) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest tuli keelduda seetõttu, et avaldajal puudus õigus esitada avaldust lapsele erieestkostja määramiseks, vanemapoolse lapse vara hooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostega seotud abinõude kohaldamiseks. Avaldaja teate alusel oli kohtu otsustada, kas algatada ise menetluse väidetud olukorra kontrollimiseks ja abinõude kohaldamise vajaduse hindamiseks või mitte, st sellises menetluses avaldaja isik puudus. Kohtule polnud teada, miks avaldaja otsustas „teate“ vormistada „avaldusena“ ja maksta sellelt riigilõivu. Avaldust sai käsitleda PKS § 134 lg 2 kohase teatena lapse vara võimalikust ohustamisest. Kohus ei näinud mingit põhjendatud alust avaldaja teate alusel menetluse algatamiseks, kuivõrd vastav menetlus võimaliku lapse vara ohustamise kontrollimiseks ja vajalike abinõude kohaldamise vajaduse hindamiseks oli avaldaja 15.05.2018 samasisulise teate alusel kohtus juba läbi viidud – see menetlus lõppes jõustunud kohtulahendiga 04.01.2019. Seega oli kohus juba reageerinud avaldaja teatele. Seega ei vastanud tõele avaldaja kartus, et pärast pärandaja pärandi hoolduse lõppu ei toimunud alaealiste pärijate õiguste kaitse üle mistahes kohtulikku või kohtuvälist järelevalvet. Kohtulik kontroll oli läbi viidud ning olukorrale oli hinnang antud. Isegi kui avaldajal peaks olema õigus esitada avaldus, tuleks kohtul jätta see menetlusse võtmata
Määruskaebus
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse resolutsiooniga ja määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt ja juhindudes
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuses korratakse maakohtu avalduse põhjendusi ja neile on piisavalt vastatud.
lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel saab lähtuda asjaoludest, mida avaldaja on esile toonud. Riigikohus on selgitanud, et
7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva avalduse asjaoludel ei ole kohtul alust selle menetlemiseks hagita menetluses.
lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud avaldus ei kuulu menetlemisele TMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 alusel. Nende normide kohaldamisel peab kohus lähtuma avalduses esitatust ilma tõendeid hindamata, st otsustatakse üksnes, kas sellega on kohtul alust tegelda. Kuigi reeglina tuleks
lg 2 rakendamisel eristada keeldumise aluseid, siis vaidlustatud määruses on maakohus tuginenud mõlemale alusele: avaldajal puudus erieestkostja määramise taotlemiseks õigus, vanema hooldusõiguse piiramiseks alaealise pärija vara suhtes, samuti on avaldus põhistamata. Kohtu selgitusel oli avaldaja 2018.esitatud teatele reageeritud ja menetlus lõppes Harju Maakohtus 4.01.2019 jõustunud kohtulahendiga, millega lõpetati puudutatud isiku vara ohustamise abinõude kohaldamise vajaduse hindamine, leides, et vara pole ohustatud ja abinõude kohaldamiseks puudus vajadus. Et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on toimunud mitmeid kohtuvaidlusi, ei anna endisele pärandvara hooldajale iseenesest alust taotleda kohtult erieestkostja määramist alaealisele pärijale ega tema vanema hooldusõiguse piiramist. Avaldaja väide, et pärandvara hoolduse lõppedes võib olukord muutuda, on oletuslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud
Kuna praegusel juhul keelduti avalduse menetlusse võtmast ning puudutatud isikud ei ole menetluses osalenud, siis ei saanud neil määruskaebemenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 8. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.