KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5753 Kohtuasi IN

§ 520

lg 41 ei kehtesta menetlustähtaega osaühingule osakapitali tagastamise taotluse esitamiseks (vaid üksnes tagajärje juhuks, kui osaühing teeb seda hiljem kui ühe aasta jooksul osaühingu äriregistrisse kandmisest). Juhul, kui kohtu hinnangul sisaldub ÄS § 520 lg-s 41 ka osakapitali tagastamise taotluse esitamise tähtaeg, tuleb see ennistada TsMS § 67 alusel nii eelkirjeldatud asjaolude kui ka sätte ilmselge ebaselguse tõttu. Juhul, kui kohtu hinnangul sisaldub ÄS § 520 lg-s 41 ka osakapitali tagastamise taotluse esitamise tähtaeg ning kohus seda ei ennista, siis taotlevad avaldajad sätte vastavas osas põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist. Deposiitkontole tasutud raha kui sisuliselt hoiuse tagastamiseks taotluse esitamiseks 1 aasta pikkuse tähtaja kehtestamine ei ole millegagi põhjendatud, sh on kordades pikem riigilõivu tagastamise taotluse esitamise tähtaeg (2 aastat selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti). 2 Ühelgi juhul ei ole seaduses kehtestatud tähtaega, mille jooksul võib osanik taotleda enda eest kohtu deposiitkontole tasutud makse tagastamist. Osaniku eest tehti ülekanne kohtu deposiitkontole eesmärgiga tasuda osaniku sissemakse osakapitali. Avaldaja II ei ole andnud nõusolekut pöörata osakapitali tehtud sissemakse riigi omandisse. Avaldajad on seisukohal,

§ 520

lg 41 on osas, mille kohaselt äriühingu registrisse kandmisest 1 aasta möödumisel jääb kohtu deposiitkontole tasutud osakapital riigile, vastuolus põhiseadusega. Faktiliselt saab nimetatud sätte alusel osaühingu osakapitalist riigi vara ning osaühing jääb mistahes vastusoorituseta omanikupositsioonist ilma. See toimub mistahes meeldetuletuseta, hoiatuseta või hüvitiseta. Kuivõrd osakapitali moodustamise ja kaitse normid on eeskätt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve, ei teeni osaniku poolt sissemakstud osakapitali riigi poolt omastamine normide eesmärke. Kiirmenetluse kui instituudi eesmärgiks on luua äriühingu kiirendatult asutamise võimalus, mitte osakapitali omandamisega suurendada riigi tulusid. Riigi poolt osakapitali omastamine ei vasta ühelegi PS §-s 113 nimetatud instituudile. PS § 113 alusel sätestab seadus riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed. Riigi poolt sätte alusel osakapitali omastamine ei ole maks, koormis, lõiv, trahv ega sundkindlustuse makse. Osakapitali riigi poolt omandamiseks puudub üldine huvi. Isegi kui riigi poolt osakapitali omastamine pärast 1 aasta möödumist äriühingu registrisse kandmist on kehtestatud legitiimset eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet ehk riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Avaldajate hinnangul ei saa osaühingu kiirema asutamismenetluse võimaluse loomisega ega selle võimaluse kasutamisega vähendada majandustegevuses mitteosalevate äriühingute osakaalu. Sobivaks ei saa pidada abinõud, mis ei saavuta kiirmenetluse põhieesmärki, st menetluse kiirendamist ega ka majandustegevuses mitteosalevate äriühingute loomata jätmist.

1. Maakohus küsis avalduse kohta Justiitsministeeriumi seisukohta. Justiitsministeeriumi hinnangul on ÄS § 520 lg-s 41 selgelt kirjas, et äriühing taotleb hiljemalt ühe aasta jooksul sissemakse tagastamist ning selle tähtaja ületamisel jääb sissemakse riigituludesse. Sätte sõnastusest on ka selgelt arusaadav, et sissemakse tagastamist on võimalik taotleda aasta jooksul pärast registrisse kandmist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka tähtaja ennistamise taotlemine. Ettevõtja enda hoolsuskohustuseks on jälgida, et taotlus sissemakse tagastamiseks esitatakse tähtaegselt. Taotluse kohta tunnistada ÄS § 520 lg 41 põhiseadusvastaseks, leidis Justiitsministeerium, et piirangu eesmärgiks on tagada, et kiirmenetluses asustaksid ettevõtte need, kes ka tegelikult soovivad majandustegevusega alustada. Vaidlusalune norm tagab, et registris oleksid reaalselt toimivad ettevõtted, kes tegelevad majandustegevusega. Piirang küll üleüldiselt ei taga kõikide selliste äriühingute asutamata jätmist, millel majandustegevus puudub, kuid vähendab seda riski kiirmenetluses asutatavate ettevõtete osas. Sissemakse tagastamata jätmise kõrval puudub muu meede, mis distsiplineeriks ettevõtet asutama üksnes neid, kes ka tegelikkuses soovivad oma ettevõtte kaudu teenuseid osutada. Kuna ettevõtte asutajaga toimub kokkupuude väga piiratud ulatuses, puudub alternatiivne ja sama efektiivne abinõu, mis juba asutamise staadiumis ettevõtjad distsiplineeriks. Eeldus on, et äriregistrisse on kantud reaalselt tegutsevad ettevõtjad. 3 MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Harju Maakohus jättis 10.07.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
3. Maakohus ei nõustunud avaldajate seisukohaga,

§ 520lg 41 ei kehtesta menetlustähtaega osakapitali tagastamise taotluse esitamiseks.

ÄS § 520 lg 41 kolmanda lause kohaselt, kui sissemakse tehakse deposiidina registripidaja kontole, taotleb äriühing hiljemalt ühe aasta jooksul pärast enda registrisse kandmist sissemakse tagastamist oma maksekontole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, tähtaja ületamise korral jääb sissemakse riigituludesse. Seega on viidatud sättes selgelt kirjas, et äriühingul on võimalik taotleda sissemakse tagastamist hiljemalt ühe aasta jooksul ning selle tähtaja ületamisel jääb sissemakse riigituludesse. Sätte sõnastusest on selgelt arusaadav, et sissemakse tagastamist on võimalik taotleda aasta jooksul pärast registrisse kandmist. Seetõttu puudub kohtul alus eeldada,

§ 520lg 41 mõte jäi avaldajate esindajale arusaamatuks.

1. ÄS § 520 lg 41 sõnastust ei muuda ebaselgeks ka asjaolu, et enne osakapitali arvamist riigituludesse ei edastatud avaldajatele täiendavat teavitust või meeldetuletust osakapitali tagastamise tähtaja saabumise kohta. Seadusest ei tulene registripidaja kohustust äriühingut osakapitali sissemakse tagastamise tähtaja saabumisest täiendavalt teavitada. Väljakujunenud praktika kohaselt on seaduses sätestatud menetlustähtaegade jälgimine menetlusosalise kohustus. ÄS § 520 lg 41 sätestatud osakapitali tagastamise tähtaja järgimata jätmist ei vabanda kohtu hinnangul ka asjaolu, et avaldajal I puudus 1 aasta jooksul igasugune majandustegevus, sh pangakonto.
2. Vastavalt TsMS § 67 lg 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Avaldajad ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mida TsMS § 67 lg 1 ja § 422 lg 1 alusel saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmisel. Alus menetlustähtaja ennistamiseks puudub.
3. Avaldajad on palunud tunnistada ÄS § 520 lg 41 osakapitali tagastamist käsitlevas osas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta seetõttu kohaldamata. Maakohus ei nõustunud avaldajatega,

§ 520lg 41 on selles osas põhiseadusvastane.

Puudub alus väita, et sissemakse riigi tuludesse arvamine toimub ilma hoiatuseta, kuna vastav hoiatus on vaidlusaluses sättes selgelt kirjas. Osakapitali riigi tuludesse arvamist on võimalik vältida, esitades seaduses sätestatud tähtaja (s.o 1 aasta) jooksul taotluse osakapitali sissemakse tagastamiseks. Aastane periood on piisavalt pikk aeg, et avada pangas registrisse kantud äriühingu nimele arveldusarve ja taotleda osakapitali sissemakse ümbertõstmist. Kohus ei nõustunud ka avaldajate seisukohaga, justkui peaks riik maksma hüvitist olukorras, kus ettevõtja ei kasuta tähtaegselt ÄS § 520 lg 41 sätestatud võimalust. Vastutust olukorra eest, kus ettevõtja laseb mõjuva põhjuseta mööda ÄS § 520 lg 41 sätestatud tähtja, ei saa veeretada riigi kaela. Juhul, kui ettevõtjal oli tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus, on tema õigused kaitstud seeläbi, et tal on vastavalt TsMS § 67 õigus taotleda tähtaja ennistamist ja sel viisil saavutada soovitud eesmärk ehk osakapitali sissemakse tagastamine. 4 8. Kohus ei nõustunud avaldajate seisukohaga,

§ 520

lg 41 eesmärgiks on riigi tulude suurendamine osaühingu osakapitali riigituludesse arvamise teel. Justiitsministeeriumi 05.06.2020 vastusest nähtuvalt on viidatud sätte eesmärgiks tagada, et kiirmenetluses asutaksid ettevõtte üksnes need, kes tegelikult soovivad majandustegevusega alustada ja vältida seeläbi äriregistrisse selliste ettevõtete kandmist, mis tegelikult reaalselt ei tegutse.

1. Maakohus ei nõustunud avaldajate seisukohaga, et puudub üldine huvi ÄS § 520 lg 41 alusel osakapitali riigi poolt omandamiseks. Kohus nõustus Justiitsministeeriumi 05.06.2020 vastuses esitatud seisukohaga, et üldiseks avalikuks huviks on, et äriregister oleks õiguskindel ja selles sisalduvad andmed oleksid õiged.
2. Maakohus ei nõustunud avaldajate seisukohaga,

§ 520

lg 41 sätestatud meede ei ole piirangu eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ega mõõdukas. Kohtu hinnangul saab sobivaks pidada abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Justiitsministeerium on 05.06.2020 vastuses selgitanud, et käesoleval juhul on ÄS § 520 lg 41 sätestatud piirangu eesmärgiks ettevõtjate distsiplineerimine ja selle tagamine, et kiirmenetluses asutaksid ettevõtte need, kes tegelikult soovivad majandustegevusega alustada. Vaidlusalune norm tagab, et registris oleksid reaalselt toimivad ettevõtted, kes tegelevad majandustegevusega. Piirang ei taga küll üleüldiselt kõikide selliste äriühingute asutamata jätmist, millel majandustegevus puudub, kuid vähendab seda riski kiirmenetluses asutatavate ettevõtete osas. Sissemakse tagastamata jätmise kõrval puudub muu meede, mis distsiplineeriks ettevõtet asutama üksnes neid, kes ka tegelikkuses soovivad oma ettevõtte kaudu teenuseid osutada. Kohus nõustus Justiisministeeriumi seisukohaga, et perspektiiv jääda tasutud sissemaksest ilma motiveerib ettevõtte asutajat käituma vastutustundlikult. Seega täidab meede eesmärgi saavutamist – ettevõtte asutamisel tuleb reaalselt majandustegevust alustada. 11. Abinõu on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Justiitsministeerium on selgitanud, et kuna ettevõtte asutajaga toimub kokkupuude väga piiratud ulatuses, siis puudub alternatiivne ja sama efektiivne abinõu, mis juba asutamise staadiumis ettevõtjaid distsiplineeriks. Avaldajad on oma avalduses välja pakkunud, et vähem koormavate meetmetena võiks ette näha näiteks hoiutasu kohaldamise deposiitkonto kasutamise eest üle teatud ajaperioodi koos eelneva hoiatusega hoiutasu arvestamise kohta või alternatiivselt kiirmenetluses asutatud osaühingul kasumiväljamaksete teostamise keelamise enne osakapitali tagastamise taotluse esitamist või osakapitali sissemakse tagastamist sellele isikule, kes sissemakse tasus. Kohus nõustus Justiitsministeeriumi seisukohaga, et avaldajate poolt väljapakutud meetmed ei ole preventiivse mõjuga ega täida sama eesmärki nagu sissemakse riigituludesse arvamine. Kohus on eelnevalt selgitanud,

§ 520

lg 41 sätestatud abinõu eesmärgiks on motiveerida kiirmenetluses ettevõtet asutama üksnes sellisel juhul, kui ettevõte ka päriselt majandustegevust alustab.

1. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning eesmärgi tähtsust. ÄS § 22 lg 1 kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. Justiitsministeerium on selgitanud, et äriregistri puhul eeldatakse, et sinna on kantud reaalselt tegutsevad ettevõtjad. Äriseadustikus on kehtestatud erinevad meetmed ettevõtte registrist kustutamiseks, mis tähendab, et kui ettevõte ei tegutse või on muutunud 5 tegutsemisvõimetuks, siis tuleks ta registrist kustutada. Asjaolu, et äriregistrisse on siiski kantud äriühinguid, mis reaalselt majandustegevuses ei osale, ei saa olla aluseks, miks taoliste äriühingute asutamist soosida. Seega tuleb ÄS § 520 lg 41 sätestatud abinõud olukorras, kus alternatiivseid sama tõhusaid meetmeid ei ole, pidada oluliseks ja vajalikuks, sest eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava abinõuga, mis oleks sama efektiivne.
2. Kõike eelnevat arvesse võttes oli maakohus seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS
3. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid määruse tühistada ja avalduse rahuldada.
4. ÄS § 520 lg 41 ei sätesta menetlustähtaega osakapitali tagastamise taotluse esitamiseks, vaid üksnes tagajärje juhuks kui osaühing teeb seda hiljem kui ühe aasta jooksul osaühingu äriregistrisse kandmisest. Juhul, kui säte kehtestab menetlustähtaja, siis tuleb selle tähtaeg ennistada.
5. Avalduse esitas ka osanik. Vaidlusalusest normist ei tulene tähtaega, mille jooksul saab osanik taotleda kohtu deposiitkontole tasutud makse tagastamist.
6. Kui kohus tähtaega ei ennista, siis tuleb vaidlusalune säte tunnistada vastavas osas põhiseaduse vastaseks. Avaldajad jäävad selles osas maakohtule esitatud põhjenduste juurde. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, millega on õigustatud piirata osakapitali tagastamise taotluse esitamise tähtaega ühe aastaga, sh arvestades, et nt riigilõivude tagastamise taotluse esitamise tähtaeg on kaks aastat.
7. Maakohus leidis, et vaidlusalune säte vähendab riski, et kiirmenetluses asutatakse ettevõte, millel majandustegevus puudub, ning et puudub muu meede, mis distsiplineeriks asutama ainult neid ettevõtteid, mis hakkavad teenuseid osutama. Avaldajad ei nõustu sellega. Osakapitali tagastamise taotluse esitamiseks on vaja omada pangaarvet. Pangaarve omamine ei ole käsitletav majandustegevusena. Sätte ainsaks reaalseks mõjuks on pangaarve avamine ning selle vastu, kas äriühingul on pangaarve, puudub üldine huvi.
8. Avaldajad leiavad, et 2500 euro suuruse osakapitali sundvõõrandamine põhjusel, et kiirmenetluses asutatud osaühing ei ole avanud ühe aasta jooksul registrisse kandmisest pangaarvet ega ole esitanud taotlust osakapitali kandmiseks kohtu deposiitkontolt osaühingu pangaarvele, ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas abinõu tagamaks, et osaühing alustaks reaalset majandustegevust. Lisaks võetakse osakapitali riigi omandisse pööramisega ära vara ehk võimalus ettevõtlusega alustada. Samuti ei kao riigi omandisse pööramisega kiirmenetluses alustatud äriühing äriregistrist. MENETLUSE EDASINE KÄIK
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659).
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

§ 520

lg 41 kehtestab kiirmenetluses registrisse kantud äriühingule tähtaja sissemakse oma pangakontole tagastamise taotluse esitamiseks. Sätte kohaselt peab äriühing seda taotlema ühe aasta jooksul pärast enda äriregistrisse kandmist ning tähtaja ületamisel jääb sissemakse riigituludesse. Nimetud normist tuleneb nii tähtaeg sissemakse tagastamise taotluse esitamiseks kui ka tagajärg selle tähtaegselt tegemata jätmise puhuks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et normi sõnastust ei muuda ebaselgeks asjaolu, et erinevalt riigilõivuseaduse § 12 lõikest 1, ei ole ÄS § 520 lõikes 41 kasutatud sõnu „tagastamise nõue lõpeb“. Ka ÄS § 520 lõikes 41 sõnastuse korral on selgelt aru saadav, et sissemakse tagastamist on võimalik taotleda ühe aasta jooksul registrisse kandmisest. Mis puudutab väidet, et äriühingut täiendavalt ei hoiatatud tähtaja saabumisest, siis sellist kohustust seadus registripidajale ei pane. Hoiatus, et kui sissemakse tagastamist tähtaegselt ei taotleta, arvatakse see riigituludesse, tuleneb sättest endast. Avalduses on viidatud ka sellele, et asutatud äriühingul puudus pangakonto, kuid pangakonto avamine on äriühingu enda mõjualas ning pangakonto avamata jätmine ei tähenda, et § ÄS § 520 lg 41 selletõttu temale ei kohaldu. 23. Avaldajad on märkinud, et vaidlusalusest normist ei tulene tähtaega, mille jooksul saab osanik taotleda kohtu deposiitkontole tasutud makse tagastamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et § ÄS § 520 lg 41 ei anna osanikule nõudeõigust sissemakse tagastamiseks, vaid see õigus on kiirmenetluses asutatud äriühingul endal. Isegi kui lähtuda avaldajate seisukohast,

§ 520

lg 41 annab sellise taotluse esitamise õiguse ka osanikule, puuduks alus sätet tõlgendada viisil, et ühe aastane tähtaeg osanikule ei kohaldu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et puuduvad alused menetlustähtaja ennistamiseks TsMS § 67 lg 1 alusel. Avalduses esile toodud asjaolusid ei saa pidada mõjuvateks põhjusteks tähtaja mittejärgmiseks.
2. Kolleegiumi arvates ei anna määruskaebuse väited alust järelduseks,

§ 520lg 41 on vaidlustatud osas põhiseaduse vastane.

Õige on maakohtu seisukoht,

§ 520

lg 41 eesmärgiks ei ole riigi tulude suurendamine osaühingu osakapitali riigituludesse arvamise teel.

1. Kui osaühing on asututatud rahalise sissemaksega, siis on oluline, et sissemakse on ka asutatud äriühingu maksekontole kantud ((sissemakseta asutatud osaühingu kohta tehakse äriregistrisse kanne, et osaühing on asutatud sissemakseta (ÄS § 145 lg 1 p 31)). ÄS § 520 lg 41 eesmärk on muuhulgas tagada, et osakapital kantakse mõistliku aja jooksul osaühingu maksekontole ning äriregistrisse kantud andmed oleksid õiged.
2. Ringkonnakohus leiab, et ühe aastane tähtaeg on piisavalt pikk, et avada pangakonto ja taotleda sissemakse ülekandmist oma pangakontole. Sissemakse ei saa jääda registripidaja kontole määramata ajaks ning selle tagastamise taotlusele tähtaja kehtestamist ei saa pidada põhiseaduse vastaseks. Asjaolu, et riigilõivude tagastamiseks (riigilõivuseaduse § 12 lg 1) või ka näiteks tsiviilkohtumenetluses asja läbivaatamise kulude tagastamise taotluse esitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 150 lg 7) on ettenähtud pikem tähtaeg, ei tähenda,

§ 520lg 41 sätestatud tähtaeg oleks ebamõistlikult lühike.

7

1. Eeltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Avaldajate menetluskulud määruskaebuse menetlemisel tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8