Obsah (12)

§ 477§ 172§ 663§ 659§ 466§ 442§ 667§ 236§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10828 Ko

) § 613 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 2 ning § 477 lõikele

2. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: kinnistu asukohaga Xxxxxxx tn x, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxxxxx) kuulub 44/100 mõttelises osas avaldajale ning 56/100 mõttelises osas puudutatud isikule I (t lk 72, kinnistusraamatu väljavõte); kinnistu pindala on 676 m2 ning sellel asub 2-korruseline elamu üldpinnaga 104,3 m2 (t lk 8-9); puudutatud isiku I kasutuses on elamu esimene korrus pindalaga 43,4 m2 ning avaldaja kasutuses on elamu teine korrus pindalaga 34,7 m2 (t lk 10); kinnisasja kasutuskorda ei ole kindlaks määratud; kinnisasjal paiknevas elamus korteriomandeid moodustatud ei ole. 8 2-19-10828
3. Kohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõigetele 1, 3 ja 5, § 75 lõikele
4. Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Tulenevalt

§ 477

lõikest 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-172-10, punkt 12; 3-2-1-12-08, punkt 13; 3-2-1-121-05, punkt 42; 3-2-1-3103, punkt 14; 3-2-1-45-13, punkt 14).

1. Vaidlust ei ole, et elamu esimese korruse (v.a esik) ja teise korruse osas jätkub praegune eluline olukord – st teine korrus ja sinna viiv trepikoda on tervikuna avaldaja kasutuses ning esimene korrus on puudutatud isiku I kasutuses. Sisuliselt on kaasomanike vahel vaidlus õueala jagamise ning kinnistule ja elamusse juurdepääsu korraldamise osas.
2. Avaldaja palub määrata tema ainukasutusse elamu esimesel korrusel asuva esiku, kust pääseb trepikotta, mis viib teisele korrusele (t lk 11, korruste plaan – sissepääs B juures viirutatud ala). Kohus leidis, et avaldaja nõue on selles osas põhjendatud – avaldaja ainukasutuses on edaspidi sissepääs, mis on korruste plaanil tähistatud tähega B ning puudutatud isiku I ainukasutuses on sissepääs, mis on korruste plaanil tähistatud tähega A. Olukorras, kus kaasomanike suhted on juba pikemat aega halvad, on põhjendatud, et kaasomanikud kasutavad enda kasutuses olevatesse ruumidesse jõudmiseks eraldi sissepääse. Mõlemad sissepääsud on täna reaalselt olemas ja kasutatavad (vt t lk 123, 125, 126 pöördel – fotod). Kohus on selles veendunud vaatluse põhjal kogutud andmetele tuginedes. Mistahes uute sissepääsude rajamine ei ole põhjendatud, kuivõrd olemasolevaid juurdepääsusid on võimalik takistusteta kasutada. Lisaks kaasneks uute juurdepääsuvõimaluste rajamisega tarbetu aja- ja rahakulu (vajalike lubade hankimine, juurdepääsu rajamise võimaliku asukoha leidmine ja selle mõju elamu struktuursele terviklikkusele väljaselgitamine, ehitustööd jne).
3. Alusetud on puudutatud isiku I väited nagu rikuks juurdepääs tema kasutuses olevate ruumide terviklikkuse. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et esimese korruse ruumidesse ei olnud rajatud magamistube nagu puudutatud isik I on väitnud – elamu esimene korrus oli ehitusjärgus. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks peab peasissepääs poolte keerulisi suhteid arvestades olema nende ühiskasutuses.
4. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et trepikojast puudutatud isiku I kasutuses olevatesse ruumidesse viiv uks (vt t lk 126 pöördel – hall puidust uks) suletakse püsivalt 30 päeva jooksul alates kasutuskorra kokkuleppe kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest. Samas oli kohus seisukohal, et on õiglane, et ukse püsiva sulgemisega seotud kulud kannab avaldaja, kuivõrd ukse sulgemine on selgelt tema huvides.
5. Järgnevalt määras kohus kindlaks kinnistu hooviala kasutuse. Kohus leidis, et hooviala kasutuse määramisel tuleb arvestada kinnistul paikneva elamualuse pinnaga. Kohus on Maaameti kaardirakenduse vahendusel välja selgitanud, et elamu (sh veranda ja terrassi) alune pind moodustab kokku ca 100 m
6. Lahutades selle kinnistu kogupindalast 676 m2, selgub, et jagatava hooviala pindala on ca 576 m2 (676-100). Seega arvestades kaasomandiosade suurust, peaks avaldaja kasutusse jääma hoovialast ca 253 m2 ning puudutatud isiku I kasutusse 323 m
7. Määrusele lisatud plaanist nähtub, millist osa kinnistust keegi kasutab (avaldaja kasutusse jääv ala on tähistatud plaanil punase värviga ümbritsetuna; puudutatud isiku I kasutusse jääb ülejäänud ala). Plaanilt nähtuv hooviala kasutus vastab kaasomandiosade suurustele. Hooviala kasutus vastab ka elamu sissepääsude osas määratud kasutuskorrale. 9 2-19-10828
8. Kohus leidis, et kummagi kaasomaniku kasutusse jäävale hoovialale juurdepääs tuleb tagada Xxxxxxxxx tänavalt ja selliselt, et avaldaja kasutab krundi plaanil (t lk 17) sissepääsu, mis on tähistatud tähisega B1 ning puudutatud isik I kasutab krundile pääsemiseks sissepääsu, mis on tähistatud krundi plaanil tähisega A
9. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et Yyyyyyyyy tänavalt avaldaja krundiosale juurdepääsu tagamine ei ole õiglane, kuivõrd krundi ja tänava vaheline ala on ebatasane (vt mh t lk 122, foto – punane ja valge sõiduk parkimas kraavipervel) ja seda tõenäoliselt põhjusel, et kunagi on seal asunud kraav. Seda kinnitab ka krundiplaan, kus on nimetatud ala kraavina tähistatud. Nimetatud põhjusel oleks krundile juurdepääs sõidukiga takistatud või lausa välistatud. Kinnistu ja Xxxxxxxxx tänava ühispiir on ca 23m pikk, mistõttu on nimetatud alale võimalik ära mahutada kõik vajalikud aiad ja väravad.
10. Ülejäänud punktide osas kuulub avaldus rahuldamisele esitatud kujul, kuivõrd neis toodud tingimused/nõuded põhinevad otseselt või kaudselt seaduse tekstil ja mõttel. Samuti ei ole kaasomanikud nende põhjendatuse osas vaielnud.
11. Kohus jättis tähelepanuta kõik kaasomanike vastastikused süüdistused ja hinnangud, mis on üksteise suunal kõlanud, samuti väited, mis puudutavad elamuga seotud haldusmenetlusi ja neis tehtud avaldusi, samuti väited ja tõendid, mis puudutavad elamule tehtud parendus- ja remonttöid ning nende kvaliteeti ja hüvitamise küsimusi, kuivõrd need ei oma kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramisel tähendust.
12. Lõpetuseks selgitas kohus omandiosast suurema kasutuse kompenseerimise korda. Riigikohus märgib, et üldjuhul, kui ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal maksta selle eest teistele hüvitist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et AÕS § 71 lõiget 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-10, punkt 12). Siiski võib kohus jätta AÕS § 71 lõike 2 kohaldamata ja eelnimetatud hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-137-10, punktid 13-14; 3-2-1-149-10, punkt 13).
13. Kohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikele 5 ja kohustas puudutatud isikuid andma tahteavaldused kinnisasja osas kasutuskorra olemasolu nähtavaks tegeva märkuse sissekandmiseks kinnistusraamatusse ning asendas vastavad tahteavaldused kohtumäärusega.
14. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldas kohus avalduse osaliselt. Kinnisasja kasutuskorra lõplikud tingimused nähtuvad määruse resolutsioonist. Määruse lahutamatuks osaks on 3 määrusele lisatud plaani.
15. Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
16. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus

§ 172

lõikele 1 leides, et olukorras, kus antud menetlus toimus menetlusosaliste endi huvides, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 10 2-19-10828 Määruskaebus

1. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, paludes tühistada resolutsiooni punkti 2 alapunktid 2.2, 2.4, 2.5 ja 2.6 ning punktid 3–
2. Kaebaja palub teha uue määruse, millega:  sõnastada kasutuskorra punkt 2.2 uues sõnastuses: sissepääs korterisse nr 1 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega B ja A), sissepääsu ja trepikoda (esimese korruse plaanil tähistatud sinise viirutatud alana suurusega 0,9 m²) kasutavad esimesel korrusel asuva korteri nr 1 ja teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad (ühiskasutus). Tegemist on projektijärgse elamusse sissepääsuga. Korterisse nr 1 pääseb veel hoovipoolsest veranda uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega A0). Seda sissepääsu kasutavad üksnes esimesel korrusel asuva korteri nr 1 igakordsed valdajad. Sissepääsu A0 juures olevad ruumid jäävad korteri nr 1 igakordse valdaja ainukasutusse;  sõnastada kasutuskorra punkt 2.4 järgmiselt: sissepääs korterisse nr 2 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega B ja A), sissepääsu ja trepikoda (esimese korruse plaanil tähistatud sinise viirutatud alana suurusega 0,9 m²) kasutavad esimesel korrusel asuva korteri nr 1 ja teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad (ühiskasutus). Tegemist on projektijärgse elamusse sissepääsuga. Trepikojast teisele korrusele viiv trepp (
3. korruse plaanil tähistatud punase viirutatud alana) jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse;  jätta kasutuskorra punkt 2.5 kasutuskorrast välja ning sõnastada kasutuskorra endine punkt 2.6 uues sõnastuses (uus punkt 2.5): elamu juurde kuuluva krundi osa suurusega ligikaudu 247 m2 (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsetud alana) jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse, ülejäänud osa krundist on korteri nr 1 valdaja ainukasutuses (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsemata alana), v.a. Xxxxxxx tn x elamu korterisse nr 1 ja korterisse nr 2 viiv välistrepp elamu sissepääsu ees ja välistrepi ümber 50 cm (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil sinisega, suurusega ligikaudu 6 m²) jääb korteri nr 1 ja korteri nr 2 igakordse valdaja ühiskasutusse;  lisada määruse resolutsiooni punkti 3 kohustatud isikuna ka avaldaja;  sõnastada määruse resolutsiooni punkti 4 järgmiselt: lugeda käesoleva määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud 3 plaani, arvestades Harju Maakohtu 16.12.2020 määruse lahutamatuks lisaks olevatele plaanidele Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud muudatusi;  jätta menetluskulud tervikuna avaldaja kanda.
4. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et puudutatud isik I ei ole takistanud avaldajal põhisissepääsu sihtotstarbelist kasutamist ega ole rikkunud avaldaja õigusi. Asjakohane ei ole maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ei peaks muutma 60 aastat takistusteta toiminud peasissepääsu korterisse nr
5. Puudutatud isik I on pandud ebaõigesti taluma olukorda, kus ta peab kasutama oma eluruumidesse sisenemiseks projektiga mitteettenähtud sissepääsu, milleks on verandalt magamistoa kaudu sisenemine. Selline korraldus lõhub korteri nr 1 tervikliku, loomuliku ja tavapärase planeeringu, oma tavapärase funktsiooni kaotab korteri esik, kust pääseb otse wc-sse, kööki ja tuppa. Lisaks muutub pindalalt niigi väikese korteri magamistuba läbikäidavaks toaks, mis on vastuolus korterite planeeringu tüpoloogiaga ja planeeringu eesmärgiga. Läbi magamistoa korterisse sisenemine on ka ebahügieeniline. On üldteada, et korter, mille peasissekäik kulgeb läbi magamistoa, mõjutab kinnisvara hinda negatiivselt. Kui peasissepääs suletakse, kaotab esik mõtte, nii väikesele ruumile ei ole võimalik ka eraldi funktsiooni leida. Asjaolu, et maakohus 11 2-19-10828 leidis, et korteri nr 1 magamistuba oli ehitusjärgus, ei oma tähtsust. On selge, et ehitusjärgus korterile on iseloomulik, et ruum on tehtud tühjaks.
6. Kuivõrd kasutuskord muutub, peab kinnistusraamatusse kande tegemiseks nõusoleku andma ka avaldaja, tema poolt nõusoleku andmist ei saa eeldada.
7. Puudutatud isik I vaidlustab ka menetluskulude jaotuse. Taotluse menetluskulude väljamõistmiseks esitasid avaldaja ja puudutatud isik I. Kohus arvestas menetluskulude määramisel, et menetlusosalisi oli rohkem kui kaks. Samas, puudutatud isiku II õigusi ega kohustusi kasutuskorra määramise menetlus ei puuduta. Panga ainuke läbiv seisukoht menetluses on olnud, et avaldaja kaasomandi suurus ei muutuks. Seetõttu ei ole panga näol tegemist klassikalise kolmanda menetlusosalisega, kelle suhtes kohus on kohaldanud diskretsiooniõigust. Eeltoodut tuleb arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel. Puudutatud isik I on palunud jätta menetluskulud avaldaja kanda ja taotleb seda jätkuvalt.
8. Juhul, kui kohus rahuldab määruskaebuse ja teeb uue määruse, on vajalik, et määruse lisaks olevad plaanid on vastavuses tegeliku olukorraga. Avaldaja poolt kohtule esitatud plaanil on ebaõigesti kajastatud esimese korruse trepikojast korterisse nr 2 viiv trepp, mis on pandud korteri nr 1 esikusse. Puudutatud isik I esitab kaebuse lisana 1 parandatud versiooni plaanist. Lisas 2 on ära toodud peasissekäigu ees ühiskasutusse jääva maa-ala asukoht (ca 6 m²), sama lisas
9. Menetlusosaliste seisukohad
10. Avaldaja ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 31.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustab määrust kasutuskorra punktide 2.2 (reguleerib sissepääsu korterisse nr 1), 2.4 (reguleerib sissepääsu korterisse nr 2), 2.5 (reguleerib korterisse nr 1 viiva ukse sulgemist) ja 2.6 (reguleerib kummagi kaasomaniku ainukasutusse jäävat kinnistu osa) osas, samuti punkti 3 avaldaja nõusoleku andmiseks kohustamise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Samuti palub puudutatud isik I tühistada määruse punkti 4 ja asendada plaanid kaebusele lisatutega. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb

§ 659

, § 656 lõike 2 ja § 657 lõike 1 punkti 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab maakohtu määratud kinnistu kasutuskorda vastavalt kaebuses taotletule, samuti täiendab määruse resolutsiooni punkti 3 ning asendab määruse lahutamatuks lisaks olevad krundiplaanid (lisad 2 ja 3) määruskaebusele lisatutega. Menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas jääb kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetluse kulud. 12 2-19-10828 33. Esmalt võtab kolleegium

§ 442

lõike 5, § 477 lõike 1 ja § 463 lõike 2 alusel seisukoha määruskaebemenetluses esitatud taotluste osas.

§ 667

lõike 3 teisest lausest tuleneb, et määruskaebemenetluses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kolleegium on seisukohal, et määruskaebusele lisatud tõendid (puudutatud isiku I poolt korrigeeritud plaanid) võivad olla asja õige lahendamise seisukohalt asjakohased ja määrab võtta need tsiviilasja materjalidesse täiendavate dokumentaalsete tõenditena vastu. 16.08.2021 menetlusdokumendis on puudutatud isik I palunud välja nõuda politsei- ja piirivalveametilt väärteoasjas nr 231721000956 avaldaja suhtes tehtud otsus koos väärteoasja toimikuga. Taotluse kohaselt tõendavad väärteoasja materjalid, et avaldaja valetas 21.01.2021 häirekeskusele tehtud hädaabikõnes seonduvalt puudutatud isikuga I, samuti lükkab materjal ümber ringkonnakohtule avaldaja 21.02.2021 e-kirjas puudutatud isiku I kohta esitatud süüdistused. Ringkonnakohus märgib, et taotluses esiletoodud asjaolud seoses avaldaja ja puudutatud isiku I omavaheliste suhetega (st avaldaja poolt hädaabikõnes võimalik valetamine seonduvalt puudutatud isikuga I; avaldaja väidetavad süüdistused 21.02.2021 e-kirjas puudutatud isiku I kohta) ei ole kaasomandi kasutamise korra määramise asja arutamise objektiks ega vaja seetõttu ka tõendamist. Kuivõrd praeguses asjas oli vaidlus kinnistule ja elamusse juurdepääsu korraldamise osas ning kinnistu juurde kuuluva krundi kasutuse jagamise osas, saaksid asjakohased väited olla üksnes selle kohta, et üks kaasomanik takistab teisel mingit kaasomandiosa kasutada. Puudutatud isiku I 16.08.2021 menetlusdokumendi kohaselt soovib ta kogutavate tõenditega tõendada avaldaja pahatahtlikku ja omakasupüüdlikku käitumist. Seega ei ole tõendi kogumise taotlus asjakohane ega põhjendatud, mistõttu jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata ja keeldub ka taotlusega seonduvate tõendite vastuvõtmisest, millised on lisatud 16.08.2021 menetlusdokumendile. Samuti keeldub ringkonnakohus puudutatud isiku I poolt 24.08.2021 esitatud fotode (4 tk) vastuvõtmisest (

§ 236lõige 3, § 238 lõike 3 punkt 4, § 477 lõige 7).

Puudutatud isik I ei ole põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks viidatud tõendid on esitatud. Kuivõrd dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).

1. Praegusel juhul on avaldaja esitanud kohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra määramiseks tuginedes AÕS § 72 lõikele
2. Maakohus märkis õigesti, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Kaasomandi kasutuskord peab olema kooskõlas seaduste ja heade kommetega. Tulenevalt

§ 477lõikest 5 ei ole kohus seejuures seotud taotletud kasutusviisidega.

1. Määruskaebemenetluses on vaidlus sisuliselt üksnes kasutuskorra punktide üle, millega määrati avaldaja ja puudutatud isiku I korteritesse eraldi sissepääsud, st avaldajale elamu Xxxxxxxxx tn poolsest uksest (edaspidi ka põhisissepääs) ja puudutatud isikule I elamu hoovipoolsest uksest (ning seoses sellega määrati, et trepikojast korterisse nr 1 viiv uks suletakse püsivalt). Seega ei vaielda määruskaebemenetluses enam tänavalt krundile eraldi juurdepääsude määramise osas. Samuti ei vaielda elamu juurde kuuluva krundi kasutusõiguse määramise osas, v.a elamu põhisissepääsu ees oleva välistrepi ja selle ümber oleva 50 cm (ligikaudu 6 m2 ala) avaldaja ainukasutusse määramise osas.
2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohtu diskretsiooniotsustuse kujunemine ei ole jälgitav ega põhjendatud osas, milles kohus määras sissepääsu puudutatud isikule I kuuluvasse korterisse nr 1 elamu hoovipoolsest uksest. Kolleegiumi hinnangul jättis kohus seejuures tähelepanuta ja arvestamata puudutatud isiku I esile toodud olulised asjaolud. Maakohus leidis, 13 2-19-10828 et arvestades, et kaasomanike suhted on juba pikemat aega halvad, on põhjendatud, et kaasomanikud kasutaksid enda ruumidesse jõudmiseks eraldi sissepääse. Vaatlusel kogutud andmetele tuginedes oli maakohus veendunud, et mõlemad sissepääsud on reaalselt olemas ja kasutatavad. Samuti leidis maaohus, et alusetud on puudutatud isiku I väited nagu rikuks juurdepääs tema kasutuses olevate ruumide terviklikkuse – nimelt tuvastas kohus vaatlusel, et esimese korruse ruumidesse ei olnud rajatud magamistube nagu puudutatud isik I väitis, et elamu esimene korrus on ehitusjärgus. Lisaks märkis kohus, et puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks peab peasissepääs poolte keerulisi suhteid arvestades olema nende ühiskasutuses.
3. Puudutatud isik I leiab määruskaebuses, et asjas puudub vaidlus selles, et tema ei ole kuidagi takistanud avaldajal elamu põhisissepääsu kasutamist ega ole rikkunud ega kuritarvitanud mingil määral avaldaja õigusi. Samas on puudutatud isik I pandud ebaõigesti taluma olukorda, kus ta peab hakkama verandalt magamistoa kaudu korterisse sisenema. Kohtu määratud sissepääs lõhub korteri nr 1 tervikliku, loomuliku ja tavapärase planeeringu, lisaks kaotab oma tavapärase funktsiooni korteri esik, kust pääseb otse wc-see, kööki ja tuppa. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohtu otsustus määrata puudutatud isiku I sissepääs eluruumidesse maja hoovipoolsest uksest ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud ega mõistlik.
4. Maakohtu määrusele lisatud esimese korruse plaanist (t I kd lk 171) nähtub, et hoovipoolsest uksest sisenedes (plaanil tähistatud sissepääs A) pääseb esmalt verandale ja seejärel otse elutuppa. Puudutatud isik I on nii maakohtu menetluses kui kaebuses väitnud, et plaanil ruum nr 5 on magamistuba. Samas nähtub plaanilt, et põhisissepääsu kaudu esimesele korrusele sisenedes pääseb esmalt trepikotta (kust mh läheb trepp teisele korrusel asuvasse avaldaja korterisse), kust viib uks puudutatud isiku I korteri esikusse, kust omakorda pääseb otse wc-sse, kööki ja tuppa. Seega on igati loogiline ja korteri nr 1 planeeringuga kooskõlas, et sissepääs korterisse on maja põhisissepääsu kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses veenvalt põhjendatud, miks veranda ja magamistoa kaudu korterisse sisenemine on ebamõistlik, lõhkudes korteri planeeringu, muutes magamistoa läbikäidavaks toaks, piirates korteri sisemist lahendust ning olles ebahügieeniline. Samuti võib nõustuda kaebuse väitega, et sellise kasutuskorra kehtestamine ei ole kaasomanike võrdne kohtlemine, kuna korterilt nr 1 võetakse ära võimalus omada korteriga nr 2 sarnast planeeringut, kust algul sisenetakse esikusse, sealt edasi abiruumidesse ja tubadesse. Maakohus on jätnud puudutatud isikule I kuuluva korteri planeeringuga seonduvad asjaolud täielikult tähelepanuta. Määruskaebuses on puudutatud isik I märkinud, et ehitusjärgus korterile on iseloomulik, et ruum on tehtud tühjaks, seega ei oma tähendust asjaolu, et magamistuba oli ehitusjärgus. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, kas esimese korruse plaanil nr-ga 5 tähistatud ruum on magamistuba või elutuba, ei oma tegelikkuses määravat tähendust, sest mõlemal juhul on tegu eluruumiga ning olukord, kus korterisse sisenedes puudub täielikult esik või sarnane eesruum, ei ole tavapärane ega mõistlik lahendus (seejuures arvestades, et tegelikkuses kuulub korteri koosseisu esik, mis sellisel juhul kaotaks oma otstarbe). Selleks, et tekitada veranda kaudu n-ö tavapärane ja loogiline sissepääs korterisse, tuleks korter eelduslikult täielikult ümber ehitada, mis ei ole kindlasti kooskõlas kaasomanike võrdse kohtlemise ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada, et olemas on projektijärgne ja aastaid toimiv lahendus elamu põhisissepääsu näol. Seejuures tuleb arvestada, et asjas ei ole esile toodud, et ühist sissepääsu kasutades oleks puudutatud isik I kuidagi rikkunud avaldaja õigusi või takistanud avaldajal oma korterisse siseneda vmt. Määrusele lisatud korruste plaanilt nähtub, et B-ga tähistatud elamu põhisissepääs viib esmalt väikesesse trepikotta, kust viib trepp otse avaldajale kuuluvasse korterisse maja teisel korrusel, samuti viib trepikojast uks puudutatud isiku I korteri esikuss. Järelikult peavad puudutatud isik I ja avaldaja põhisissepääsu kaudu majja sisenedes ühiselt kasutama üksnes 14 2-19-10828 kõnealust väikest trepikoda. Kolleegium leiab, et olukorras, kus puudutatud isik I ja avaldaja kasutavad majja sisenemisel ühiselt sisuliselt üksnes kõnealust trepikoda, ei kaalu maakohtu esitatud poolte halbade suhete argument üles eeltoodud põhjendusi puudutatud isiku I poolt hoovipoolse sissepääsu kasutamise ebamõistlikkuse kohta. Kuivõrd ühise trepikoja näol on tegu sedavõrd väikese ruumiga, milles viibimiseks muud otstarvet peale oma korterisse sisenemise ei ole, on ka tõenäosus, et kaasomanikud sattuvad täpselt ühel hetkel trepikotta, äärmiselt väike. Ringkonnakohus lisab, et täiskasvanud teovõimeliste isikutena peavad avaldaja ja puudutatud isik I saama mõistlikult lahendada ka olukorra, kui peaksid juhuslikult samal ajal sattuma elamust väljuma ja/või sinna sisenema (trepikoda kasutama). Kokkuvõttes võib märkida, et kaasomanikel tuleb niikuinii jätkuvalt ühiselt kõnealust kinnistut kasutada ja vallata, mistõttu teatavad kokkupuutepunktid avaldaja ja puudutatud isiku I vahel jääksid (ka sõltumata ühisest sissepääsust) paratamatult ka edaspidi.
5. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.2 ja 2.4 vastavalt kaebuses taotletule selliselt, et sissepääs nii korterisse nr 1 kui korterisse nr 2 on elamu Xxxxxxxxx tn poolsest uksest; sissepääs ja trepikoda on korterite valdajate ühiskasutuses; trepikojast teisele korrusele viiv trepp jääb korteri nr 2 valdaja ainukasutusse; korterisse nr 1 pääseb ka hoovipoolsest uksest, mida kasutavad üksnes korteri nr 1 valdajad ning sissepääsu juures olevad ruumid jäävad samuti korteri nr 1 valdaja ainukasutusse.
6. Kuivõrd puudutatud isikule I jääb õigus kasutada majja sisenemiseks põhisissepääsu, tuleb tühistada ka maakohtu määratud kasutuskorra punkt (resolutsiooni punkt 2.5), mis käsitleb trepikojast korterisse nr 1 viiva ukse sulgemist, kuna nimetatud ust on vaja puudutatud isikul I elamu esikust oma korterisse sisenemiseks kasutada. Seega ei ole vastav punkt enam asjakohane.
7. Seoses eeltooduga on põhjendatud muuta kasutuskorda osaliselt ka osas, millega määratleti kaasomanike ainukasutusse jäävad elamu juurde kuuluva krundi osad (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.6). Maakohus lähtus krundi osade ainukasutusõiguse määramisel avaldaja taotletust, st krundi Yyyyyyyyy tn poolne osa (suurusega ligikaudu 253 m2), kuhu kuulub ka maja põhisissepääsu ümbritsev ala, jäi avaldaja ainukasutusse, ning teine pool krundist puudutatud isiku I ainukasutusse. Puudutatud isik I muus osas krundi ainukasutusõiguse määramist ei vaidlusta, v.a maja põhisissepääsu ümbritseva ala (st välistrepp ja selle ümber olev 50 cm, suurusega ligikaudu 6 m2) palub jätta ühiskasutusse, et ka temal oleks võimalik maja põhisissepääsu kasutada. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kaebus on selles osas põhjendatud ja ka puudutatud isikul I on õigus kasutada majja sisenemiseks põhisissepääsu, tuleb muuta kasutuskorda osas, milles kõnealune põhisissepääsu ümbritsev ala jäeti avaldaja ainukasutusse, jättes vastava osas kaasomanike ühiskasutusse. Seega tuleb määrata, et elamu juurde kuuluva krundi osa suurusega ligikaudu 247 m2 (st 253 m2 - 6 m2) jääb korteri nr 2 valdaja ainukasutusse, ülejäänud osa krundist on korteri nr 1 valdaja ainukasutuses, v.a elamu välistrepp ja selle ümber 50 cm jääb ühiskasutusse. Avaldaja ei ole vastuses määruskaebusele eeltoodu osas vastuväiteid esitanud (jäi seisukohale, et õigustatud on eraldi sissepääsud) ega ka toonud alternatiivselt esile, milline osa võiks sellisel juhul jääda täiendavalt tema ainukasutusse. Arvestades vastuväidete puudumist ning asjaolu, et tegemist on ebaolulise muutusega avaldaja ainukasutusse määratava osa suuruses, ei pea ringkonnakohus puudutatud isiku I taotletud muudatust avaldaja suhtes ebaõiglaseks.
8. Seoses maakohtu määratud kinnistu kasutamise korra muutumisega on põhjendatud muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 vastavalt kaebuses taotletule, st lisada kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmiseks kohustatud isikuna ka avaldaja. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kuivõrd käesoleva määrusega muudetakse 15 2-19-10828 avaldaja taotletud kasutuskorda, tuleb kohustada vastavat nõusolekut andma ka avaldajat, sest tema poolt nõusoleku andmist ei saa eeldada. Kohus märgib, et kaebuses (vt taotluste punkt 11) on küll ekslikult palutud kohustada nõusoleku andmiseks „Toomas Ti“, kuid arvestades kaebuse sisu ja nimele lisatud isikukoodi, on kohtule arusaadav, et kaebaja on mõelnud siiski TTi.
9. Kaebuses on palutud tühistada maakohtu määruse punkt 4, millega loeti määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud kolm plaani. Kaebaja hinnangul on kasutuskorda reguleerivad andmed plaanidel ebatäpsed ning maja teisele korrusele viiva trepi asukoht on valesti kajastatud. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu määrusele lisatud plaanide (t I kd lk 170–172) puhul tegemist avaldaja poolt avaldusele lisatud plaanidega (t I kd lk 11, 17), v.a määruse lisaks 2 olev aerofotost krundiplaan (t I kd lk 171). Maakohtumenetluses ei toonud puudutatud isik I välja, et avaldusele lisatud elamu korruseid kujutaval plaanil (t I kd lk 11, sama plaan lisatud ka maakohtu määrusele – lk 170) on ebaõigesti märgitud trepi asukoht ega esitanud omapoolset plaani. Ringkonnakohus leiab, et eelduslikult on tegemist siiski maja ametliku plaaniga, mis praegusel hetkel ei vasta lihtsalt tegelikkusele, st kõnealuse trepi asukoht on ilmselt ümberehituste tõttu muutunud. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus kõnealuse trepi asukoha ja kasutamise osas, puudub vajadus määruse lisaks 1 oleva plaani asendamiseks. Põhjendatud on aga asendada määruse lisadeks 2 ja 3 olevad krundiplaanid puudutatud isiku I määruskaebusele lisatutega, sest nendel on tähistatud ringkonnakohtu otsustuse tulemusena ühiskasutusse jääva majaesise trepi ja seda ümbritseva ala asukoht. Ringkonnakohus asendab seega maakohtu määruse lahutamatuks lisaks olevad krundiplaanid (t I kd lk 171–172) määruskaebusele lisatud vastavate plaanidega (t I kd 182– 183).
10. Kaebaja on vaidlustanud menetluskulude jaotust, leides, et kulud tuleks jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu diskretsiooniotsusega jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd tegemist on menetlusega, mis toimus mõlema kaasomaniku huvides. Kaebuse käsitlus pangast kui kolmandast menetlusosalisest on asjakohatu ega anna alust kaebajale soodsama kulude jaotuse määramiseks. Puudutatud isik I leiab, et kohus arvestas menetluskulude jaotamisel, et menetlusosalisi on rohkem kui kaks, samas puudutatud isiku II (hüpoteegipidaja) õigusi ega kohustusi kasutuskorra määramise menetlus ei puuduta, seetõttu ei ole panga näol tegemist klassikalise kolmanda menetlusosalisega, kelle suhtes kohus on kohaldanud diskretsiooniõigust. Eeltooduga viitab kaebaja kohtu hinnangul tegelikult sellele, et pank oli ainus menetlusosaline, kes oli n-ö kohustuslikult kaasatud menetlusse üksnes seetõttu, et ta oli hüpoteegipidaja. Sellest järeldub, et kui avaldajal ja puudutatud isikul I, kelle huvides menetlus reaalselt läbi viidi, on põhjendatud kandma ise oma menetluskulud, siis panga osas see argument põhjendatud ei ole, mis aga viiks tulemuseni, et puudutatud isiku II menetluskulud oleks põhjendatud jätta avaldaja ja puudutatud isiku I kanda. Seega ei anna kaebaja väited alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda ja jätta menetluskulud tervikuna avaldaja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude jaotamisel

§ 163lõikest 1 (koosmõjus § 477 lõikega 1, § 639 lõikega 1 ja §-ga 659).

Kohus leidis eelnevalt, et kaebus on sisulises osas põhjendatud, kaebus jäi rahuldamata üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas. Hinnanguliselt saab kohtu arvates öelda, et kaebus jäi seega rahuldamata u 10% ulatuses. Sellest lähtudes on põhjendatud

§ 163

lõike 1 alusel jätta kaebuse menetlemisega seotud kuludest 10% kaebaja ja 90% avaldaja kanda. 16 2-19-10828 46.

§ 174

lõike 1 alusel tuleb kohtul määrata kindlaks määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Puudutatud isiku I 16.08.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2601 eurot (sh käibemaks) esindaja 14,45 t töö eest, tunnitasuga 150 eurot (+ käibemaks). Esindaja on teinud järgmised õigusabitoimingud: 1) maakohtu määrusega tutvumine 1,8 t; 2) avaldaja ja kohtu vahelise kirjavahetusega tutvumine 0,2 t; 3) konsultatsioon kliendiga, määruskaebuse selgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine 2,5 t; 4) määruskaebuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine 6,4 t; 5) avaldaja ja kohtu vahelise kirjavahetusega tutvumine ja vahendamine kliendile 0,15 t; 6) avaldaja 15.01.2021 seisukohaga tutvumine ja vahendamine kliendile 0,2 t; 7) puudutatud isiku II 25.01.2021 seisukohaga tutvumine ja vahendamine kliendile 0,5 t; 8) avaldaja ja kohtu vahel 17.02.–13.04.2021 peetud kirjavahetusega tutvumine ja vahendamine kliendile 0,5 t; 9) avaldaja ja kohtu vahel 04.05– 10.05.2021 peetud kirjavahetusega tutvumine 0,1 t; 10) avaldaja 14.06.2021 seisukohaga tutvumine ja arutelu kliendiga 1 t; 11) 16.08.2021 taotluse koostamine 0,6 t; 12) menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 t. Avalduses on esitatud

§ 174lõike 10 ja § 176 lõike 5 kohased kinnitused.

Avaldaja kulude osas vastuväidet ei esitanud. 47.

§ 174

lõike 1 teise lause alusel leiab kohus, et puudutatud isiku I põhjendatud menetluskuluks on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (nähtub toimiku materjalidest, maksekorraldus t I kd lk 184). 48.

§ 175

lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud osaliselt põhjendamatud ja neile kulunud aeg osaliselt ülemäärane. Kohus leiab, arvestades maakohtu määruse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et puudutatud isiku I esindaja näol on tegu kogenud vandeadvokaadist esindajaga, sai maakohtu määrusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu olla kuni 0,6 t. Määruskaebuse koostamisega seotud toimingute (nimekirjas märgitud toimingud nr 3 ja 4, ajakuluga kokku 8,9

1. t)põhjendatud ajakuluks peab kohus 7 t, arvestades kaebuse sisu ja mahtu, sh seda, et tegu ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, samuti asjaolusid, et osaliselt korratakse kaebuses varasemaid väiteid, ka kirjeldatakse ebavajalikult pikalt advokatuuri aukohtumenetlusega seonduvat. Avaldaja ja puudutatud isiku II vastustega määruskaebusele tutvumise ja kliendile selgitamise ajakulu kokku 0,7 t (nimekirjas märgitud toimingud nr 6 ja 7) on vastavate menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isiku I esindajal on kulunud avaldaja ja kohtu vahelise kirjavahetusega tutvumisele kokku 0,95 t (nimekirjas märgitud toimingud nr 2, 5, 8, 9). Ringkonnakohus märgib, et esindajal oli oma esindatava õiguste kaitseks vaieldamatult õigus tutvuda kõnealuse kirjavahetusega, kuid vastavate kirjade sisu arvestades saab pidada nendega tutvumise ja (vajadusel) kliendile vahendamise põhjendatud ajakuluks kokku mitte rohkem kui 0,5 t. Avaldaja 14.06.2021 seisukohaga tutvumise ja kliendiga arutamise mõistlikuks ajakuluks saab pidada samuti kuni 0,5 t, arvestades seisukoha sisu ja pikkust. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt, et puudutatud isiku I 16.08.2021 taotluse näol on asja lahendamise seisukohalt asjakohatu ja põhjendamatu taotlusega, loeb kohus nimetatud menetlustoimingu ajakulu (0,6
2. t)täies mahus põhjendamatuks. Menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud toiming ning sellele kulunud aeg (0,5
3. t)samuti mõistlik. Kohus märgib, et võttis puudutatud isiku I menetluskulude hindamisel mh arvesse menetluskulude nimekirjas märgitut, et puudutatud isikule I on tema vanuse tõttu olnud vajalik anda selgitusi kohtumistel advokaadibüroos ja kohapeal Xxxxxxx tn x. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku I esindaja õigusabitoimingud määruskaebemenetluses põhjendatud kokku 9,8 t (0,6 + 7 + 0,7 + 0,5 + 0,5 + 0,5) ulatuses. 17 2-19-10828 49. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning vastab esindaja kvalifikatsioonile ja kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasule. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku I õigusabikulud põhjendatud 9,8 x 150 + km = 1764 euro ulatuses. 50. Kokku on seega puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 1764 eurot = 1814 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb avaldajal sellest summast hüvitada 90%, s.o 1632.60 eurot (1814 x 0,9). Puudutatud isik I on esitanud ka

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

51. Avaldaja ega puudutatud isik II menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka toimiku materjalidest. Seega puudub vajadus ülejäänud menetlusosaliste menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 18