← Eesti

4-21-3153/4

Obsah (4)§ 118§ 192§ 114§ 38

4-21-3153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2021. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3153 (2670,21,002872) Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Heli Noore k

§ 118lg 2 p 1 kohus määras: 1.

Jätta Heli Noore taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

  1. Jätta Heli Noore kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 06.07.2021 otsusele väärteoasjas nr 2670,21,002872 läbi vaatamata ning tagastada esitatud materjalid kohtumääruse jõustumisel.
  2. Määruse koopia saata kaebuse esitajale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord

§ 192

lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 06.07.2021. a saabus Pärnu Maakohtule Heli Noore kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 1

(3)4-21-3153 Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 06.07.2021 otsusele väärteoasjas nr 2670,21,002872. Kaebuse esitaja Heli Noor taotleb mh kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna esitas algselt kaebuse halduskohtule. Taotluse kohaselt esitas kaebaja 20.07.2021 kaebuse halduskohtule (3-21-1652). 03.08.2021 (kuna siis sai avada e-toimiku) sai ta halduskohtult teate, et tegelikult oleks ta pidanud esitama kaebuse Pärnu Maakohtule. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja selle lisad, leidis, et Heli Noore kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus, tuginedes Heli Noorele 06.07.2021 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2670,21,002872 tuvastas, et kaevatava otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 21.07.2021. Selle otsuse on kaebuse esitaja ka kätte saanud.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kohus tuvastas, et Heli Noore kaebus saabus kohtusse 04.08.

  1. Kuivõrd Heli Noore kaebus saabus kohtusse 04.08.2021, on tema kaebus esitatud 14 päeva pärast antud väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja taotles kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna esitas kaebuse algselt Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja on esitanud väärteoasjas nr 2670,21,002872 kaebuse Tallinna Halduskohtule 20.07.2021, s.o kaebuse esitamise tähtaja eelviimane päev. 21.07.2021 tegi Tallinna Halduskohus määruse, millega tagastas Heli Noore kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuigi kaebuse esitaja on ennistamise taotluses märkinud, et sai halduskohtu määruse etoimikus avada alles 03.08.2021, siis Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et kaebaja on 21.07.2021 Tallinna Halduskohtu määruse e-toimikus vastu võtnud 22.07.
  2. Kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, seega ei saanud kaebaja käesolevas asjas eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust. Juhul kui kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse maakohtu asemel ekslikult halduskohtule, ei saa kaebuse esitamise ajaks lugeda selle halduskohtule esitamise aega (vt RKKKo nr 3-1-1-55-10 p 11). Kaebuse esitamise ajaks tuleb 2

(3)4-21-3153 käesolevas asjas lugeda 04.08.
  1. a, mil kaebus saadeti Pärnu Maakohtule. Kohus ei pea mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kaebus esitati algselt Tallinna Halduskohtule. Väärteoasjas otsuses on selgelt märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega ei saanud kaebuse esitajal tekkida ka kahtlust kaebuse kohtualluvuses. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tähelepanematus ei ole käsitatav KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu 12.02.
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-507, p 6 ja 18.01.
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05, p 6.). Maakohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse tuli kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud tingitud üksnes tähelepanematusest, mis ei ole aga isikuväliseks asjaoluks ning mida ei ole alust lugeda ka mõjuvaks isikust lähtuvaks kaebetähtaja möödalaskmist tinginud asjaoluks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, kaebuse esitaja viidanud ei ole. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd Heli Noor oli teadlik tema suhtes menetletavast väärteoasjast. Kohus ei tuvastanud käesolevalt ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Heli Noor ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel – s.o isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms või siis isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms, mistõttu esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti tagastab kohus kaebuse esitajale kaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.