Obsah (6)

§ 346§ 357§ 630§ 173§ 174§ 164

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-6624 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. I. hagi S. I.´i vas

) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt.

1. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
2. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 8.

§ 346

lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

1. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Hageja ja kostja abielu registreeriti 26.08.2013 Soome Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetel on poolte Soomes sõlmitud abielu registreeritud 04.03.
3. Kohus kuulas vastavalt

§ 346lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära.

Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on juba lõppenud ning pooled ei soovi leppimiseks aega, ei ole PKS § 67 lg 3 ja

§ 357lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas.

Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

1. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 17.07.2018 sõlmitud abielu.
2. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.
3. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (

§ 630lg 2).

Menetluskulude jaotus 14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

15.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik