KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10349 Tsiviilasi EE ja TT hagi RR vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.aprilli 2021.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses EE osas 707,22 eurot TT osas 707,22 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EE ja TT 13.mai 2021.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 03.juunil 2021.
- a)Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): EE (isikukood xxxxxxxxxx, aadress Xxxxxxxxxxxxxx) Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): TT (isikukood xxxxxxxxxx, aadress Xxxxxxxxxxxxxx) Hagejate I ja II seaduslik esindaja: NN (isikukood xxxxxxxxxx, aadress Xxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxx@gmail.com) ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann (e-post mariann@tornimae.
- ee)Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): RR (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Katrin Veldi (e-post info@katrinveldi.com) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 15.aprilli 2021.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti iga hageja kasuks välja igakuine elatis vähem kui 243,42 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata. 1
(10)- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine: 3.
- Rahuldada hagi osaliselt. 3.2.Mõista välja kostjalt RRlt (R) elatis alaealise lapse EE (E) ülalpidamiseks summas 243,42 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 83,36 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud 1/2 kuupalga alammäärast alates 17.07.2020 kuni EE (E) täisealiseks saamiseni, so 30.06.2026.a. 3.3.Mõista välja kostjalt RRlt (R) elatis alaealise lapse TT (T) ülalpidamiseks summas 243,42 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 83,36 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud 1/2 kuupalga alammäärast alates 17.07.2020 kuni TT (T) täisealiseks saamiseni, so 08.07.2031.a. 3.4.Elatis tuleb tasuda NN arveldusarvele iga jooksva kalendrikuu
- kuupäevaks selgitusega „elatis E, TT“. 3.5.Jätta rahuldamata tagasiulatuvalt kahju hüvitamise nõue summas 2 741,52 eurot perioodi eest alates 01.12.2019 kuni 16.07.
- 3.
- Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. 3.
- Keelduda apellatsioonimenetluses hagejate esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
- EE, TT esitasid 17.07.2020 hagi RR vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt EE (hageja I), TT (hageja II) on sündinud RR (laste isa) ja NN (laste ema) kooselust. Vanemate vahelised suhted purunesid pöördumatult ning pooled ei ela koos alates 01.12.
- Hagejad elavad püsivalt koos oma emaga NN’iga, kes katab igakuiselt hagejate ülalpidamiskulud ning tagab ka muud jooksvad kulutused. Laste isa täidab oma kohustusi ainult osaliselt, laste ema palus kostjat täita kohustusi täies mahus, kuid laste isa eirab ema palved. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas muutuva suurusena, arvestades elatise miinimummäära muutumist kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
- Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus tagasiulatuvalt alates 01.12.
- Elatise võlgnevus on kokku 4 345,42 eurot, millest kostja tasus perioodil alates 01.12.2019 kuni 16.07.2020 summas 1 603,90 eurot (LISA 3 – konto väljavõte). Kostjal on elatise võlgnevus tagasiulatuvalt summas 2 741,52 eurot. Kostja vastus 2
(10)- 10.11.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu järgnevaga. Õige on hageja seadusliku esindaja väide, et pooled elasid koos 14 aastat kuni
- detsembrini 2019 a., millal kostja alustas ühisest elukohast uude elukohta kolimist. Vahetult pärast lahkuminekut olid hagejate vanemate suhted kaootilised, lapsed veetsid aega mõlema vanemaga, kuid praegu pole võimalik seda enam täpselt öelda kumma vanemaga lapsed, kui palju, koos olid.
- Kõigile vastuvõetav suhtlemiskord lepiti kokku augustis 2020 ja see hakkas kehtima septembrist 2020, mille kohaselt lapsed veetsid isaga aega nädalavahetustel ja emaga tööpäeviti. Kevadel 2020 so eriolukorra ajal olid lapsed rohkem isaga, kuna isa ehk kostja töötas kodukontoris, siis oli kostjal lihtsam lastega tegeleda. Laste ema käis tööl, kui see oli võimalik eriolukorra ajal, siis viibis E tihti emaga aga T oli rohkem isaga. Suvevaheaja veetsid lapsed enam-vähem võrdselt nii emaga kui ka isaga so kostjaga. Tänaseks on vanematel väljakujunenud suhtlemiskord lastega selliselt, et lapsed on emaga tööpäeviti ja kõik nädalavahetused reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni on lapsed isaga. Samuti olid lapsed isaga terve koolivaheaja oktoobris
- Seega on lapsed esmaspäev kuni reede kella 19-ni emaga, reedel alates kella 19-st kuni pühapäeva õhtu kella 19-ni isaga. Kõik lühikesed koolivaheajad so 1 nädal oktoobris, veebruaris, aprillis, veedavad lapsed isaga ning jõuluvaheaja ja suvevaheaja veedavad lapsed võrdselt mõlema vanemaga.
- Vastavalt vanemate vahel väljakujunenud suhtlemiskorrale on ebaõiglane ja põhjendamatu nõuda elatist kostjalt hagejate poolt nõutud ulatuses, kuna laste viibimise ajal isa juures peab kostja lapsi nii ülal kui ka ostab lastele vajalikke esemeid sh riideid, ehteid Eile, droon ja autorada Tule, akupangad, mobiili ja iPadi kaitseekraane jms.
- Kostja peab õigeks, et elatis peaks jagunema vanemate vahel vastavalt igapäevaselt lastega veedetud ajale, mille kestel on hagejad ehk lapsed täielikult ühe vanema hooldada. Kuna kostja veedab lastega aega kooliajal, so september kuni mai, 1/3 kalendrikuust ning laste ema 2/3 kalendrikuust, siis kostja tasub elatist laste emale selle aja eest, kui lapsed on emaga ehk 2/3 osas PKS § 101 lg 1 kehtestatud miinimummäärast. Sellisel juhul jääb kostja kanda 2/3 osa elatisest, mille arvestuskäik on järgmine - 292 eurot (miinimum elatis 2020 aastal) : 3 osa = 97,33 eurot st u 100 eurot so üks osa. Kuna kostja kanda jääb 2/3 osa elatisest, siis 100 eurot x 2 osa x 2 last = 400 eurot kalendrikuus. Edaspidi võetakse arvestuse aluseks PKS § 101 lg 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
- Kostja vaidleb täielikult vastu ülalpidamise kohustuse väidetava täitmata jätmise eest perioodi 01.12.2019 kuni 16.07.2020 hüvitise nõudele summas 2741,52 eurot. Kostja on seisukohal, et puudub täielikult alus ja põhjendatus nimetatud perioodi ees väidetava elatise võlgnevuse välja mõistmiseks kostjalt Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise 213,42 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude jättis rahuldamata. Menetluskulud jättis poolte endi kanda.
- Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on käesoleval juhul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt eraldiseisvat panust laste ülalpidamisele. Suhtlemiskorra kokkulepet kinnitab 23.11.2020 vastuses laste ema poolt lisatud: „Septembrist oli meil RRga kokkulepe, et koolinädala sees on lapsed minu juures, isa juures käivad vaid nädalavahetusel.“ Kohtule on lapse ema teabega tõendatud, et lapsed viibivad isa vahetul ülalpidamisel keskmiselt 8 päeva kuus. Nendel päevadel kannab kostja hagejate toidukulu. See kulu tuleks arvesse võtta elatise määramisel. Novembrikuu 2020 toidukulu oli hagejatel 364,35 eurot (vt 16.12.2020 hagejate seisukoht). Kui arvestada, et kuus on 30 päeva, siis ühe päeva kulu on 12,145 eurot ja kaheksa päeva kulu 3
(10)on 97, 16 eurot (= 8 x 12,145 eurot). Jagades 97,16 eurot kahe lapsega, siis ühe lapse kohta tuleb toidukulu elatisest maha arvata 48,58 eurot. Kui kohus peaks nõudma isa suhtlemiskorra ajal sisse samaaegselt lapse viibimiskulud ema juures, siis koormataks kostjat topelt, kuna kostja peaks osalema teise vanema kulude katmises perioodil kui isa kannab vahetult enda kulusid. Praegusel juhul esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist toidukulu 48,58 eurot maha arvata.
- Kohus selgitab, et ühekordseid oste nagu ehted, droon, autorada, akupangad, mobiili ja iPadi kaitseekraan jne ei saa elatise mõistes lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks üldjuhul pidada. Eelmärgitud esemed ei ole vältimatult vajalikud lapse ülalpidamiseks. Kui lapsevanem leiab, et nimetatud esemed on lapsele vajalikud, siis võib ta teha lisaks elatisele lisakulusid. Elatise eesmärgiks on tagada lapse eluks vajalikud esmavajadused. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette.
- Kostja esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada kulutusi laste esmatarbekaupadele. Muul viisil ülalpidamise andmine ei saa toimuda üksikute riideesemete ostmise kaudu, vaid lahus elava vanema panus peab muul viisil ülalpidamist andes olema rahalises mõttes võrdne vähemalt seaduses sätestatud miinimumelatisega. Lastele sünnipäeva - ja jõulukingid teeb lapsevanem oma vabal tahtel ja otsustab ise kui palju ning millises osas on vanem suuteline kinke tegema. Taskuraha ei ole põhjendatud arvestada elatise alla. Vanem saab ise otsustada kui palju ning millises osas on ta võimeline oma lastele taskuraha andma.
- Koolivälise nõustamismeeskonna otsuse nr 3.1- 2/21/890-2 kohaselt TT vajab suulise ja kirjaliku kõne ning tunnetus- ja õpioskuste toetamiseks ja arendamiseks regulaarseid tugispetsialistide teenuseid. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, millist ravi või teraapiat laps saab, miks on see tasuline ja kui palju kulub igas kalendrikuus ravile või teraapiale. Ambulatoorse epikriisi nr 1002328316 kohaselt lõppes TT haigusjuhtum (xxxxxxx) 29.05.2019, seega ca aasta enne käesoleva hagi esitamist. Kohtule esitatud lapse ravidokumentidest ei nähtu, et lapsel esineks selline allergiline astma, mis põhjustab lisakulutusi – laps vajaks kalleid eriravimeid.
- Kohus leiab, et elatise summa määramisel saab arvestada lapsetoetusega, st 60 eurot kummagi hageja kuludest on sellega kaetud. See vähendab kummagi vanema kanda jäävat summat 30 euro võrra lapse kohta. Järelikult on kostjal veel vaja kanda 213, 42 eurot (292 eurot, millest on maha arvatud toidukulu 48,58 eurot ja lapsetoetus 30 eurot) hageja ülalpidamise kuludest.
- Hagejate ema töötab Xxxxxxxxxxxus xxxxxxxxina. Laste ema sissetulek on keskmiselt 3 601.05 eurot, töötasu tõendab NN pangakonto väljavõte. NNile kuuluvad kinnistud mmmmmm; kinnistu asukohaga pppppppppp ja kinnistu asukohaga kkkkkkkkkkk.
- Kostja RR töötas kuni
- november 2020 ettevõtetes eeeeeeee ja gggggggg ning samal päeval sai kostja nn lõpparve vastavalt 5441,41 eurot ja 1364,86 eurot. Praegu töötab kostja osalise töökoormusega ttttttttttts ja kostja töötasu nimetatud ettevõttes on igakuiselt netosummas 507,22 eurot, mille tõenduseks on kostja esitanud maksekorralduse NR
- Kostjale kuulub cccccccccc OÜ, mis alustas tegevust 2016 aastal ja põhitegevusala on xxxxxxxxxxx jm yyyyyyyyy. Kuigi kostja väidab, et ettevõtte käibest ei piisa kostjale töötasu maksmiseks, siis nähtub asja materjalidest, et kostja on võimeline tulu teenima ja teeb seda läbi ettevõtluse. Kohus tegi päringu äriregistrisse ja saadud andmete kohaselt cccccccccc OÜ-l seisuga 08.04.2021 maksuvõlg puudub. Kostja sai dividende summas 3 000 eurot ja jaotamata kasum oli 2019 aasta seisuga 9 278 eurot. Äriühingu 2020.a majandusaasta aruanne kinnitab, et Ccccccccccc OÜ müügitulu 2020.a oli 14 996 eurot, ärikasum 4 466 eurot ja aruandeaasta kasum oli 2591 eurot. Kui kostja töötab mitmes kohas piisavat tulu saamata, siis selle asemel tuleks kostjal kaaluda endale üks korralikult 4
(10)tasustatav töökoht leida. Kostjale kuulub ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga pppppppppppp ja sõiduk xxxxxxxx, mille esmane registreerimine toimus 01.11.
- Hinnates kostja varalist seisu, leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 213,42 eurot kuus (292 eurot, millest on maha arvatud toidukulu 48,58 eurot ja lapsetoetus 30 eurot).
- Kohus leiab, et elatise võlgnevuse nõue on põhjendamata. Hagejate ülalpidamine on vaidlusalusel perioodil kostja poolt tagatud. Kostja on kohtule esitanud Kaluri tee 8 KÜ maksekorraldused (vt 10.11.2020 kostja vastuse lisad 1-8), mis tõendavad, et pärast kooselu lõppu tasus kostja alates 01.12.2019 hagejate elukoha xxxxxxxxxx kommunaalkulud, elektrikulud, side- ja tv teenuste eest
- Lisaks on kostja vabatahtlikult tasunud hagejatele elatist alates augustist 2020 – november 2020, mida tõendavad kostja esitatud maksekorraldused (vt 10.11.2020 kostja vastuse lisad): -
- augustil 2020 summas 584 eurot, -
- septembril 2020 summas 584 eurot; -
- oktoobril 2020 summas 584 eurot; -
- novembril 2020 summas 584 eurot.
- Täiendavalt tasus kostja 1000 eurot laste emale
- oktoobril 2020, mida tõendab kohtule esitatud maksekorraldus (vt 10.11.2020 kostja vastuse lisa 10).
- Kohtule pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Kui hagejad leidsid, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleksid nad saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatisemaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust. Kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on elatisemakseid tasunud regulaarselt ja osalenud hagejate ülalpidamises.
- Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine põhjendatud elatis summas 213,42 eurot kuus alates 17.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda NN kontole EExxxxxxxxxxxx. Hagejate apellatsioonkaebus
- Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagejate hagi jäi rahuldamata.
- Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt väitsid hagejad esimese astme kohtus ja jäävad selle juurde ka käesolevas kaebuses, et kostja soovib maksta vähem elatist, kui tema tegelik varaline seisund seda võimaldab. Ka isegi juhul, kui eeldada, et kostja varaline seisund oleks ebapiisav (millega hagejad ei nõustu), siis hoolimata vastuväidetest hagile, et tal ei ole tööd, ei ole esimese astme kohtule esitatud kostja poolt tõendeid selles, et kostja teeb mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Selliselt on kostja omandis sõiduauto xxxxxxxxxx kui ka hoonestamata maaüksus kaasomandi mõttelise osa näol ppppppppppp. Kohtumenetluse ajal on võõrandanud kostja teise tema omandis oleva sõiduki yyyyyyyy, kuid ei ole andnud kohtule andmeid, et sai asja võõrandamisest raha, millest oleks võimalik miinimumelatise nõudeid täies ulatuses täita.
- Hagejad on seisukohal, et antud juhul on kohtuotsusega hagejate osas tulevikku suunatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks mõeldud elatise nõue jäänud osaliselt lahendamata. Hagejad on palunud, et kohus määraks, et väljamõistetav elatis muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuupalga alammäära muutuse võrra. 5
(10)Hagejad nõustuvad, et muutuse enda osakaal on kostjale langevas osas ½. Seda aga otsuse resolutsioonist ja põhjendavast osas ei nähtu, et kohus elatise nõuded oleks selles osas osaliselt rahuldamata jätnud. Hagejad leiavad, et kohus on põhjendamatult tuginenud kostja paljasõnalistele väidetele ja seega õigusliku aluseta vähendanud niigi vähest miinimumelatist kostjale langevas osas alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 järgi.
- Hagejad on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis oleksid käsitletavad PKS § 102 lg 2 mõjuva põhjusena väiksema kui poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära elatiseväljamõistmiseks kostjalt. Kohtuotsusega on hagejate elatiste nõuete vähendamine leidnud aset rahas 78, 58 ( 48,58 lapsele arvestatud toiduraha katteks kostja juures viibides ning 30 eurot lastetoetuse tõttu) eurot ja kummagi hageja osas ehk nõutud summa 292 euro asemel on kohus välja mõistnud kostjalt kummagi hageja kasuks elatist summas 213, 42 eurot. Seega vähendati elatise nõuet 26,91% võrra lapse kohta, mis on vägagi arvestatav suurus praegu ja tulevikku suunatult, kuna lapsed on veel väikesed. Kuigi kohus otsuse põhjendava osa p. 15 toonitab, et elatise eesmärgiks on tagada lapse eluks vajalikud esmakulutused, siis kostjale langevas osas väljamõistetud elatis seda eesmärki kindlasti ei täida, sest 213, 42 euroga ei tagata kostjale langevas osas lapse põhivajadusi.
- Hagejad on oma 16.12.2020.a menetlusdokumendi osas II andnud kohtule põhjaliku ülevaate laste igakuistest vajadustest ja vajaduste rahuldamisega seotud kulutustest alates 2020 juunist kuni 2020 novembrini (kaasa arvatud). Nendest nähtub, et kummagi lapsega seotud kulutused on igakuiselt keskmiselt 100-400 euro võrra üle miinimumelatise. Ehk kohtuotsuse alusel miinimumelatise vähendamisega suureneb hagejate seadusliku esindaja kui suurema osa lapse vajaduste katjast 78, 58 euro võrra ja seega jääb hagejate seadusliku esindaja koormuseks kohtuotsuse tulemusena ühe lapse osas igakuiselt 292 (ema osa miinimumelatisest)+78,58 (kostja vähendatud elatise osa)+ ca 250 (igakuine keskmine lisakulu)=620 eurot x 2 = 1241, 16 eurot kahe lapse kohta kuus. Seevastu kostja osa vastavalt kohtuotsusele oleks vaid 426, 84 (2 x 213, 42) eurot kuus. Seega on kostja osa laste ülalpidamiskuludest ligikaudu kolm korda väiksem, kui seadusliku esindaja oma kuus. Eeltoodust lähtuvalt võib väita, et hagejate seaduslikule esindajale langeb kohtuotsuse tulemusena ebamõistlikult suur rahaline koormus, kuivõrd kohus vähendas hagejate elatist kostja kasuks alla elatise miinimummäära arvestamata, et faktiliselt on laste vajadused kui ka ülalpidamiskulud aga tunduvalt üle miinimumelatise, mistõttu on alusetu, ebaproportsionaalne kui ka ebaõiglane toidukulu ja lapsetoetuse võrra elatise nõudeid vähendada. Selle tulemusena peab hagejate seaduslik esindaja tegema ebamõistlikke pingutusi, et lastega seotud rahalist koormust täita.
- Samuti ei ole hagejate vanemate vahel alalist ja pikaajalist kokkulepet selles, et lapsed veedavad kostjaga igakuiselt kõik nädalavahetused koos. Sel põhjusel on otsuses toodud eeldus toidukulu võrra elatisenõude vähendamiseks väär. Hagejad selgitavad, et nimetatud kokkulepe oli mõeldud ajutisena 2020.a ja 2020.a sügisest on hagejate seaduslik esindaja üritanud kostjaga saavutada kokkulepet selles, et saaks ka ise lastega nädalavahetustel koos olla, kuid kostja ei ole nõustunud.
- Käesolevas asjas ei ole kostja tuginenud sellele, et tal on hagejate seadusliku esindajaga kokkulepe anda 2019.a lastele ülalpidamist muul viisil või tal esinevad sedavõrd mõjuvad põhjused, et ta on kohtult nõudnud ja soovinud, et ta saaks anda ülalpidamist muul viisil ehk väidetavalt asjades ja teenusarvete tasumises. Hagejad selgitavad, et nende vanemate vahel oli lahkumineku järgselt kokkulepe, et kostja tasub elatist üksnes rahas ja kostja 05.11.2020.a vastuse p. 8 viidatud teenuslepingud annab üle hagejate seaduslikule esindajale esimesel võimalusel, mida kostja aga 7 kuu vältel ei teinud hoolimata korduvatest meeldetuletustest. 6
(10)- Hagejad juhivad tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole suutnud menetluses tõendada, et tema 05.11.2020.a vastuse ja 17.12.2020.a taotluse lisadeks olevad maksekorraldused on täielikult seotud hagejate vajaduste rahuldamisega ehk ülalpidamiskohustuse täitmisega.
- Hagejad leiavad, et kohus on ebaõigesti kostjalt välja mõistetud elatisest, mis jääb alla miinimummäära, maha arvestanud kostjale langevas osas hagejate seaduslikule esindajale makstava lapsetoetuse 30 eurot kummagi hageja osas.
- Sisuliselt on kostja tuginenud esimese astme kohtus asjaolule, et tema varaline seisund ei võimalda hagejatele miinimumelatist tasuda, mis on PKS § 102 kohaldamise üks eeldustest (sellega ei võta hagejad kostja vastuväidet õigeks). Hoolimata eeltoodust, on kostja vahetult peale hagi kättetoimetamist asunud hagejatele miinimumelatist tasuma ja teeb seda käesoleva ajani (Lisa 1). Seega kui antud juhul ei alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks, tuleb hinnata kas esimese astme kohus põhjendatult vähendas miinimumelatist või mitte. Kostja on töövõimeline ja terve inimene, kui ka varaliselt kindlustatud. Seega ei saa kostja, kui kohustatud isik kohtule väita, et varaline seisund on kehv ja seega on põhjust vähendada tema ülalpidamiskohustust. Hagejad siinjuures ka viitavad, et nimetatud väide on sisutühi.
- Hagejad esitasid kohtule PKS § 108 alusel nõude välja mõista kostjalt perioodil 01.12.2019.a kuni 16.07.2020 elatise võlgnevus kummagi hageja kohta 1370, 76 eurot, ehk kokku 2741, 52 eurot. Asjas on tuvastatud, et kostja tasus eeltoodud perioodil elatist kokku 1603,90 eurot, kuigi hagejate miinimummääras elatise summade ja arvestuste kohaselt oli kostja võlgnevus hagejate ees 4345, 42 eurot, seega moodustas kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga ehk 17.07.2020.a summas 2741, 52 (4345,421603,90=2741,52) eurot ca 7, 5 kalendrikuu eest (a`1370, 76 eurot hageja kohta ehk vähem tasutud elatist hageja kohta 182, 77 eurot kuus). Seega oli tõendatud, et kostja ei täitnud hagejate ülalpidamiskohustust enne kohtusse pöördumist kohaselt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-07 p.13).
- Kohus jättis hagejate nõude täies ulatuses rahuldamata ja põhjendas, et kostja tagas sel perioodil hagejate ülalpidamise: - Kostja 05.11.2020.a kostja vastuse lisadest tulenevate kulutuste kandmisega ehk summas 1444, 63 eurot; - Kostja tasus sel perioodil elatist ka rahas summa 1603, 90 eurot. Ka isegi juhul, kui kohtu põhjendused oleksid õiged (millega hagejad ei nõustu ja sel põhjusel käesoleva apellatsioonkaebuse esitavad), siis oleks kostjal endiselt tagasiulatuva kahju osas hagejate ees võlgnevus summas 1296,89 (4345, 42-1603, 90-1444,63=1296, 89) eurot ehk kummagi hageja kohta 648,45 eurot, mis omakorda tähendab, et kostja ei taganud hagejate ülalpidamiskohustuse täitmise kohaselt (st et andis ülalpidamist ebapiisavalt). Järelikult on kohtu seisukoht väär. Mis puudutab kohtu seisukohta, et kostja on kandnud hagejatega seoses tagasiulatuva kahju nõude arvestuse perioodil kulutusi summas 1444, 63 eurot, siis ei saa hagejad ka sellega nõustuda. Tutvudes kostja poolt esitatud arvete ja maksekorraldustega, on ilmselge, et mitte kõik kostja 05.11.2020.a vastuse lisaks olevate teenustelepingute alusel olevad ja tekkinud kulud ei ole seotud hagejatega ja/või nende kogukulu väär.
- Kohtuotsuse resolutiivosa p. 6 on kohus jätnud muud menetluskulud poolte endi kanda otsuse põhjendavas osas p.32 viidatud TsMS § 163 lg 1 alusel. Hagejad leiavad, et kohtu seisukoht menetluskulude jagamata jätmiseks on põhjendamatu. Hagejatele, kui kohtumenetluses nõrgemale poolele enda menetluskulude kanda jätmine on ebaõiglane ja ebamõistlik. Tuleb võtta arvesse, et kostja ei ole kohtumenetluses käitunud heas usus ehk ei ole esitanud kohtumenetluse käigus täielikku ülevaadet oma varandusliku seisundi kohta, millele on hagejad korduvalt menetlusdokumentides viidanud. Kohus rahuldas hagejate elatiste nõude, kuigi osaliselt, seega oleks pidanud kohus kostja kanda jätma kas 7
(10)täielikult või osaliselt hagejate menetluskulud (sh õigusabikulud ja hagi tagamisel tasutud riigilõiv). Vastus kaebusele
- Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti mõlema hageja kasuks välja elatis vähem kui 243,42 eurot kuus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Asja materjalidest nähtub: -Kostja on hagejate isa. -Kostja on hagejatele tasunud elatist ja pidanud neid vahetult üleval. -Hagejad leiavad, et kostja pole oma ülalpidamiskohustust täitnud nõutud ulatuses.
- Asja materjalidest nähtub, et hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, st igale hagejale 2020.a ja 2021.a igakuiselt summas 292 eurot. Maakohtus ja apellatsioonkaebuses tõid hagejad esile, et nende igakuised kulud on suuremad kui elatise kahekordne miinimumäär, kuid kuna miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vaja ülalpidamiskulusid tõendada, siis palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras.
- Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on hagejate seisukoht õige selles, et nad ei pidanud tõendama oma ülalpidamiskulude suurust, kuna nende nõue ei ületanud miinimummääras elatist. Küll aga tuli hagejatel arvestada seda, et elatise kahekordne miinimumäär on mõeldud iga lapse esmavajaduste katmiseks. Seega miinimummääras elatise nõudmisel hoolimata sellest, et tegelikult võivad kulud olla suuremad, võtsid hagejad riski, et juhul, kui leiab tõendamist, et ka kostja kannab hagejate esmavajaduste rahuldamiseks vahetult kulusid, rahuldatakse elatisenõue osaliselt.
- Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus 2-15-15909, p 12). Kostja leidis, et esinevad asjaolud, mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära.
- Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2).
- Kostja tugines miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise taotlust esitades eelkõige sellele, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult, samuti sellele, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutud suuruses hagejatele elatist tasuda. 8
(10)- Käesoleva asja lahendamisel leidis maakohus, et kostja täidab osaliselt oma ülalpidamiskohustust hagejate suhtes vahetult. Nimelt leidis maakohus, et kuna hagejad veedavad märkimisväärse aja isa juures, sest vanemate vahel on kokku lepitud laste ja kostja suhtlemiskord ning sellel ajal, kui lapsed viibivad kostja juures kannab nende toidukulud kostja, siis tuleb miinimumelatise suurusest kostja poolt vahetult kantud kulud maha arvata. Maakohus arvestas maha seejuures vaid toidukulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus arvestas kostja poolt hagejate kasuks tehtud toidukulud maha põhjendatult. Toidukulude näol on tegemist esmavajalike kuludega. Seejuures on kulude arvestamisel maakohus lähtunud hagejate endi poolt esile toodud toidukulude suurusest. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus arvestas toidukulud maha seetõttu, et kostja majanduslik olukord seda tingis. Nagu eespool toodud, võimaldab hagejate kasuks tehtud esmavajalike kulutuste mahaarvamise see, kui kostja on vahetult täitnud ülalpidamiskohustust. Hagis on esile toodud, et hagejate ema sooviks oleks hagejatega ka nädalavahetustel aega veeta, kuid asjas on esitatud hagejate vanemate kokkulepe, et hagejad veedavad iga nädalavahetuse isaga. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostja poolt vahetult kantavad toidukulud on põhjendatult miinimummääras elatisest maha arvatud.
- Maakohus leidis, et kuna hagejatele tasutakse riigi poolt lastetoetust, siis toetuse ulatuses on hagejate vajadused kaetud, mistõttu tuleb kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist vähendada.
- Riigikohus on väljendanud seisukohta, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-17, p 28.2). Asjas ei ole tõendatud, et hagejate vajadused on miinimumäärast väiksemad. Maakohus, lahendades edasiulatuvat elatisenõuet hagiavalduse esitamisest ei tuvastanud, et kostja majanduslik olukord on halb ning see võimaldab lastetoetuse arvel edasiulatuvat elatist vähendada. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei leidnud tõendamist kostja väide, et majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ta võimeline hagejatele elatist tasuma, halvendamata enda ülalpidamisvõimet. Maakohus tuvastas, et kostja töötab osalise töökoormusega tttttttttt ja kostja töötasu nimetatud ettevõttes on igakuiselt netosummas 507,22 eurot. Kostjale kuulub Ccccccccccc OÜ, mis alustas tegevust 2016 aastal ja põhitegevusala on xxxxxxxxxxx jm yyyyyyyyy, Ccccccccccc OÜ-l seisuga 08.04.2021 maksuvõlg puudub, kostja sai dividende summas 3 000 eurot ja jaotamata kasum oli 2019 aasta seisuga 9 278 eurot. Kostjale kuulub ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga pppppppppppp ja sõiduk xxxxxxxxxxxx, mille esmane registreerimine toimus 01.11.
- Maakohus, arvestades loetletud varalist olukorda, leidis, et kostjal on ettevõtlusega tegeledes võimalik saada hagejate ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda apellandiga, et kostja majanduslik olukord on tõenäoliselt parem kostja väidetud igakuisest sissetulekust ~500 eurot. Kostja poolt menetluse jooksul hagejatele tasutud elatised miinimumsummas ei pruugi adekvaatselt küll väljendada seda, et kostja sissetulek on suurem, sest kohustatud isik väib hagis nõutud suuruses elatist tasuda vabatahtlikult ka seetõttu, et vältida hilisemat võimalikku elatisevõlgnevuse kuhjumist, kuid koosmõjus sellega, et kostja on esile toonud ka muid hagejatele tehtud kulutusi ajal, kui hagejad viibivad temaga, mh on ostetud võrdlemisi kallihinnalisi esemeid näit droon jm, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja sissetulekud on tõenäoliselt suuremad kui tema väidetud ~500 eurot kuus. 9
(10)- Kuna kostja majanduslik seisund ei anna alust elatise vähendamiseks, siis puuduvad alused elatise vähendamiseks seetõttu, et hagejad saavad riigi makstavat lapsetoetust. Selles osas tuleb maakohtu otsust korrigeerida.
- Apellatsioonkaebuses avaldasid hagejad seisukohta, et kohtuotsusega on hagejate osas tulevikku suunatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks mõeldud elatise nõue jäänud osaliselt lahendamata. Hagejad on palunud, et kohus määraks, et väljamõistetav elatis muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuupalga alammäära muutuse võrra. Nõustuda tuleb hagejate väitega, et nimetatud nõude osas on maakohus jätnud oma seisukoha avaldamata. Ringkonnakohtu arvates on võimalik hagejate nõue selles osas rahuldada, arvestades siiski seda, et hagejate kasuks väljamõistetav elatise suurus moodustab miinimummääras elatisest 83,36%. Miinimummääras elatis on käesoleval ajal seotud Vabariigi Valituse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning selle muutumisel muutub ka eelduslikult elatise maksmiseks kohustatud isikute sissetulekute suurus ning sellega seonduvalt nende võime ülalpidamist tasuda, sh ka kostja osa vahetult kuluva ülalpidamiskohustuse täitmisel, samuti elatist õigustatud saavate isikute elustandard.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hagiavalduse esitamisest tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on elatisemakseid tasunud regulaarselt ja osalenud hagejate ülalpidamises ka vahetult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuigi kostja majanduslik olukord ei ole selline, mis välistaks tagasiulatuva elatise väljamõistmise, tuleb arvestada sellega, et lisaks ülalpidamiskohustuse täitmisele rahaliselt (elatise maksmine ja varasemalt hagejate elukoha kommmunaalteenuste tasumine) viibisid hagejad 2020.a kevadel kostjaga vanemate kokkuleppel koos rohkem, sest kostja kodus töötamine seda võimaldas. Lisaks on kostja tasunud 2020 oktoobris 1000 eurot selgitusega “elatise võlgnevus”. Asjaolu, et hagejate ema soovis kommunaalteenuste arveid ise tasuda, ei tee olematuks seda, et kostja hagejate elukoha kommunaalteenuste eest tasus.
- Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse etteheitega, et menetluskulud jäeti ebaõiglaselt poolte kanda. Asjas tuleb arvestada, et tagasiulatuv elatisenõue oli esitatud põhjendamatult ja jäi rahuldamata täies ulatuses ning hagiavalduse esitamisest edasiulatuv elatisenõue rahuldati osaliselt. Hagejad tõid esile, et kostja ei esitanud kohtumenetluse käigus täielikku ülevaadet oma varandusliku seisundi kohta, millele on hagejad korduvalt menetlusdokumentides viidanud. Samas tuvastas ringkonnakohus, et kostja majanduslik olukord ei anna alust elatise vähendamiseks, mistõttu kostja konto väljavõtete puudumine asja lahendamisel määravat tähtsust ei oma.
- Hagejad esitasid apellatsioonimenetluses tõendid selle kohta, et kostja müüs temale ½ kuuluva kinnistu ppppppppppp. Ringkonnakohus leiab, et nende tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda, tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuna hagi ei jäänud rahuldamata kostja majanduslikust seisundist tulenevalt. Menetluskulude jaotus
- Kuna apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades ka asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)