KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.09.2021 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-855 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kaitsja vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Asja läbivaatamise kuupäev 26.08.2021 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor OGORODNIKOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Igor OGORODNIKOV sünd. 08.12.1981, isikukood 38112080211, kodakondsuseta, elukoht xxx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht OÜ xxx ja OÜ xxx Karistuse kandmise algus 28.06.2018 ja lõpp 02.12.2023 Jätta Igor OGORODNIKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Igor Ogorodnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Ogorodnikov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.12.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsustega Karistusseadustiku (KarS) §345 lg.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 5 kuud 4 päeva alates 28.06.2018 ning rahalise karistusega summas 1200 eurot, mille tasumine määrati ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümme korda, kuid tal on 2 kehtivat karistust ning vangistuses viibib ta viiendat korda (varasemad karistused on arhiveeritud). Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel koristajana, juuksurina ja käesoleval hetkel töötab ta metallitsehhis. Kinnipeetav on vangistuses osalenud vestluses psühholoogiga, vestlustes suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis, vestlustes majanduslike raskuste probleemilahendusviisidest, läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, omandanud keevitaja kutsehariduse ning sooritanud riigikeele tasemeeksamid A2 ja B1 tasemele. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda kahetoalisse korterisse aadressil xxx xxx linn, mille omanikuks on V. L., kes on kinnipeetava tuttav. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetav töötas enne vangistust ametlikult Venemaal ehitustöödel, Eestis töötamise kohta Töötamise registris andmed puuduvad. 07.07.2021 seisuga on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 10 956,64 €, vabanemisfondis on 2300 €. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx OÜ mikrobussi juhina ning OÜ xxx ehitustöödel. Kinnipeetaval on lähedastest ema, isa, tütar, abikaasa, vend ja endine elukaaslane, kelle kõigiga on head suhted. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetav mõjutatav ning tema elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuritarvitas kinnipeetav narkootikume, kuid enda sõnul ei ole pärast tütre sündi xxxx. a enam narkootikume tarvitanud. Kinnipeetaval on kroonilised haigused, kuid ta on töövõimeline. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetaval kriminaalsed hoiakud. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel kaks korda. Vangla riskihindamise kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll tähtajaga kuni 15.05.2023, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve tähtajaks tuleb määrata 6 kuud. Abiprokurör Sergei Listov maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega Maakohtu istung Kinnipeetav Igor Ogorodnikov selgitas maakohtu istungil, et ta tarvitas nooruses narkootikume, millega rikkus enda ja lähedaste elusid. Kinnipeetav lisas, et pärast tütre sündi loobus ta narkootikumidest ja suitsetamisest, kuid jätkas suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, mistõttu sattus ta uuesti vanglasse. Kinnipeetav märkis, et ta abiellus vanglas, mis avaldas talle palju mõju. Kinnipeetav hakkas vangistuses läbima erinevaid sotsiaalprogramme ning vestles psühholoogiga, millest tulenevalt sai ta aru oma kuritegude põhjustest. Kinnipeetav selgitas, et ta on neli korda vanglas viibinud, kuid varem ei ole ta sotsiaalprogramme läbinud. Kinnipeetav märkis, et käesoleval hetkel on neil käsil lahutus, kuid ta ei soovi oma abikaasa 2 kaotada. Kinnipeetav juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et vangistuses ei ole talle enam programme ette nähtud ning ta muretseb oma abikaasa pärast. Kinnipeetav toonitas, et ta soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla ning ta on vabaduses nõus läbima sotsiaalprogramme, et ühiskonda resotsialiseeruda. Kinnipeetav märkis, et ta tahab ühiskonnale kasulik olla ning palub seepärast ta tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta elama asuda Narva linna, mitte Tallinnasse, et olla koos oma perega ja mitte suhelda vanade tuttavatega. Kinnipeetav selgitas, et ta tarvitas viimati narkootikume enne tütre sündi xxxx. aastal. Kinnipeetaval märkis, et suured tasumata nõuded on seoses kohtukulude ja elatisega. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et varasem kriminaalhooldus kulges halvasti, sest ta tarvitas narkootikume. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et kinnipeetaval ei ole kahe aasta jooksul olnud distsiplinaarkaristusi, kuid
- aastal karistati teda 4 korda noomitusega seoses asjaoluga, et ta esitas operatiivtöötaja kohta kaebuse. Kaebuse esitamise tagajärjel eemaldati kinnipeetav töölt, kuid distsiplinaarmenetlus lõpetati ning teda pole tagasi tööle ennistatud. Kaitsja märkis, et tegemist ei ole raskete rikkumistega, sest erinevate distsiplinaarmenetluste tagajärjel määrati kinnipeetavale karistuseks vaid noomitused. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on vangistuses pidevalt töötanud ja tegelenud rahakogumisega. Kaitsja lisas, et sotsiaalprogrammide läbimine on aidanud muuta kinnipeetava mõtlemist nii, et ta ei taha enam vanade sõpradega suhelda. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu, et kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Kaitsja lisas, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik, kellega on head suhted. Kaitsja toonitas, et kinnipeetavale on vabaduses garanteerinud töökoha kaks ettevõtet ning tema vabanemisfondis on 2300 €, millest tulenevalt peaks ta majanduslikult hakkama saama. Kaitsja lisas, et Viru Vangla iseloomustusest tulenevalt puudub antud kinnipeetava puhul alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas ohtlikkus. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid tema ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus jätta tähelepanuta Viru Vangla riskihindamise, sest selle metoodikat ei ole võimalik analüüsida. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav on pika vangistuse jooksul teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest ning tema karistuse eesmärgid on täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus tuvastas, et Viru Vangla iseloomustuses on kinnipeetava karistuse kandmise algus ja lõpp valesti märgitud. Viru Vangla on ekslikult märkinud, et karistuse kandmise algusaeg on alates Harju Maakohtu 11.12.2017 otsuse tegemisest, kuid karistuse pikkuseks on märgitud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse pikkus. Tegelikkuses tuleb karistuse kandmise algust arvestada alates Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemisest, s.o. 28.06.
- Seega on õige karistuse kandmise algus alates 28.06.2018 ja lõpp 02.12.
- 3 Käesolevas asjas on abiprokurör oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid aga maakohus ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kaks korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab mõlema karistuse eest reaalset vangistust. Kinnipeetava viimane kuritegu on toime pandud vangistuses. Peale eeltoodu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kuritegu on toime pandud puuduliku probleemilahendamisoskuse tõttu. Maakohus leiab, et korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud teatav kuritegelik käitumismuster. Siinkohal arvestab maakohus ka Viru Vangla iseloomustuses märgitud asjaoluga, mille kohaselt on kinnipeetav viibinud varasemalt kahel korral kriminaalhooldusel, kuid need ebaõnnestusid. Nii suhtub maakohus kinnipeetava järjekordsele kriminaalhooldusele allutamisele skeptiliselt. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Maakohus kontrollis täiendavalt Viru Vangla iseloomustust ja tuvastas, et kinnipeetaval on käesoleva määruse tegemise ajaks 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on maakohus veendumusel, et kinnipeetav ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses üleval pidada. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuses töötanud majandustöödel koristajana, juuksurina ja lisaks ka metallitsehhis, kuhu kinnipeetava ütluste kohaselt ei ole teda tagasi tööle ennistatud. Peale selle on kinnipeetav vangistuses osalenud vestluses psühholoogiga, vestlustes suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis, vestlustes majanduslike raskuste probleemilahendusviisidest, läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, omandanud keevitaja kutsehariduse ning sooritanud riigikeele tasemeeksamid A2 ja B1 tasemele. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat tööhõives osalemise ja enamuse individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda kahetoalisse korterisse aadressil xxx xxx linn. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus selle kohta, et elamispind vastab justiitsministri 22.02.2007 määruse nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elektroonilise valve nõusolek korteri omanikult on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt olemas. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, tütar, abikaasa, vend ja endine elukaaslane, kelle kõigiga on 4 head suhted. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõtetes xxx OÜ mikrobussi juhina ning OÜ xxx ehitustöödel. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on toetav lähivõrgustik, kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, kuid arvestab ka muid KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 10 956,64 € ja tema vabanemisfondis on 2300 €. Olenemata kindla töökoha olemasolust on maakohus seisukohal, et sedavõrd suures mahus tasumata nõuded võivad mõjutada majanduslike raskute tekkimisel kinnipeetavat uut kuritegu toime panema. Seda enam, et eelmine kuritegu oli seotud suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, mille eest määrati talle väga pikk reaalne vangistust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav enne vangistust pikaaegselt narkootikume, mis maakohtu hinnangul suurendab samuti teataval määral uue kuriteo toimepanemise riski. Olgugi, et kinnipeetav ei ole enda väidete kohaselt alates
- aastast narkootikume tarvitanud, eksisteerib maakohtu hinnangul siiski teataval määral risk, et ta hakkab taaskord narkootikume tarvitama. Sellist veendumust kujundab maakohtus kinnipeetava varasem pikaajaline tarbimisharjumus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 48% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on 24%. Maakohus nõustub kaitsjaga ja antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus ei nõustu kaitsjaga, et antud kinnipeetava puhul oleks ära kantud vangistuse pikkus piisav, et karistuse eesmärgid oleks saavutatud. Peale eeltoodu on maakohus veendumusel, et kinnipeetava süü ei ole käesolevaks hetkeks veel piisavalt ammendunud, et tema ennetähtaegne vabastamine võiks kõne alla tulla. Sellist veendumust ei kaalu üles ka kinnipeetava võimalik allutamine elektroonilisele järelevalvele. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole maakohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk viidud miinimumini ning kriminaalhoolduse kohaldamine selleks oleks käesoleval ajal veel ennatlik Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5