellele viitab eelkõige märge, et T. Stolfat on Eesti Keskerakonna Narva piirkonna esimees. Vähemalt oleks viimati nimetatud asjaolu pidanud tekitama kahtluse kaebaja isikus ning tingima kaebaja isikut puudutavate asjaolude täpsustamise valimiskomisjonis. 3

(5)5-21-25 19. Kaebaja isiku kindlaksmääramine ei mõjutanud praegusel juhul aga seda, millises ulatuses kaebus läbi vaadati. Narva linna valimisjaoskondades nr 4 ja 5 hääletamistulemuste kindlakstegemise vaidlustamiseks oli kaebeõigus (

§ 64) olemas nii T.

Stolfatil kandidaadina kui ka Eesti Keskerakonnal. See tähendab, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks kaebuse samas ulatuses läbi vaadanud ka juhul, kui kaebajana oleks käsitatud Eesti Keskerakonda. II

  1. Kaebaja heidab Vabariigi Valimiskomisjonile ette, et kaebuse lahendamisel ei selgitanud komisjon välja kaebaja nõudeid ega asjaolusid, vaid tugines rikkumiste kohta tõendite puudumisele ning Narva Linna Valimiskomisjoni selgitustele. Menetlusreeglite rikkumiseks peab kaebaja ka otsuse ebapiisavat põhjendamist.
  2. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on hinnata seda, kas valimistoimingute või otsuste tegemisel rikuti seadusest või teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Oma pädevuse kasutamisel peab valimiskomisjon rakendama ka uurimisprintsiipi, sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-4-1-62-13, punkt 35).
  5. Valimisjaoskonnas hääletamistulemuste kindlakstegemise kord on sätestatud

§-s

  1. See näeb muu hulgas ette, et enne hääletamiskastide avamist tuleb üle lugeda ja kustutada valijatele andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud sedelid (lõige 2) ning koostada hääletamissedelite arvestusleht (lõige 3). Hääletamistulemuste kohta tuleb koostada protokoll (lõige 9).
  2. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatavas kaebuses tuleb muu hulgas märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi (

§ 65

lõike 1 punkt 4) ning ei ole seaduslik (

§ 65lõike 1 punkt 5).

Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses esitati erinevaid väiteid, mis tuginesid vaatlejate tähelepanekutele. Ühtki kaebuses tehtud etteheidet vaatlejad valimisjaoskonnas kirjalikult fikseerida ei palunud. 24. Kõigepealt nähtub kaebusest, et vaatlejad pidasid õigusvastaseks tegevust, mis seda ei olnud. Näiteks väited selle kohta, et jaoskonnakomisjonis nr 4 luges kandidaadi poolt antud hääletamissedelid kandidaadiga samas valimisliidus kandideerinud isiku abikaasa, jaoskonnas nr 5 viidi rikutud hääletamissedelid kõrvale ega näidatud vaatlejatele, lugemisel jäeti kandidaadi nr 130 hääletamissedelid viimaseks. Kolleegiumi hinnangul asus Vabariigi Valimiskomisjon neid väiteid käsitledes õigustatud seisukohale, et need ei olnud esitatud õigusrikkumiste kohta ning ei andnud seetõttu alust hääletamistulemuste kindlakstegemist seadusvastaseks tunnistada. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul selgitati, et seadus ei keela kandidaadi abikaasal osalemast jaoskonnakomisjoni töös (

§ 18lõige 4), eriti juhul, kui ta ei loe oma abikaasa hääli.

Lisaks sellele loetakse hääled linna valimiskomisjonis veelkord üle. Samuti selgitati, et kui rikutud hääletamissedelite all peeti silmas valijate tagastatud rikutud sedeleid, mis tuleb enne hääletuskastide avamist kustutada (

§ 54lõige 2), siis need pididki olema teistest sedelitest eraldi.

25. Lisaks sellele esitati kaebuses väiteid, mis ei viita ühegi vaadeldud tegevuse õigusvastasusele, kuid millest võib järeldada, et kaebaja arvates võis midagi seadusvastast toimuda vaatleja pilgu alt väljas. Sellisteks saab pidada nt kaebuse väiteid, et jaoskonnas nr 4 ei langenud hääletajate ja hääletamissedelite arv ega hääletajate allkirjade ja hääletamissedelite arv kokku ning et hääletamissedelite hulgas olid sedelid pakina. Sisuliselt esitati seega kahtlus, et valimisjaoskonnas lisati ebaseaduslikult hääletamissedeleid (valimispettus). 4

(5)5-21-25 26. Vabariigi Valimiskomisjoni koosoleku salvestisest ja otsusest nähtub, et komisjon selgitas hääletamistulemuste kindlakstegemise asjaolusid jaoskonnakomisjonis nr 4, kuid valimispettusele viitavaid asjaolusid ei tuvastanud. Õigusrikkumise toimepanemisele viitavate tõendite puudumisel oli õigustatud Vabariigi Valimiskomisjoni järeldus, et puudus alus hääletamistulemuste kindlakstegemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Pole selge, milliseid tõendeid ja mille kohta oleks valimiskomisjon kaebaja arvates saanud selles olukorras täiendavalt koguda. Vaatlejate isikute tuvastamine ning nende selgituste kuulamine ei oleks saanud tõendada tegevust, mida vaatlejad ei näinud. Lisaks sellele ei ole kolleegiumi arvates õigustatud heita valimiskomisjonile ette vaatlejate isikute tuvastamata jätmist, kuivõrd tegemist on teabega, mis kaebajal oli olemas, kuid mida ta ei esitanud ei esialgses ega Riigikohtule esitatud kaebuses. Asjaolude selgitamiseks oli kolleegiumi arvates kohane kuulata ära ka Narva Linna Valimisjaoskonna seisukohad. Linna valimiskomisjoni esimees selgitas muu hulgas asjaolusid, mis vaatlejates kahtlusi olid tekitanud. Enne häälte lugemist ei klappinud esialgu tühjade ja rikutud sedelite arv (

§ 54

lõige 2) valimiste infosüsteemis ning häälte lugemisel arvutati hääled esialgu valesti kokku, kuid mõlemad vead leiti üles ning hääletajate ja hääletamissedelite arvus erinevusi ei olnud. Seda kinnitavad valimisjaoskonna nr 4 allkirjalehed, hääletamissedelite arvestusleht ja hääletamistulemuste protokoll. 27. Kaebuses väideti ka seda, et valimisjaoskonnas nr 5 rikuti

§ 54

lõikes 2 sätestatud nõuet kustutada valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid enne hääletamiskastide avamist. Kohustus kustutada tühjad sedelid enne hääletamiskastide avamist kannab eesmärki vältida võimalust valimispettuseks. Kui tühje sedeleid ei kustutata enne hääletamiskastide avamist, tekib hüpoteetiline võimalus panna need lugemisele minevate hääletamissedelite hulka ning moonutada seeläbi hääletamistulemust.

  1. Narva Linna Valimiskomisjoni esimees kinnitas, et tühjad sedelid kustutati enne hääletamiskastide avamist ja Vabariigi Valimiskomisjon ei tuvastanud asjaolusid, mis kinnitaksid vastupidist. Kolleegiumil puudub põhjus Vabariigi Valimiskomisjoni järelduses kahelda.
  2. Kaebuses leiti ka, et valimisjaoskonnas nr 5 olid vaatlejatel piiratud võimalused hääletustulemuse kindlakstegemist vaadelda. Seadusest (

§ 234

) tulenev õigus valimisi vaadelda eeldab mõistlikku võimalust jaoskonnakomisjoni tegevust jälgida. Seda õigust rikutakse näiteks siis, kui vaatlejad paigutatakse hääletamisruumis valimiskomisjoni tegevuskohast liiga kaugele (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 5-21-22/3, punkt 26). Kaebusest ei nähtu siiski, et valimisjaoskonnas nr 5 oleks võimalused jaoskonnakomisjoni toiminguid jälgida olnud sedavõrd piiratud, et vaatlemise tingimusi saaks pidada seadusvastasteks. III
  3. Eeltoodust lähtudes nõustub kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et kaebuses esitatud väited ei andnud alust tunnistada hääletamistulemuste kindlakstegemine Narva linna valimisjaoskondades nr 4 ja 5 õigusvastaseks, ega leia, et komisjon oleks kaebuse läbivaatamisel rikkunud menetlusreegleid. Seega jätab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes Eesti Keskerakonna kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.