Obsah (12)

§ 177§ 304§ 657§ 477§ 303§ 654§ 294§ 4771§ 171§ 433§ 660§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4383 Kohtu

§ 177lg 1 p 2 sätestatud korras.

6. Kohus leidis, et ei ole eksperthinnangus tuvastanud

§ 304

lg 1 nimetatud asjaolusid, mille puhul oleks kohtul õigus määrata kordusekspertiisi. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangu õigsuses kõrvutatuna vastuväidetes esitatuga. Võlgniku vastuväited on üldsõnalised ega sisalda faktiväiteid, mis annaksid aluse eksperthinnangus kahtlemiseks. Esitatud eksperthinnang on piisav täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 1 ülesande täitmiseks kinnisasja väärtuse märkimiseks arestimisakti.

1. Kohus märkis, et on
2. mai
3. a ekspertiisi määramisega täitnud TMS § 74 lg-st 8 tuleneva kohustuse hindamise korraldamiseks, mistõttu lõpetab tsiviilasjas nr 2-21-4383 menetluse. 2 MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada Harju Maakohtu
5. septembri
6. a kohtumääruse, saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi esimese astme kohtule ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks taotles võlgnik esialgse õiguskaitse korras peatada Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Kloogaranna külas asuva kinnisasja Audruvahi vkt 9 enampakkumise korraldamine ja läbiviimine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
7. Määruskaebuse kohaselt tunnistas maakohus kordusekspertiisi määramise võimalust ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, kuid vaatamata sellele jättis võlgniku taotluse rahuldamata. Võlgnik heitis maakohtule ette, et maakohus ei tutvunud võlgniku vastuväidetega või tegi seda pealiskaudselt. Võlgnik viitas, et vastuväites oli selgelt märgitud, et eksperthinnangus on jäetud hindamata olulised asjaolud, mis puudutavad ja mõjutavat kinnisasja väärtust.
8. Võlgnik tõi välja, et kohtutäitur avaldas
9. septembril
10. a Ametlikes Teadaannetes kõnealuse kinnisasja enampakkumise teate, kuid ei ole edastanud võlgnikule dokumente enampakkumise korraldamise kohta, mida saaks vaidlustada. Võlgnik pidas sellist käitumist lubamatuks ning palus, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras kinnistu suhtes enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
11. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et etteheited eksperthinnangule on otsitud ning võlgniku väited tõendamata. Müügiportaalides olevad kõrgemad ruutmeetri hinnad ei tõenda kinnisasja tegelikku väärtust, vaid üksnes soovi müüa kinnisasi kuulutuses märgitud hinnaga. Ekspert on käsitlenud ka kõrgemate hindadega müügikuulutusi ning lähtunud reaalsetest tehingutest. Võlausaldaja tõi välja, et kinnisasja enampakkumine alghinnaga 655 000 eurot nurjus.
12. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Avaldaja märkis, et ekspert on saavutanud TMS § 74 lg-s 8 sätestatud eesmärgi ning kohtumenetluse lõpetamine on seetõttu põhjendatud. Kohtutäituril puudub igasugune alus eeldada, et kohtu poolt määratud ekspert ei oleks koostanud hinnangut oma parimate teadmiste põhjal. Võlgnikule kuuluvat muud vallasvara ekspert hindama ei pidanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. 14. TMS § 74 lg 8 kohaselt võlgniku või sissenõudja poolt arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisel taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad

§-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi määramise kohta.

§ 304

lg 1 annab alused kordusekspertiisi määramiseks.

§ 304

lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul eksperdiarvamuse ebaselguse, 3 vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, õigus määrata kordusekspertiis. Viidatud sättest tulenevalt peab kohus kordusekspertiisi määramiseks esmalt leidma, et ekspertiis on ebaselge, vasturääkiv või puudulik ning teiseks, et neid puuduseid ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega.

§ 303

lg-te 4 ja 5 alusel eksperdi ülekuulamine ja § 304 alusel kordus- või täiendava ekspertiisi määramine on kohtu diskretsiooniotsused. 15. Võlgnik esitas taotluse kordusekspertiisi määramiseks, milles tõi esile, et ekspert jättis arvestamata võrdlusmeetodit rakendades kinnisasja läheduse merele ja kinnisasja pindala, sisustuselemendid ning asjaolu, et kinnistute hinnad on ajas tõusnud. Kolleegium juhib tähelepanu, et kõnealuse kinnisasja hindamisel on ekspert mh käsitlenud vara turuväärtust positiivselt mõjutavate teguritena liivaranna naabrust ning kinnistu suurt pindala (dtl 59), hinnanud turuülevaadet ja esitanud prognoosi (dtl 59-65) ning võrdluselementide valikul lähtunud sellest, millised elemendid mõjutavad hinnatava vara turuväärtust kõige enam, mh siseviimistlus (kõrgema kvaliteediga viimistlusega ning tervikliku interjöörikujundusega elamud on kõrgemalt hinnatud; kohtkindla mööbli olemasolu on eelistatud, on käsitletav interjööri terviklikkuse kriteeriumina [dtl 70, 71]). Seega ei ole alust järeldada, et võlgniku viidatud asjaolud on eksperthinnangu andmisel jäetud arvestamata. Kolleegium nõustub seetõttu maakohtuga, et praeguses tsiviilasjas ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada kordusekspertiisi määramise vajadust. See, et võlgnik ei nõustu eksperdi arvamusega, ei anna alust kordusekspertiisi määramiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 kolleegium ei korda maakohtu määruse põhjendusi.

16. Erinevalt määruskaebuses märgitust ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et maakohus ei tutvunud võlgniku poolt esitatud vastuväidetega. Maakohus hindas vastuväiteid ning leidis, et need on üldsõnalised. Mis puutub faktiväidetesse, siis ebaõige on võlgniku arusaam, et maakohus leidis, et faktiväiteid pole üldse esitatud. Maakohtu hinnangul ei sisaldanud võlgniku taotlus selliseid faktiväiteid, mis annaksid aluse eksperthinnangus kahtlemiseks. Ringkonnakohus nõustub sellega ning juhib tähelepanu, et eksperdiks määratakse üksnes isik, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (

§ 294lg 1 teine lause), s.t eksperdiarvamus tugineb eksperdi eriteadmistele.

Kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (

§ 303lg 5), mis tõstab eksperthinnangu usaldusväärsust.

Eksperdil ei ole mingit huvi oma tööd tehes jätta olulised asjaolud arvesse võtmata.

1. Võlgniku määruskaebuse väited eksperthinnangu ebaõige tulemuse ja seetõttu kordusekspertiisi määramise vajalikkuse kohta sisuliselt kordavad maakohtule esitatud taotluses sisalduvaid väiteid, muuhulgas ei ole väiteid kuidagi täpsustatud ega tõendatud. Kolleegiumi hinnangul vastab eksperthinnang seaduse nõuetele, eksperdiarvamuse kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed on jälgitavad ning esitatud hinnang on piisav TMS § 74 lg 1 ülesande täitmiseks. Seetõttu ei anna määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Esialgse õiguskaitse rakendamist hagita menetluses reguleerib

§ 4771

, mille lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise abinõudest on kohaldatavad need, mis sobivad olukorra säilitamiseks või ajutiseks reguleerimiseks. Võlgnik on taotlenud kõnelause kinnisasja 4 enampakkumise korraldamise ja läbiviimise peatamist kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Arvestades, et kordusekspertiisi määramine ei ole põhjendatud ning kohtutäituri tegevuse või otsusega mittenõustumisel on hagejal võimalik esitada TMS § 217 alusel kaebus, puudub kolleegiumi hinnangul vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset. 19. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Menetluskulud määrab kindlaks

§ 177lg 1 p 2 alusel maakohus.

20.

§ 433

lg 1 alusel võib praegusel juhul maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata osas, millega lahendati menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse otsustamine. Ekspertiisi määramise taotluse mitterahuldamise peale ei saa määruskaebust esitada (

§ 660lg 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse mitterahuldamise peale ei saa määruskaebust esitada (

§ 390lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5