KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17191 Tsiviilasi XXi hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.mai 2021.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 697,5 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY 12.juuni 2021.a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustajaXX (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja KK (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxxxx) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 12.05.2021 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis 227 eurot ületavas osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine: 3.
- Rahuldada hagi osaliselt. 3.2.Välja mõista YYlt XXile tema ülalpidamiseks igakuine elatis 227 eurot, alates 21.11.2020 kuni XXi täisealiseks saamiseni. 3.
- Elatise summa kanda iga kuu 5.ndaks kuupäevaks KK arvelduskontole nr EExxxxxxxx, selgitusega „elatis“. 3.4.Juhul, kui YY on kohtumenetluse kestel XXile maksnud elatist, siis tasutud summad 1
(8)kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h detsember 2020 kuni märts 2021 tasutud 455 eurot. 3.5.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. 3.6 Võtta asja materjalide juurde kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõend.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
- 21.11.2020 esitatud ja 07.12.2020 täiendatud hagiavalduse kohaselt sündis KK ja YY (kostja) suhtest XX (hageja), kes on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja on varasemalt täitnud ülalpidamiskohustust osaliselt, 2020 aasta 11 kuu jooksul keskmiselt 73,8 eurot kuus, 2019 aastal keskmiselt 62,2 eurot kuus. Kostja keeldus suurema hüvitise maksmisest alates 2018 kevadest. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 615 eurot, s.h eluasemekulud 110 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 20 eurot; sidekulud 15 eurot; kulutused tervishoiule 10 eurot; kulutused hügieenitarvetele 15 eurot; taskuraha 30 eurot; kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; kulutused treeningutele, võistlustele, huviringidele, laagritele jne 100 eurot; kulutused sotsiaalsetele ettevõtmistele (sõprade sünnipäevad jms), kultuurile ja meelelahutusele 45 eurot; kulutused muudele spordivahenditele ja –üritustele 15 eurot; kulutused elamiseks vajalikele esemetele 20 eurot; kulutused oluliste tähtpäevade tähistamiseks (nt sünnipäev, 1.september jms) 25 eurot.
- Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt alates hagiavalduse esitamisest elatise kehtiva miinimummäära ulatuses s.o. summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus
- Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on kostja poeg nagu ka tema kolmikust vend MM ning õde VV. Kostja leiab, et lapsi tuleks vaadelda ühtse perena ning kostja makstud toetusraha, trenni- ja laagriarved ning muud jooksvad kulud, on abiks ühtviisi kõigile lastele nagu seda on ka riigi poolt makstud peretoetus kolme lapse pealt, mis samuti hageja esindaja kontole kantakse. Suvel veetsid lapsed kuu aega kostja emale kuuluvas maakodus (lastele mõeldud toetusraha läks ometi KK, samuti tasus kostja juulis toimunud XX spordilaagri, millest osavõttu soovis eelkõige KK) ning elavad nädalalõppudel oma lapsepõlvekodus, mis kuulub samuti kostja emale, kuna sinna on kostja neile hankinud kõik eluks ning heaks olemiseks vajaliku. 2
(8)- Kostja leiab, et hageja kulud on selgelt paisutatud või suisa valed. Nii on näiteks „kulutused treeningutele, võistlustele, huviringidele, laagritele“ olnud hageja puhul kostja kanda. Erandina meenub augustikuine linnalaager, mille maksumus oli 20-40 eurot. Samas polnud KKe lapsi eelneval kuul rahaliselt toetanud, kuigi nõudis enda kätte kõik toetusrahad ning viibis neist terve kuu eemal. Sügisel käis hageja ilma kostjata vaid mõnel üksikul sünnipäeval ja tegi sedagi koos õe- ning vennaga (viiakse üks kink, mitte kolm. Ema- või isa sugulastele ning sõpradele mõeldud kink on mõistagi ema- või isa enda kanda). Kuna kostjal on oluliselt rohkem lähisugulasi, kui hageja esindajal, on suur osa taolistest üritustest seotud kostjaga ja neid kulusid on kandnud alati kostja. Olulistel tähtpäevadel toetavad aga tavaliselt omapoolse panusega lapsi ka kostja ema, isa, kostja vanaema, õed, mõnikord ka kostja vanaonud jne. Mõnikord on see seotud laste taskurahaga, mõnikord rõivastega, tihti kultuuri ja meelelahutusega jne. Kindlasti on seegi arvestatav tugi, mis vähendab kokkuvõttes erinevaid kulutusi, mida hageja esindaja tabelisse on kandnud, kuid mida seal sellisel kujul olema ei peaks.
- Hageja esindaja toob hageja eluasemekuludena välja 110 eurot, kuid kuna korteris elab 6-7 elanikku, on eluaseme tervikkuludeks arvestatud järelikult 660-770 eurot, kui need iga elaniku kohta võrdselt jagada. Hetkel elatakse hageja esindaja isale kuuluval pinnal, makstes vaid kommunaalkulusid. Et pind on suur, võivad need olla suured, aga kindlasti mitte nii suured. On üsna selge, et igakuiste kulutustena on näidatud kulutusi, mis: pole kindlasti igakuised; kolme lapse arvestuses proportsionaalselt vähenevad; mida katab hoopis kostja või katab ühtlasi ka kostja; kattuvad (näiteks ostavad lapsed mitmeid tarbeesemeid ja muud vajaliku oma taskuraha eest ning seda kostjale teadaolevalt ka hageja esindaja enda mahitusel. Samuti on ka lastele tehtud kingitused enamjaolt praktilise väärtusega – nt uus padi, riided, jalatsid, spordivahendid vms. Neid pole seega põhjust eraldi lahtrites näidata); on näidatud suuremana kui nad on. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise seaduses sätestatud miinimumääras.
- Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on perioodil 10.06.2020 kuni 10.03.2021 kostja igakuiselt hageja seaduslikule esindajale tasunud 429 eurot, selgitusega lastele (tlk 1824, 124-130). Kohus asub seisukohale, et suuremas osas on tegemist elatise maksega, mis on mõeldud VVile ja MMile seoses tsiviilasjas 2-17-14571 kokkulepituga (tlk 77, 121). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
- Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: eluasemekulud 110 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 20 eurot; sidekulud 15 eurot; kulutused tervishoiule 10 eurot; kulutused hügieenitarvetele 15 eurot; taskuraha 30 eurot; kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; kulutused treeningutele, võistlustele, huviringidele, laagritele jne 100 eurot; kulutused sotsiaalsetele ettevõtmistele (sõprade sünnipäevad jms), kultuurile ja meelelahutusele 45 eurot; kulutused muudele spordivahenditele ja –üritustele 15 eurot; kulutused elamiseks vajalikele esemetele 20 eurot; kulutused oluliste tähtpäevade tähistamiseks (nt sünnipäev, 1.september jms) 25 eurot. Kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud.
- Kohus leiab, et hageja igakuised kulud on eluliselt usutavad ja põhjendatud 590 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 295 eurot. Nimetatu vastab vähemalt miinimumelatisele. 3
(8)- Kohus on menetluses tuvastanud, et kostja on töötanud Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxis, kuid Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx on kinnitanud, et kostja tööleping lõppeb 27.04.2021 seoses töötaja tööle naasmisega lapsehoolduspuhkuselt (tlk 122). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 6 kuu sissetulekud moodustavad kokku 7887,66 eurot, s.o keskmiselt 1314,61 eurot kuus (tlk 124-130). Lisaks Xxxxxxxxxx Vallavalitsusele on töötasu maksnud kostjale ka nt Rahandusministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjanduse Selts ning Eesti Kirjanike Liit. Kostjale kuulub korteriomand Tallinnas (kostja elukoht). Muu vara olemasolu ei ole kohus menetluses tuvastanud.
- Kostja on välja toonud oma igakuised kulud kokku summas 1143 eurot, s.h eluasemekulud 240 eurot. Kohus on 20.01.2021 kirjas ning 16.03.2021 eelistungil kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada ka tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (tlk 39-40, 103 pöördel). Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte (tlk 65-75) ning laenulepingu maksegraafiku (tlk 79-84). Muid dokumente, mis kinnitaksid igakuiste kulude olemasolu, ei ole kostja kohtule esitanud. Kostja konto väljavõttega ning laenulepingu maksegraafikuga loeb kohus tõendatuks igakuised kulud eluasemele. Konto väljavõttest nähtuvad ka igakuised maksed Elisa Teleteenused AS-le ning Elisa Eesti AS-le. Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal tuleb igakuiselt tasuda elatist ka oma teistele lastele (tlk 121). Iseenesest on ka eluliselt usutav, et igakuiselt võivad teatud kulud kostjal ka tekkida toidule, hügieenile, tervishoiule. Samas on kostjal kohtu hinnangul ka võimalus teatud kuludelt kokku hoida (nt sideteenused, meelelahutus). Samuti puudub elatise väljamõistmisel kostjal kohustus tasuda hageja trenni- või muid kulusid. Arvestades kostja poolt väljatooduga, tema igakuiste väljaminekute ja konto väljavõttest nähtuvaga, loeb kohus igakuised kulud mõistlikuks, põhjendatuks ja eluliselt usutavaks ca 800 euro ulatuses.
- Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole töövõimetu ning tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on olnud ca 1300 eurot, siis on kostja majanduslikult võimeline hagejale elatist miinimummääras tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
- Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.
- Samuti on kohus seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus vähendada elatist mastaabisäästu tõttu. Mastaabisäästule saab eelkõige tugineda juhul, kui mitme lapsega pere puhul ei ole lapse jaoks kõiki tarvilikke esemeid vaja uuesti osta, vaid mingil määral on võimalik pere noorematel lastel kasutada vanemate laste jaoks soetatud esemeid. Käesoleval juhul on hageja aga üks kolmikutest ning seega puudub võimalus soetatud esemeid korduvalt kasutada.
- Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja apellatsioonkaebus
- Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, millega maakohus mõistis välja XX kasuks elatise alates 21.11.2020 suuremas summas kui 214.5 eurot; osas, milles maakohus määras igakuise elatise suurenemise vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära suurenemisest; osas, milles kohus jättis rahuldamata (lahendamata) 4
(8)tagasiulatuva elatise maksmise ajatamise taotluse; samuti osas, milles maakohus ei mõistnud tagasiulatuvat elatist välja kindla summana ja ei määranud kindlaks täpselt tasaarvestatud summat, vaid märkis umbmääraselt, et tagasiulatuv elatis kuulub kellegi poolt tasaarvestamisele (resolutsiooni punkt 4).
- Kostja tugines maakohtu menetluses läbivalt sellele, et XX vajadused ei ole sedavõrd suured nagu hageja näitas. Kostja pole mitte ühtegi hageja vajadust omaks võtnud. Maakohus ei ole vajadusi kas üldse või seaduses sätestatud nõutud viisil tuvastanud. Kostja tugines sellele, et osad hageja vajadustest on kaetud erinevate lapsetoetustega, mis paljulapselise pere lapse puhul on arvestatava suurusega [(XXi puhul 520 : 3 = 173 (eurot)]. Maakohus lapsetoetustega ei arvestanud ja selle kohta arusaadavaid ning seaduslikke põhjendusi ei esitanud.
- Kostja tugines maakohtu menetluses sellele, et elatis tuleb välja mõista alla miinimummäära, sest miinimummääras elatise väljamõistmise korral ei suudaks kostja täita oma ülejäänud kahe alaealise lapse suhtes kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise maksmise kohustust ja rahuldamata jääksid kostja kõige hädapärasemad eluvajadused. Kostja esitas nende asjaolude tõendamiseks maakohtule tõendid, samuti tõi kostja enne asja sisulise arutamise lõpetamist esile selle, et ta jäi menetluse ajal töötuks. Maakohus ei vaevunud selle küsimusega üldse tegelema ja esitas vajaduste kohta loosunglikke lauseid, millega võiks põhjendada mida iganes.
- Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras, et väljamõistetud elatis suureneb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga suurenemise korral. Sellist indekseerimist ei põhjendanud maakohus ühegi sõnaga ja selleks puudus ka igasugune õiguslik alus. Iseenesest ei ole küll välistatud elatise sidumine mingi indeksiga, kuid see indeks peab olema reaalselt ja otseselt seotud ülalpeetava vajaduste suurenemisega.
- Kostja esitas maakohtule taotluse, et maakohus ajataks enne otsuse kuulutamist makstava elatise ühe aasta peale (vt menetlusdokumenti lugupeetud_kohtule_26.03.bdoc lõik 6 (saadetud 26.03.2021)), maakohus ei ole seda taotlust rahuldanud, ega rahuldamata jätmist põhjendanud. Kostja palub ringkonnakohtul see taotlus rahulda ja elatiseks määratud summa ajatada.
- Hageja on tänase päevani normaalselt ülalpeetud, elatise tagantjärele väljamõistmine ühekorraga ei tohiks viia selleni, et kostja satub majanduslikult täiesti väljapääsmatusse olukorda. Lisaks maakohtus esiletoodud asjaoludele palub kostja ringkonnakohtul arvestada ka seda, et kostja jäi töötuks ja on vahepeal olnud töötu.
- Kostja on huvitatud kõigi oma kolme sama vana lapse võrdsest kohtlemisest, mistõttu on laste suhtes igati õiglane, et see väljendub ka kostja poolt makstavas elatises. Kostja palub vaidlustada Harju Maakohtu 12.05.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-17191 ning määrata XXi elatiseks 214.5 eurot, nii nagu on varem kohtu poolt määratud ka tema õele ja vennale. Lisaks maakohtupoolt arvestatud 455 eurole on oluline, et tasaarvestamisele kuuluvad ka hilisemad ülekanded, mida kostja on hageja esindajale XXi toetuseks teinud. Mõistes välja elatise enne kohtuotsuse jõustumist jäävat perioodi, on oluline ajatada tagasimaksed ühe aasta peale, et vältida kostja makseraskustesse sattumist, mis võib mõjutada lisaks XXile ka tema kolmikust õde ning venda. Vastus kaebusele
- Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 5
(8)- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti välja hageja kasuks elatis 227 eurot ületavas osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Asjas puudub vaidlus selles, et: -Kostja on hageja isa. -Hagiavalduse esitamise ajal elas hageja emaga. -Kostjal on hageja ees ülalpidamiskohustus. -Kostjal on veel kaks alaealist ülalpeetavat, hageja õde ja vend, keda ta peab hageja kõrval ülal pidama. - Kohtuliku kokkuleppe järgi tasub kostja hageja õele ja vennale mõlemale elatist. Kostja tasub neile elatist igakuiselt mõlemale 214,50 eurot.
- Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise miinimummääras, siis tuleb apellatsioonkaebuse alusel mh kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust osas, milles hagi rahuldati igakuise 214,50 eurot ületavas osas elatise väljamõistmises kostjalt hageja kasuks, kuivõrd apellatsioonkaebuse esitas kostja, vaidlustades maakohtu otsuse osaliselt.
- Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
- Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et kostja pole mitte ühtegi hageja vajadust omaks võtnud, heites maakohtule ette seda, et maakohus ei ole vajadusi kas üldse või seaduses sätestatud nõutud viisil tuvastanud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohus analüüsis hageja kulude suurust leides, et hageja ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise minimaalmäär, sest eeldatakse sellisel määral kulude kandmist. Seetõttu tuli kostjal tõendada, et hageja ülalpidamiskulu on väiksem kui kahekordne miinimumelatise määr. Tõendeid hageja märgitud kulude ülemäärasuse kohta kostja ei esitanud. Asjaolu, et kostja esitatud väidete järgi hagejal maakohtu tuvastatud määras kulud puuduvad, seda ei muuda. Nõustuda ei saa mh apellatsioonkaebuse väitega, et hageja esitatud eluasemekulud ei vasta tegelikkusele. Maakohtus tugines hageja eluasemekulude suurust esitades nii kommunaalkuludele kui ka eluaseme remondiks kulunud laenu osamaksetele.
- Kostja on asjas ringkonnakohtu arvates põhjendamatult tuginenud ka Justiitsministeeriumi poolt tellitud miinimumelatise lõpparuandele. Ringkonnakohus on seisukohal, et elatise hagis tuleb lähtuda konkreetse lapse vajadustest, mitte tuletada võimalike kulude suurus keskmise Eestis elava lapse ülalpidamiskuludest lähtudes.
- Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus 2-1515909, p 12). Kuna kostja ei tõendanud, et hageja ülalpidamiseks kulub vähem kui elatise miinimummäär, siis sellel alusel elatise vähendamine põhjendatud ei ole. Kostja leidis, et esinevad täiendavad asjaolud, mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära, tuginedes sellele, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutud suuruses hagejale elatist tasuda, kuna ta tasub elatist veel kahele ülalpeetavale, samuti tuleb arvestada, et neid ülalpeetavaid tuleb võrdselt hagejatega ülal pidada. 6
(8)- Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Samas ei tähenda see seisukoht seda, et kostjal kui kolme lapse vanemal oleks kohustus teenida lisaks enda ülalpidamiseks vajalikule ka veel lastele ülalpidamise maksmiseks kõigile vähemalt elatise miinimummäära tasumist võimaldavat töötasu. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning, kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta.
- Maakohus tuvastas, et kostja töötas Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxis, kuid menetluse jooksul esitas kostja tõendi, mille kohaselt kostja tööleping lõpeb 27.04.2021 seoses töötaja tööle naasmisega lapsehoolduspuhkuselt. Maakohus tuvastas, et kostja pangakonto väljavõtte järgi moodustavad tema 6 kuu sissetulekud kokku 7887,66 eurot, s.o keskmiselt 1314,61 eurot kuus.
- Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja tõendas maakohtu menetluses töölepingu lõppemise kuna teda asendanud töötaja naasis lapsehoolduspuhkuselt, tuli maakohtul seda asjaolu arvestada, sest nimetatud tööandjalt saadav tasu oli kostja ainukeseks igakuiseks regulaarseks sissetulekuks ning moodustas igakuiselt olulise osa kostja sissetulekust. Kuigi maakohus tuvastas, et lisaks Xxxxxxxxxx xxxxxxxx on töötasu/töövõtutasu maksnud kostjale ka nt xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxx on kostja kontoväljavõttest nähtuvalt tegemist nn tööampsudega. Saadava tasu regulaarsus ja kindel summa laekumistest ei nähtu. Kuigi tööampsudest saadu näitab kostja võimet lisaks põhitööle saada täiendavat sissetulekut, ei võimalda eeltoodud asjaolu koosmõjus töökoha kaotusega asuda seisukohale, et kostjal on võimalik tasuda kõigile ülalpeetavatele elatist miinimummääras või hagejale elatist miinimummääras ja ülejäänud ülalpeetavatele vastavalt kohtulikule kokkuleppele, kahjustamata enese ülalpidamist. Asjas tuleb arvestada ka sellega, et ülalpeetavate kasuks tuleb tasuda elatist võrdselt. Põhjendamatu on käesolevas asjas olukord, kus kolmikutest laste kasuks elatist tasutakse ebavõrdselt. Seejuures osutab ringkonnakohus asjaolule, et hageja vajadused ei jää kostjalt elatise miinimummäärast väiksemas ulatuses väljamõistmisel katmata, sest hageja ülalpidamiseks on võimalik kasutada riigi poolt tasutavaid toetusi, mille suurus on märkimisväärne. Apellatsioonkaebuses tõi kostja esile, et hageja vajaduste katmiseks saab kasutada riigitoetuseid, mille suurus moodustab kokku vähemalt 130 eurot, hageja seda asjaolu ei vaidlustanud. Arvestades maakohtu poolt tuvastatud hageja ülalpidamiskulude suurust ning lähtudes eelnevast on põhjendatud kostjalt välja mõista igakuine elatis 227 eurot. Arvestuskäik oleks seejuures järgmine miinimummääras elatis 292-(130: kahe vanema vahel)=227 eurot
- Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebusega osas, mille maakohtule heidetakse ette, et maakohus ei mõistnud tagasiulatuvat elatist välja kindla summana ja ei määranud kindlaks täpselt tasaarvestatud summat. Kostja on apellatsioonkaebuses ise esile toonud, et lisaks maakohtu poolt arvestatud 455 eurole on oluline, et tasaarvestamisele kuuluvad ka hilisemad ülekanded, mida kostja on hageja esindajale XXi toetuseks teinud. Kuna nende suurus ei pruukinud kohtuotsuse tegemisel olla maakohtule teada, lisaks võib olla võimalik, et kostja on tasunud ka ringkonnakohtus toimunud menetluse ajal hageja ülalpidamiseks summasid, siis on maakohtu vastav otsustus põhjendatud. 7
(8)- Maakohus määras igakuise elatise suurenemise vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära suurenemisest, kuna ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise konkreetses igakuise summas, siis muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsustust. Elatise indekseerimine käesoleval juhul põhjendatud ei ole, sest hageja vajaduste suurus tema ülalpidamiseks on maakohtu poolt põhjalikult tuvastatud.
- Menetluse jooksul tasus kostja mh hageja treeningukulusid, mis elatise väljamõistmisel tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kuna elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades, et kostja on menetluse jooksul osaliselt hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, väljamõistetud elatise suurust ning seda, et maakohtu menetluse ajal oli kostjal võimalik hageja ülalpidamiseks teha suuremaid makseid ,siis osas, milles maakohus jättis rahuldamata (lahendamata) tagasiulatuva elatise maksmise ajatamise taotluse, apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Pooltel on võimalus siiski kokkuleppel kas täitemenetluses või selle väliselt kokku leppida, et elatise võlgnevus tasutakse osamaksetena.
- Apellatsioonkaebusele lisas kostja tõendi töövõimetushüvitise suuruse kohta. Kuivõrd see tõend tekkis peale maakohtu menetlust ja see tõendab kostja majanduslikku olukorda, siis tuleb see võtta TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus
- Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades ka asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
(8)