Obsah (5)

§ 172§ 477§ 663§ 657§ 667

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9198 Kohtuasi XXu avaldus o

) § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud

§ 172lg 3 kohaselt riigi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
2. mai
3. a määruse tühistada resolutsiooni punktide 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.6 osas. Isa palub teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata laste suhtluskord vanematega kindlaks järgmiselt:
4. Lapsed viibivad vanemate juures nädala kaupa selliselt, et paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paarisnädala reede õhtul kella 20.00-ni on lapsed isa juures ning paarisnädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-ni on lapsed ema juures.
5. Suvisel koolivaheajal veedavad lapsed aega mõlema vanemaga vaheldumisi. Lapsed veedavad mõlema vanemaga ühe 3-nädalase perioodi ja ühe 2-nädalase perioodi ning eraldi veel kummagi vanemaga 5-päevase perioodi. Emal on õigus kasutada 3-nädalane periood ära oma kollektiivpuhkuse ajal vastavalt paaritutel aastatel ajavahemikus
6. juuli–
7. august ning paarisaastatel ajavahemikus
8. juuni–
9. juuli. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, eelneb paaritutel aastatel 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga ning paarisaastatel järgneb 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga. 2021.a aastal veedavad lapsed isaga 3-nädalase perioodi alates
10. juulist 2021 ja emaga 3-nädalase perioodi alates
11. juulist
13. Koolivaheaegadel lähevad lapsed selle vanema juurde, kellega veedavad vaheaja, vaheajale eelneva viimase koolipäeva reedel kell 20.00 ja viibivad tema juures kuni vaheaja viimasel päeval, s.o pühapäeval, kella 20.00-ni.
14. Kui lapsed viibivad lühikesel koolivaheajale (sügis-, talve- (veebruaris) või kevadvaheajale) eelneval nädala sama vanema juures, kelle juures nad on vaheajal, viibivad lapsed vaheajale järgnevad kaks nädalat teise vanema juures. Lapsed lähevad selle vanema juurde, kelle juures 8 2-20-9198 nad vaheajal ei olnud, vaheaja viimasel päeval, s.o päevapäeval kell 20.00 ja lähevad teise vanema juurde tagasi teise nädala reedel kell 20.
15. Isa palus määruskaebuse kohtuistungil läbi vaadata. 8.1.Isa määruskaebuse väited ja taotlused on kokkuvõttes järgmised: 1) Maakohus ei ole täitnud

§ 477lg 8 nõudeid seoses ärakuulamise kajastamisega.

Maakohus ei ole koostanud laste ärakuulamise kohta protokolli, seega pidi maakohus märkima laste ärakuulamisega seotud olulised asjaolud kohtulahendis. Maakohus on üksnes üldiselt viidanud laste ärakuulamisele, mainimata, mida lapsed ärakuulamisel avaldasid ning milline on laste arvamus neid puudutava vaidluse osas. Maakohus on lahendis üksnes esile toonud järeldused, mis ta on teinud laste ja vanemate ärakuulamisest. Seejuures ei ole aru saada, millised järeldused on maakohus teinud laste ning millised vanemate poolt ärakuulamisel avaldatu alusel. 2) Vahelduva elukoha välistamine ei ole õiguspärane ega lähtu laste huvidest. Maakohus on põhjendanud vahelduva elukoha mittesobivust sellega, et vanemate suhted on konfliktsed, kuid määrusest ei selgu, milles vanemate suhete konfliktsus seisneb ning kuidas vanematevahelised konkreetsed erimeelsused mõjutavad suhtluskorra tingimusi nii, et laste võrdne viibimine mõlema vanema juures on välistatud. Vaidluse lahendamisel on oluline hinnata, milles vanemate erimeelsused seisnevad ning kas need välistavad vahelduva elukoha kohaldamise. Praegusel juhul on vanemad vaielnud eelkõige selle üle, millal ja kui palju aega lapsed ühe või teise vanema juures veedavad. Vanematel ei ole selliseid konflikte ja erimeelsusi, mis välistavad vahelduva elukoha kohaldamise. 3) Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, millest nähtuks, et vanemad ei tee suhtluskorra täitmisel piisavalt koostööd. Maakohus tuvastas, et lastel on mõlema vanemaga usalduslik ja lähedane suhe. Lapsed on harjunud viibima mõlema vanema juures ning neil on mõlema vanema juures oma asjad. Mõlemad vanemad on laste kasvatamisel aktiivselt osalenud. Vanemad on lapsi viinud ja toonud vastavalt kokkulepitule või kohtumääruses kindlaksmääratule ning vahetanud lapsi puudutavat olulist infot. Mõlemad vanemad väärustavad laste õpinguid ning koolikohustuse täitmist ja toetavad lapsi nende õppetöös. Vahelduva elukoha puhul saavad mõlemad vanemad osaleda laste kasvatamises nii argi- kui puhkepäevadel. See on tähtis laste arusaamade ja väärtushinnangute kujunemisel. Mõlemas elukohas on lastel kõik vajalik olemas. Vanemate elukohad asuvad lähestikku ning lastel on võimalik käia koolis, huviringides ja trennis ning kohtuda sõpradega ükskõik kumma vanema juures elades. Vahelduva elukoha kohaldamine vähendab laste ja vanemate kodude vahel liikumiste arvu. Lapsed saavad mõlema vanemaga järjset pikemalt koos olla. Lapsed on harjunud mõlema vanema juures elama ja nende kodude vahel liikuma. Vahelduv elukoht ei oleks laste jaoks oluline elukorralduse muutus. Vahelduv elukoht on laste huvides. Vahelduv elukoht tagab, et vanema ja lapse kokkusaamiste vahele ei jää pikki pause.

1. a koostatud analüüsis “Lapsega suhtlust korraldav kohtulahend ja selle täitmine. Võrdlev analüüs“ on esile toodud, et viimastel aastatel on Euroopas abielu lahutamise või lahkumineku korral üha enam levinud hooldus- ja suhtlusõiguse teostamise valikul nn vahetusmudel, mille kohaselt lapse elukoht on vanemate lahkumneku järel võrdse aja kummagi vanema juures. Lapse arengule on kasulik mõlema vanema osalemine lapse kasvatamises. 4) Maakohtu määratud suhtluskord ei eelda vanematelt vähem koostööd kui suhtluskord, mille alusel lapsed on kummagi vanema juures nädala kaupa. Maakohtu määratud suhtluskord eeldab pigem rohkem koostööd ja infovahetust, kui isa soovitud 9 2-20-9198 suhtluskord, mille alusel lapsed on ühe nädala kaupa kummagi vanema juures ning kumbki vanem vastutab oma nädalal, et lastel oleks kõik vajalik olemas ja tehtud. Kohtu määratud nädalasiseste kokkusaamiste korraldamine nii, et need täidaksid oma eesmärki, s.o et lapsed saaksid isaga aega veeta, võib osutuda oluliselt keerulisemaks, kui suhtluskord, mille korral lapsed on isa juures järjest terve nädala. Nädala keskel lühiajaliste kokkusaamiste puhul tuleb arvestada seda, et neid võivad mõjutada laste huvitegevused ning järgmiseks koolipäevaks valmistumine. Maakohtu määrus on vastuoluline - maakohus on leidnud, et vahelduva elukoha kohaldamiseks on vajalik parem koostöö vanemate vahel, kuid teistpidi nõuab suhtluskorra p-i 3.2 kohaldamine igakordset kokkuleppimist selles, kas lapsed on ema juures viibimise ajal kolmapäeval või neljapäeval isa juures. 5) Maakohtu määratud suhtluskord on vastuolus Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 2-173347 väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt ei ole vanemate erimeeldused suhtluskorra tingimustes aluseks vahelduva elukoha kohaldamisele. 6) Maakohtu määratud suvine suhtluskord eeldab, et vanemad peavad igal aastal kokku leppima, millal on 3-nädalane periood, mil lapsed on isa juures ning millal on kummagi vanema 2-nädalene periood ja 5-päevane periood. Maakohtu määruses ei ole kindlaks määratud, mis ajaks tuleb kokkulepe saavutada ning mis juhtub siis, kui kokkulepet ei saavutata. Seega ei ole need suhtluskorra tingimused piisavalt täpsed. Määruskaebuse esitaja leiab, et põhjendatud oleks täpsustada, millal on laste isal õigus veeta 3-nädalane periood lastega, sidudes selle laste ema 3-nädalase perioodiga järgmiselt: Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, eelneb paaritu arvuga aastatel 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga ning paarisarvuga aastatel järgneb 3-nädalane periood, mille lapsed veedavad isaga, vahetult 3-nädalasele perioodile, mille lapsed veedavad emaga.
2. aastal veedavad lapsed isaga 3-nädalase perioodi alates 7.07.2021.a. 7) Maakohus ei ole praeguses menetluses välja selgitanud, milline suhtluskord oleks iga lapse puhul tema parimates huvides. Määrusest ei selgu, miks on parem suhtluskord, mille kohaselt elavad lapsed kooliajal ema juures rohkem aega kui isa juures ning miks on laste jaoks parim lahendus see, et nad viibivad isa juures üle nädala kolmapäeva õhtust esmaspäeva õhtuni. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra täitmisel ei esinenud probleeme, ei anna alust järeldada, et tegemist on lastele sobivaima suhtluskorraga. Määruse põhjendustest ei nähtu, et ühel vanemal oleks teise ees objektiivselt põhjendatud eeliseid, mille tõttu oleks laste huvides olla rohkem aega selle vanema juures. Maakohus on eelistanud laste ema huve ning otsustanud, et lapsed on ema juures rohkem aega kui isa juures. Samuti ei saa asjaolust, et lapsed on eelkõige laste ema otsustest tulenevalt elanud alates
3. a sügisest peamiselt ema juures, järeldada, et selline elukorraldus on lastele parim. 8) Lühikeste koolivaheaegade osas leidis isa, et koolivaheajaks võiksid lapsed minna selle vanema juurde, kellega nad koolivaheaja veedavad, koolivaheajale eelneval viimasel koolipäeval s.o reedel kell 20.
4. Selline kord võimaldaks vanematel lastega lihtsamini reisimas käia, sest sageli algavad reisid viimasele koolinädalale järgneval nädalavahetusel. Selleks, et laste ja vanema kokkusaamiste vahele ei tekiks liiga pikka vahet, tuleks suhtluskorda lisada tingimus, et kui lapsed viibivad sügis-, talve(veebruaris) või kevadvaheajale eelneval nädalal sama vanema juures, kelle juures nad on vaheajal, viibivad lapsed vaheajale järgnevad kaks nädalat teise vanema juures. Lapsed lähevad vanema juurde, kelle juures nad vaheajal ei olnud, vaheaja viimasel päeval, s.o päevapäeval kell 20.00 ja lähevad teise vanema juurde tagasi teise nädala reedel kell 20.
5. 10 2-20-9198
6. Laste ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Maakohtu määrusega reguleeritud suhtluskord võimaldab lastel isaga piisavalt suhelda ning olla kursis isa elukorralduse ja väärtustega. Laste ema toetab laste ja isa suhtlemist igakülgselt ka väljaspool kohtumäärusega reguleeritud aegu. Lühiajalised kohtumised on avaldanud lastele positiivsemat mõju kui pikaajalised kohtumised. Lapsed meenutavad neid hetki alati rõõmuga. Vahelduva elukoha välistamine tagab lastele kodutunde, mis on alus turvatunde tekkimiseks, võimaldades lastel kasvada nii, et nad teavad ka täiskasvanueas, kus või mis on nende kodu.Vahelduva elukoha välistamine lähtub laste huvidest. Laste tervist ja hariduskäiku arvestades on kõige tähtsam stabiilsus. Menetluse kestel selgus, et vahelduv elukoht lastele turvatunnet ja stabiilsust ei tekitanud. Laste isa on vahelduvat elukohta taotledes pidanud silmas eelkõige enda huve ning seda, et ta ei peaks sel juhul lastele elatist maksma. Vanemate elukohad asuvad lähestikku, seega on laste isal võimalus suhelda lastega igapäevaselt ning, kui ta soovib lapsed koolist koju või huviringi viia, saab ta seda alati teha. Seega on laste isal võimalik suhelda lastea rohkem kui ainult sel ajal, kui lapsed on parasjagu tema juures.
7. Laste esindaja hinnagul on maakohus lõpplahendi tegemisel lähtunud eelkõige laste huvidest ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Maakohus on määruse põhjendustes arvestanud laste ärakuulamisega seotud olulisi asjaolusid läbivalt ning järjekindlalt neile lahendis viidanud. Seega ei ole laste ärakuulamisega seotud asjaolude mittetäielik esiletoomine määruses nii kaalukas menetlusõiguse normi rikkumine, et see võiks kaasa tuua määruse tühistamine. Maakohus on piisava detailsusega põhjendanud, miks võrdse aja kohaldamine ei ole otstarbekas. Maakohus on seejuures tuginenud tegeliku elu asjaoludele, millest nähtus, et esialgse õiguskaitse korras määratud laste ja isa kohtumised sujusid eriti hästi. Maakohus on lähtunud sellest, et selline lahendus on just praegusel hetkel sobiv, mis ei välista praegusest erinevate kokkulepete sõlmimist tulevikus. Oluline on võtta arvesse ka seda, et menetlus praeguses asjas kestis vaatamata erinevate psühholoogide ja perenõustajate pingutustele peaaegu aasta. Laste huvides ei ole pikaajaline kohtumenetlus.
8. Linnaosa esindaja leidis, et kuigi praegusel juhul ei pidanud maakohus võimalikuks jagada vanemate suhtlemisõigust võrdsetes osades, on võimalik suhtlemisõigust võrdsemalt jagada ja samal ajal tagada laste elus stabiilsus ning kooliskäimine ühest kodust ka selliselt, et määratud suhtluskord rakendub vahelduvalt pikema perioodi vältel ühe vanema ning järgneva perioodi vältel teise vanema suhtes.
9. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus kuulas laste ema ja isa ära
2. septembril 2021 ning
3. septembril
4. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
6. mai
7. a määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 3.1 ja 3.2 osas, millega maakohus määras kindlaks vanemate iganädalase suhtluskorra. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusliku taotluse. Laste isa taotles määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium ei pea vajalikuks praegusel juhul kohtuistungit 11 2-20-9198 korraldada ning leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Esimese astme kohtu menetluses on kõik menetlusosalised või nende esindajad suuliselt ära kuulatud ning on kogutud asja õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid. Samuti on ringkonnakohus kuulanud menetluses esiletoodud asjaolude täpsustamiseks uuesti ära mõlemad vanemad. Seetõttu jätab kolleegium isa taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.

1. Praeguses asjas on peamine vaidlus selle üle, kas laste huvides on sellise suhtluskorra kindlaksmääramine, mille kohaselt lapsed viibivad kummagi vanema juures võrdse aja s.t, et lastel on vahelduv elukoht. Maakohus leidis, et vahelduva elukoha kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna see eeldab vanemate vahelist koostööd ja usaldust. Maakohus leidis, et vanemate suhted on perelepitusest hoolimata konfliktsed, mistõttu vahelduva elukoha põhimõtte kohaldamine ei ole võimalik.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud diskretsiooni piire, kuna maakohtu põhjendustest ei nähtu, miks ei ole vahelduv elukoht praeguse asja asjaolusid arvestades laste huvides. Seega ei vasta maakohtu määratud suhtluskord laste huvidele ega taga isa õigust lastega emaga võrdsel määral suhelda.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral lepivad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (Riigikohtu
4. novembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22).
8. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et mõlemad vanemad on võimelised laste eest hoolitsema ning neid eakohaselt kasvatama (II kd, tl 168). Mõlema vanema elutingimused vastavad laste vajadustele. Laste ja vanemate ärakuulamisel tuvastas maakohus, et lapsed on harjunud veetma osa ajast oma isaga (II kd, tl 168). Vanemad on teinud elukorralduslikke muudatusi, mis toetavad mõlema vanema juures elamist. Mõlema vanema juures on lastel oma asjad, et ühe vanema juurest teise juurde minek oleks võimalikult vähe koormav. Lastel on mõlema vanemaga usalduslik ja lähedane suhe (maakohtu otsus, II kd, tl 184 pöördel).
9. Menetluses on ema selgitanud, et kooliga kohanemise tõttu on lastel keeruline samaaegselt kohaneda ka vahelduva elukohaga, kuna see ei taga neile piisavat stabiilsust ja turvatunnet. Isa tõi määruskaebuses esile, et maakohtu määratud suhtluskord nõuab vanematelt suuremat koostööd, kui nädala kaupa vahelduva elukoha põhimõtte rakendamine, kuna nädala sees lastega kohtumise kokkuleppimine on keerulisem. Isa ei mõista maakohtu seisukohti vanemate konfliktsuse kohta, kuna maakohus ei ole selgitanud, milles vanemate konfliktsus seisneb.
10. Kolleegiumi hinnangul nähtub toimiku materjalidest, et vanemad on maakohtu menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda sujuvalt täitnud (maakohtu otsuse põhjendused, II kd, tl 185 pöördel; ema seisukoht istungil, II kd, tl 170). Sama leidis ka laste esindaja (II kd, tl 167 pöördel). Ärakuulamisel ringkonnakohtus kinnitas ema samuti, et 12 2-20-9198 suhtluskord on kohtu määratud tingimustel üldjoontes toiminud (28.09.2021 ema ärakuulamise protokoll, III kd tl 36). Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et vanemad on endiselt konfliktsed suhtluskorda puudutavas osas. Toimiku materjalidest nähtuvalt on vanematel muid erimeelsusi lastega seotud küsimustes, eelkõige seoses elatise maksmise ja laste ülalpidamisega seotud kulutustega (II kd, tl 21, tl 27, tl 40-43, 45, 48). Kuid esiletoodust nähtub, et menetluse jooksul liikusid vanemad üksteise arusaamadele sobivast suhtluskorrast järjest lähemale (II kd, tl 50, II kd, tl 83, II kd, tl 109 pöördel) ning isa tegi isegi ettepaneku võtta avaldused tagasi ning püüda asja ilma kohtuta lahendada (II kd, tl 48 pöördel). Ka ringkonnakohtus ärakuulamisel kinnitasid mõlemad vanemad, et suhtluskord on üldjoontes hästi sujunud (vt 28.09.2021 ja 30.09.2021 vanemate ärakuulamise protokollid). Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et vanemad on suhtluskorra täitmisel olnud konfliktsed.
11. Toimikust nähtuvalt on vanemad olnud paindlikud ka suhtluskorra muudatuste suhtes, nt kui mõni lastest on soovinud nädala sees isaga kohtumise asemel sõbrale külla minna, siis on seda võimaldatud. Samuti on isa lubanud lastel varem ema juurde tagasi minna (III kd, tl 36, ema ärakuulamisel avaldatu). Ringkonnakohtus ärakuulamisel tõid vanemad esile, et neil on raskusi suhtlemisega eelkõige keeruliste isiklike suhtete tõttu (lahutuse üleelamine, süüdistamine, vt ringkonnakohtu vanemate ärakuulamise protokollid). Ringkonnakohtus ärakuulamisel leidis veelkord kinnitust ka see, et mõlemal vanemal on lastega lähedane suhe, mõlemad tajuvad lastega seotud probleeme sarnaselt ning tunnevad hästi oma laste eripärasid. Samuti leidis kinnitust, et mõlemad vanemad on lastele pühendunud, toetavad laste õppimist ja kooliskäimist (II kd, tl 74). Laste isa selgitas, et ta on viinud lapsi hommikuti kooli ja neid sealt toonud. Isa soovib aktiivsemalt tegelda ka ühe kaksiku kõneprobleemiga. Toimikust nähtub, et isa huvitub laste tervisest ja mõlemad pooled on püüdnud vastastikust suhtlemist parandada (II kd, tl 45). Isa soovib laste elus osaleda sama aktiivselt kui ema ning tahab nende jaoks olemas olla. Lastega veedetud aeg on isa jaoks lisaks muule oluline ka põhjusel, et ta ise on kasvanud isata (30.09.2021 ärakuulamise protokoll, III kd, tl 37 pöördel). Laste esindaja on maakohtus ärakuulamisel leidnud, et kummagi vanema soovitud suhtluskord ei ole laste huvidega vastuolus või neid kahjustav (II kd, tl 111.) Kinnitust ei ole leidnud ka ema seisukoht, et ajavahemikud, kus lapsed on olnud isaga pikemalt koos, nt suvevaheajal või koolivaheajal, oleksid mõjunud lastele kahjustavalt või traumeerivalt, mis annaks põhjust järeldada, et vahelduva elukoha määramine oleks vastuolus laste huvidega. Tütrel esines koolis küll mõningaid probleeme käitumisega perioodil, kus vanemad lahutasid abielu (kevad 2020, II kd, tl 14), kuid menetlusest ei nähtu, et tütrel oleks ka hilisemal perioodil koolis probleeme tekkinud. Ema tõi menetluses esile, et ühel kaksikutest tekkis seoses vanemate lahkukolimise ja konfliktidega kõnehäire, isa selgitas ärakuulamisel, et kõnehäire esines poisil juba varasemas lapsepõlves (III kd, tl 37 pöördel). Seega ei kinnita toimiku materjalid ema väiteid, et isaga pikemalt koosoldud aeg oleks lastele traumeerivalt või kahjustavalt mõjunud.
12. Eelnevaid asjaolusid arvestades on kolleegiumi hinnangul põhjendatud muuta maakohtu määrust selliselt, et määrata vanemate iganädalane suhtluskord lastega selliselt, et lapsed viibivad kummagi vanema juures nädala kaupa paaritu nädala reede õhtul kella 20.00-st kuni paaris nädala reedel kella 20:00-ni. Muus osas ei pea kolleegium vanemate esiletoodud seisukohti arvestades vajalikuks maakohtu määrust muuta. Vanemad on kinnitanud ning toimikust nähtub, et vaheaegade ning suveperioodi jagamise osas on suhtluskord hästi toiminud ning suuri erimeelsusi ei ole tekkinud. Kolleegium leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades on laste huvides jagada suhtlusperioodid mõlema vanema vahel võrdselt. Menetluses ei ole leidnud kinnitust, et vanematel on suuri erimeelsusi laste kasvatamisel, nende õpetamisel, kooli viimisel ja toomisel või tervise küsimustes, mis peaks välistama laste võrdse viibimise kummagi vanema juures. Samuti ei ole menetluses piisavalt kinnitust leidnud, et ajavahemikud, 13 2-20-9198 kui lapsed on olnud isaga pikemalt kui praegu maakohtu määratud suhtluskord võimaldab, oleksid lapsi kahjustanud või olnud nende huvidega vastuolus. Selliseid asjaolusid ei ole esile toonud ka linnaosa esindaja ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes mõlemad on avaldanud kogu menetluse käigus lootust, et vanemad on kokkuleppeks võimelised ning suudavad teha koostööd. Ka vanemad ise on kinnitanud, et lapsed on olnud rõõmsad, kui vanemad on saanud omavahel paremini kokkuleppele. Mõlema vanema pingutused on vajalikud, et võrdne suhtluskord poolte vahel toimiks, mis tagaks ka lastele suurema turvatunde ja rahulolu.
13. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus ei ole määruses piisavalt kajastanud laste poolt ärakuulamisel väljendatud seisukohti, leiab kolleegium, et maakohus on laste seisukohti vajalikus ulatuses määruses refereerinud ning neid menetluses arvestanud. Kohus ei pea kajastama laste ärakuulamist sõna-sõnaliselt.
14. Määruskaebuses leidis isa, et suhtluskord ei ole piisavalt täpne ka suviste vaheaegade osas ning palus selles osas määrust täpsustada. Kolleegiumi hinnangul ei ole see seisukoht põhjendatud. Maakohus on vaheaegade osas täpselt paika pannud, millal on lapsed emaga ning millal isaga, suvise vaheaja osas on maakohus märkinud, et lapsed veedavad 3-nädalased, 2nädalased ja 5-päevased perioodid vanemate juures vaheldumisi, millest järeldub, et kummagi vanema lastega veetmise perioodile järgneb teise vanema vastav koosolemise periood. Nagu ülal märgitud, suutsid vanemad vaheaegade ja suve osas ilusti kokkuleppele jõuda, mistõttu ei ole põhjendatud nende perioodide ülidetailne reguleerimine kohtu määratud suhtluskorras.
15. Muudele isa määruskaebuse väidetele on kolleegium eespool asja lahendades vastanud. Menetluskulud 27.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 14