KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-16-10659 Kohtuasi OÜ Agenor ha

§ 174lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on kostja I põhjendatud õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtus 3841 eurot (100 eurot × 38,41 t) käibemaksuga, mille kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks välja. Kuigi ka kassatsiooniastmes jäid menetluskulud hageja kanda, ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt teistele menetlusosalistele kassatsiooniastmes tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja I taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vähendada kostja I lepingulise esindaja hüvitatavat ajakulu 9 t 50 min võrra ja vähendada selle võrra kostja I hüvitatavaid menetluskulusid. 8.
2. Kaebuse kohaselt on kostja I esindaja
3. augusti
4. a toiming „Kaasuse ja dokumentide läbivaatamine ja arutelu. Kohtule vastuse esmase projekti koostamine. Täiendavate materjalide päring“ 4 t 15 min,
5. septembri
6. a toiming „Hagivastuse hetkeseis, ülevaatamine, lõppvormistus ja esitamine kohtule“ 4 t 20 min ja
7. oktoobri
8. a toiming „Agenor – Väike-Peetri notariaalse lepingu läbivaatamine ja asjaolude täiendav täpsustamine“ 55 min, kokku 9 t 30 min, sama teema, mis on viidud eraldi ridadele, et näidata ajakulu suuremana ja saada rohkem raha. Kohus jõudis järeldusele, et kohtule esmase vastuse ajakulu saab olla 6 t. Vahe hageja kahjuks on 3 t 30 min. 8.
10. detsembri
11. a toiming „Nõupidamine kliendiga vee-ettevõtte tulude ja kulude, sh aruande osas. Kohtule seisukoha koostamine ja esitamine“ 2 t 50 min ja
12. detsembri
13. a toiming „Ülevaade e-toimiku hetkeseisust ja päring kohtule hageja 06.12 seisukoha esitamise kohta. Arutelu kliendiga menetluskulude tagamise osas“ 1 t 10 min on kokku 4 t ajakulu, mis on kulunud kliendiga arutamisele. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kliendiga arutamine praeguses vaidluses üldse vajalik ega peaks olema tasustatav. Tsiviilasjas nr 2-158191 esindas kostjat sama esindaja samade lepingutega seoses. Varasematest vastustest kopeeritule on lisatud vaid mõned muudatused. 8.
15. oktoobri
16. a toimingu „Kohtu nõude, hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastus läbivaatamine ja vastus kohtule“ 2 t 20 min ja
17. oktoobri
18. a toimingu „Kohtu nõude, hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastuse läbivaatamine ja vastus kohtule“ 2 t 20 min puhul on lihtsalt korratud ajakulu, tulemuseks lisa 2 t 20 min. Vastus ei olnud seotud võlgniku II vastusega ja oli kahel lehel.
19. Kostja I vaidles hageja määruskaebusele vastu. 3

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Hageja palub määruskaebuses vähendada kostjale I hüvitatavate menetluskulude suurust kostja I õigusabile kulunud ajale 9 t 50 min vastava summa võrra. Arvestades maakohtu põhjendatuks peetud kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/t käibemaksuga, mida hageja määruskaebuses ei vaidlusta, on vaidlustatud menetluskulude suurus seega u 983,33 eurot (9 t 50 min × 100 eurot).
2. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud.
5. Hageja on toonud määruskaebuses välja kolm kostja I lepingulise esindaja toimingute gruppi, millele kulunud aeg on hageja hinnangul liiga suur ja mille osas tuleks kostja I menetluskulude hüvitist vähendada. Kolleegium on seisukohal, et hageja väited ei ole põhjendatud. 14.
6. Esiteks viitab hageja kostja I esindaja
7. augusti
8. a toimingule „Kaasuse ja dokumentide läbivaatamine ja arutelu. Kohtule vastuse esmase projekti koostamine. Täiendavate materjalide päring“ 4 t 15 min,
9. septembri
10. a toimingule „Hagivastuse hetkeseis, ülevaatamine, lõppvormistus ja esitamine kohtule“ 4 t 20 min ja
11. oktoobri
12. a toimingule „Agenor – Väike-Peetri notariaalse lepingu läbivaatamine ja asjaolude täiendav täpsustamine“ 55 min, kokku 9 t 30 min, leides, et nende puhul on suurema ajakulu saamiseks viidud sama teema eraldi ridadele. Nagu hageja määruskaebuses ise õigesti viitab, ei ole maakohus pidanud nimetatud toiminguid põhjendatuks täies mahus, vaid on lugenud nende põhjendatud ajakuluks kokku 6 t. Seejuures pidas maakohus
13. augusti
14. a ja
15. septembri
16. a toimingute ajakulu hagiavalduse mahtu ja sellele vastuse koostamiseks kuluvat aega arvestades põhjendatuks kokku 6 t ulatuses ning
17. oktoobri
18. a toimingu ajakulu põhjendamatuks, kuna lepinguga tutvumine tuleb arvestada hagi läbitöötamise ajakulu hulka (vt maakohtu määruse lk-d 5–6). Hageja ei ole määruskaebuses väitnud ega põhjendanud, et nendeks toiminguteks kulunud aeg oleks pidanud 4

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 5