Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05. oktoober 2021 Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind nr 2-21-3911 R.K. hagi E.K. vastu elatise väljamõistmi

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 2 ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Kostja ei ole elatise suurusele vastu vaielnud. Vaidlus käib selle üle, kas kostja on elatist ettetasunud summas 13 000 eurot või mitte ning millisest kuupäevast peaks kostja asuma elatist tasuma.
4. Kohus selgitas kostjale, et oma väidete tõendamiseks tuleb esitada kohtule tõendeid. Kostja esitas küll pangaväljavõtte, kuid sellest ei nähtu, et kostja tehtud ülekanded hageja seaduslikule esindajale oleks tehtud alaealisele lapsele elatise tasumise eesmärgil. Kohus ei saa käsitleda ülekandeid selgitusega „E.K.maj kulu alusel“ elatise tasumisena R.K-le.
5. Kostja muid vastuväiteid elatise tasumise osas esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid oma sissetulekute suuruse ja püsikulutuste kohta.
6. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 292 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
7. Tagasiulatuvalt tuleb kostjal hageja kasuks tasuda elatist perioodil 12.03.2021 – 05.10.2021 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) kokku summas 1987,49 eurot (märtsi kuu 20 päeva eest 188,39 eurot ((292/31)x20), aprill – september 1752 eurot (292x6) ning oktoobri 5 päeva eest 47,10 eurot ((292/31)x5)). Oktoobris jääb lisaks tagasiulatuvale elatise kostjal tasuda veel perioodi 06.10.2021 – 31.10.2021 eest 244,90 eurot ehk kokku 292 eurot kuus.
8. Hageja soovis kahju hüvitist tasumata elatise eest alates 01.12.
9. 11.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Kahjuhüvitist tuleb kostjal hagejale maksta kokku 979,61 eurot (detsember – veebruar 876 eurot (292x3) ning märtsi 11 päeva eest 103,61 eurot ((292/31)x11)). Menetluskulud
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
4. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostjalt väljamõistetavad kulud puuduvad.
5. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Silvi Maiste kohtunik 4