← Eesti

4-21-3355/9

4-21-3355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-3355 (2700,21,000886) Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi Menetlusaluse isiku Jaanus Hannese kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 28.07.2021.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2700,21,000886 liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Jaanus Hannes isikukood: 38304190269; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxxx tn xxxxx, Tallinn; e-post: xxxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Politsei -ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:
  2. Rahuldada Jaanus Hannese 17.08.2021.a kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 28.07.2021.a üldmenetluse otsus Jaanus Hannesele LS § 224 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teha uus otsus.
  3. Mõista Jaanus Hannesele LS § 224 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100081886 ning selgitus „Jaanus Hannes, väärteoasi 4-21-3355, rahatrahv“. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata Jaanus Hannesele ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(5)4-21-3355 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. oktoobril 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 04.07.2021.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll Hannes Jaanuse suhtes väärteoasjas nr 2700,21,000886, millega tuvastati, et Hannes Jaanus juhtis 04.07.2021.a kell 12.54 Rapla maakonnas, Märjamaal, Paeküla-Vana -Vigala tee 16ndal kilomeetril, mootorsõidukit BMW xxxxxxxx alkoholijoobes, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem , kui 0, 16 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Hannes Jaanus LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  3. Kohtuvälise menetleja 28.07.2021.a otsusega tunnistati Hannes Jaanus süüdi LS § 224 lg 1 järgi ning temale määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane. Kohtuväline menetleja juhindus karistuse mõistmisel KarS § 56 lõikes 1 sätestatust ning leidis, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga ei ole otstarbekas, kuna tulenevalt väärteoprotokollis märgitust on ta töötu, st tal puudub alaline piisav sissetulek. Menetlusaluse isiku kaebus
  4. Jaanus Hannes vaidlustab karistust ja selle määra. Kaebuse kohasel tegi ta kõik endast oleneva, et rikkumist ära hoida, ta kasutas isiklikku alkomeetrit, mis tuvastas, et alkoholisisaldus väljapuhutavas õhus oli 0,00 promilli. Hannes Jaanus oli teadlik politseireidist “kõik puhuvad” ning ei üritanud seda vältida ega oodata kauem, kuna oli veendunud enda õiguskuulekuses. Kaebaja leiab, et kohalda tuleb VTMS § 29 lõiget 1, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohaldamisele kuulub ka VTMS § 30 lõige 1, mille kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Jaanus Hannes viitab karistusseadustiku §-le 56, kus on kirjas, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebaja rõhutab, et ta hoidus juba süüteo toimepanemisest enda parima teadmise juures ning ei pannud seda toime tahtlikult ega põhjustanud sellega süütegu, mida peaks karistama edaspidise süüteo ärahoidmiseks. Kuigi eeltoodut on mainitud üldmenetluse otsuses, ei ole seda arvestatud kergendava asjaoluna karistuse määramisel. Samuti ei ole arvesse võetud ka menetlusaluse isiku senist õiguskuulekat käitumist, varasemate rikkumiste puudumist ning alkoholi piirmäära minimaalset ületamist. Kuigi väärteoprotokollis on välja toodud, et menetlusalune isik on töötu ja puudub püsiv sissetulek, töötab ta meremehena ning vastav märge tuleneb töö spetsiifikast, kus puhkusel olles ei ole ta lepinguliselt tööl. Juhtival positsioonil merel töötades on menetlusalusel isikul vajalik juhiluba maal tööasjade ajamiseks ning vajalike kursuste läbimiseks. Sellega seoses juhiloa äravõtmine tekitab otsus menetlusalusele isikule tööalaste ametikohustuste täitmisel väga 2
(5)4-21-3355 tõsiseid probleeme, mis võib lõppeda töö kaotamisega. Kaebuse esitaja nõusolekul võib väärteoasja arutada ilma tema osavõtuta ning kirjalikus menetluses, ta ei soovi kaitsja osalemist menetluses. Vajadusel tuleb tõendina võtta arvesse tema 04.07.2021.a ülekuulamise protokoll, mis on kohtuvälise menetleja omanduses.
  1. Kohtuväline menetleja nõustub oma 22.09.2021.a kirjalikus seisukohas Jaanus Hannese kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi võtta osa kohtuistungist. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Jaanus Hannese süüline käitumine LS § 69 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 27 ning § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja pakkus kaebajale enne kõnealuses väärteoasjas otsuse tegemist osalemist sotsiaalprogrammis, millest kaebaja loobus. Samuti küsis kohtuväline menetleja, kas Jaanus Hannese isiklik alkomeeter oli taadeldud. Sellele Jaanus Hannes ei vastanud vaid märkis, et „…alkomeeter on juba välja vahetatud,…“ . Selline avaldus kohtuvälise menetleja hinnangul üheselt sellele, et menetlusalune isik plaanib jätkuvalt alkoholi tarvitada. Kogutud tõenditest ei nähtu, et Jaanus Hannes oleks enne mootorsõiduki juhtima asumist kontrollinud enda väljahingatavas õhus võimalikku alkoholisisaldust taadeldud alkomeetriga. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et Jaanus Hannes kontrollis oma joovet indikaatorvahendiga, mis andis valenegatiivse tulemuse. Kohtuväline menetleja märgib, et üldteada on asjaolu, et kui isik soovib olla täiesti kindel, et tema organismis ei ole enam alkoholi, siis peab viimasest alkohoolsest joogist olema möödunud vähemalt 24 tundi. Jaanus Hannese 04.07.2021.a antud ütlustest nähtuvalt ei olnud kaebaja poolt tarbitud viimasest alkohoolsest joogist möödunud 24 tundi. See, et isik tunneb ennast hästi, ei tähenda, et tema väljahingatavas õhus ei tuvastata joovet. Kohtuvälisel menetlejal ei ole andmeid, et Jaanus Hannes oleks kaebusele lisanud töölepingu või mingeid muid andmeid tööandja kohta, mis võiks kinnitada tema töösuhet. Seega on väide töökohast tõendamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõnealuse väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus väärteoasjas muutmata. / tl 21-24 / Kohtu seisukoht
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  3. Kohus, olles uurinud kirjalikke tõendeid, hinnanud Jaanus Hannese kaebuses ning kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et väärteo toimepanemine Jaanus Hannese poolt on tõendamist leidnud, kuid Jaanus Hannesele määratud karistust ei ole kooskõlas KarS § 56 lõikes 1 sätestatud karistamise alustega. 3
(5)4-21-3355
  1. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Jaanus Hannes juhtis 04.07.2021.a kell 12.54 Rapla maakonnas, Märjamaal, Paeküla-Vana -Vigala tee 16ndal kilomeetril, mootorsõidukit BMW xxxxxxxxx alkoholijoobes olles, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0, 16 mg/l kohta.
  2. 04.07.2021.a tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et Jaanus Hannese väljahingatava õhu alkoholi sisaldust mõõdeti 04.07.2021.a kell 12:50 kuni 12:
  3. Tema seisundi kindlakstegemiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF
  4. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,21 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta, laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l, seega mõõtetulemus 0,16 mg/l. /tl 8 pöördel/. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav.
  5. Jaanus Hannes kõrvaldati 04.07.2021.a alates kella 12: 54 kuni kainenemiseni mootorsõiduki BMW R 1200 GS juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus lubatust suurem. Jaanus Hannes on otsuse omakäeliselt allkirjastanud, taotlusi temal ei olnud. /tl 9 pöördel-10/
  6. Teenistuskohustusi täitnud politseiametniku Eha Rande ütlustes nähtub, et ta osales 04.07.2021.a politseioperatsioonil, mis toimus Märjamaa valla territooriumil seoses üritusega „ Hard Rock“ ning mille eesmärgiks oli tabada ja liiklusest kõrvaldada joobes juhid. Kella 12:50 paiku peatas ta joobe kontrolliks mootorratta, mida juhtis Jaanus Hannes, kes puhus indikaatorvahendi näiduks 0, 25 mg /l kohta. Jaanus Hannes väitis, et istus rooli kuna oli kainuses kindel, oli kontrollinud joovet isikliku indikaatorvahendiga. / tl 11 pöördel -12 /
  7. Menetlusaluse isiku Jaanus Hannese ütluste kohaselt viibis ta „Hard Rock“ laagris 02.07.2021.a kuni 04.07.2021.a kella 12:45ni. Alkoholitarbimise lõpetas ta laupäeva öösel enne südaööd. Magas korralikult ja sõi hommikust. Pühapäeval enne ärasõitu kontrollis ta alkoholijoovet isikliku alkomeetriga, mis joovet ei näidanud. Oli veendunud, et võib mootorsõidukit juhtida. Ta oli üllatunud, et tal joove tuvastati, kahetseb juhtunut. / tl 10 pöördel-11 /
  8. Kohus, hinnanud väärteoasjas uuritud tõendid kogumis, leiab, et Jaanus Hannes oma käitumisega täitnud LS §-s 224 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Jaanus Hannes juhtis mootorsõidukit. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Jaanus Hannes juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg/l.
  9. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas õhus ja tema ütlusi, leiab kohus, et Jaanus Hannes pani väärteo toime ettevaatamatusest. Jaanus Hannese ütlustest nähtub, et tema isiklik alkomeeter näitas, et tal puudub alkoholijoove. Kuna politsei tuvastas tõenduslikku alkomeetrit kasutades menetlusalusel isikul joobe ei olnud menetlusalusisiku isiklik alkomeeter töökorras ega nõuetekohaselt taadeldud, mistõttu selle mõõtetulemus ei olnud usaldusväärne. Kohustundliku mootorsõidukijuhina ei oleks tohtinud sellise alkomeetri mõõtetulemust usaldada. Kohus ei tuvastanud ühtegi Jaanus Hannese teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu.
  10. Kohtu hinnangul ei ole Jaanus Hannesele kohtuvälise menetleja poolt määratud 4
(5)4-21-3355 põhikaristus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, samuti on karistusotsus täielikult põhjendamata.
  1. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine keskmisest väiksemas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku jaoks eripreventiivset eesmärki, mahub ettenähtud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.
  2. Juhtimisõiguse äravõtmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga, see karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud juhul, kui rahatrahv ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses aga vähimalgi määral põhjendanud miks rahatrahv ei kanna endas karistuse eesmärke ning juhtimisõiguse äravõtmine on vältimatult vajalik, selleks, et mõjutada Jaanus Hannest edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.
  3. Karistamise aluseks on isiku süü, Jaanus Hannese süü on väike, ta pani väärteo toime ettevaatamatult. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on Jaanus Hannes oma tegu kahetsenud, mida tuleb kohtu hinnangul arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistuse liigi ja määra valikul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud Jaanus Hannese süü suurust ega tema karistust kergendava asjaoluga ning ei ole vähimalgi määral arvestanud Jaanus Hannese isikut, s.o tema varasemat seadusekuulekat käitumist. Kohtuväline menetleja on karistusotsust motiveerides piirdunud seaduse teksti ümberkirjutamisega ning ainsaks põhjuseks, miks tuleb Jaanus Hannesele määrata sanktsioonis ettenähtud raskem karistus, mida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga võrreldes vaieldamatult on, toonud asjaolu, et väärteoprotokolli kohaselt on Jaanus Hannes töötu ning tal puudub alaline piisav sissetulek. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et töötus ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puuduks alaline sissetulek või rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks.
  4. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja Jaanus Hannesele karistust määrates kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus rahuldab Jaanus Hannese kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 28.07.2021.a otsuse Jaanus Hannesele LS § 224 lg 1 järgi määratud karistuse osas.
  5. Kohus teeb karistuse mõistmise osas uue otsuse ning mõistab Jaanus Hannesele LS §224 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus arvestab karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku väikest süüd, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja tema varasemat õiguskuulekat käitumist ning leiab, et rahatrahv keskmises määras on piisav, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemist hoiduma, samuti kannab rahatrahv endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.