Obsah (7)

§ 651§ 456§ 633§ 634§ 652§ 442§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-2

) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 22.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis elatise võlgnevuse nõude 825,5 eurot ületavas osas ja igakuise elatise nõude 285 eurot ületavas osas rahuldamata ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 16.06.2020 igakuise elatise 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

1. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja taotluse osas jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis 22.03.2021 apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 5 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus toimetati kostjale kätte 23.03.2021, mistõttu puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 29.03.
2. Kostja kõrvaldas puudused 29.03.2021, seega oli kostja vastus tähtaegne. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse täiendustes taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna see taotlus on esitatud pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.

§ 633

lg 7 sätestab, et kui apellant 4 2-20-8788 soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas ei sisaldanud apellatsioonkaebus taotlust asjas istungi korraldamiseks.

§ 634

lg-s 1 ette nähtud kaebuse muutmise tähtaeg oli taotluse esitamise ajaks möödunud. 25. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetlusosaliste poolt esitatud täiendavate tõendite osas. Pooled esitasid 29.04.2021 ja 30.04.2021 täiendavad tõendid seoses kostja taotlusega maakohtu otsuse viivitamatu täitmise peatamiseks. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et neid tõendeid kohus asja lahendamisel arvesse ei võta. Lisaks esitas kostja 25.05.2021 täiendavad tõendid selle kohta, et kostja on hagejat rahaliselt toetanud perioodil 2016-2018.

§ 652

lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja poolt esitatud tõendid on olnud kättesaadavad kostjale ka maakohtu menetluse ajal, mistõttu oleks need saanud maakohtus kohtule esitada. Kostja ei ole viidanud, et need jäid maakohtule esitamata mingil objektiivsel põhjusel või kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu. Seetõttu ringkonnakohus neid tõendeid vastu ei võta ja kostja taotlus kuulub rahuldamata jätmisele. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vajadust nende füüsiliseks tagastamiseks. 26. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei analüüsinud kostja kulusid ega arvestanud, et kosja ülalpidamisel on veel üks laps. Otsuse punktis 7 leheküljel 6 on maakohus käsitlenud kostja kulusid. Samuti võttis maakohus arvesse, et kostjal on teine laps, keda tuleb ülal pidada. Samas leidis maakohus, et tõendatud on üksnes kostja laenukulu summas 805,4 eurot. Seda maakohtu järeldust kostja vaidlustanud ei ole. Samas lähtus maakohus sellest, et arusaadavalt tuleb kostjal teha kulutusi teise lapse ülalpidamiseks, kuid arvestades kostja sissetulekut ei kahjusta teise lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine ja hagejale elatise väljamõistmine kostja toimetulekut. Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16012, p 17). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p 28.2). Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul Maksu- ja Tolliameti teatisest (tl 88) tulenevalt õigesti, et kostja sissetulek oli perioodil 01.06.2020-30.11.2020 keskmiselt 2190 eurot kuus. Lähtudes sellest, et kostja teise lapse ülalpidamiseks kulub eelduslikult elatise miinimum (käesoleval hetkel 292 eurot kuus) ja hagejale kulub 285 eurot kuus, ei kahjusta elatise hagejale väljamõistmine kostja toimetulekut. Lahutades 2190 eurost maha ülalpidamiseks vajalikud summad ja kostja tõendatud kulud, jääb kostjal üle 808 eurot. Seega, 5 2-20-8788 arvestades kostja varalist seisundit ning hageja ja kostja teise lapse vajadusi, ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks lisaks sellele, millises ulatuses maakohus elatist vähendas.
2. Kostja hinnangul ei suuda hageja isa omalt poolt hageja ülalpidamiseks vajalikus ulatuses panustada, kuna tema sissetulek seda ei võimalda ning see asjaolu annab aluse elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et hageja põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on 570 eurot kuus. Seda järeldust ei ole kostja vaidlustanud. Eelduslikult peavad vanemad last ülal pidama võrdsetes osades. Seega peavad eelduslikult mõlemad hageja vanemad andma hagejale ülalpidamist 285 euro ulatuses kuus. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22). Hageja isa on kinnitanud, et ta ei tööta ja jätkab õpingutega ning saab igakuiselt õppetoetust 200 eurot, millele lisandub peretoetus 60 eurot ja töötutoetus. Hageja ülalpidamiseks on hageja isa väitel tal ka varasemast ülejäägid ja hageja vanaisa pärandus. Kuna hageja isa sissetulek on kostja omast väiksem, kohaldub käesolevas asjas viidatud Riigikohtu seisukoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see aga alust vähendada kostja poolset hageja ülalpidamise ulatust, kuna kostja poolt igakuiselt hageja ülalpidamises osalemine 285 euro suuruse elatise maksmisega vastab vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
3. Maakohus leidis põhjendatult, et ehkki hageja isa ei ole kostjalt tagasiulatuvalt elatist nõudnud, ei kahjusta selle väljamõistmine summas 825,50 eurot kostjat ebamõistlikult. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Tuvastatud on, et kostjal on piisavalt sissetulekuid elatise maksmiseks, sealhulgas elatise võlgnevuse tasumiseks, kahjustamata seejuures enda toimetulekut. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 2190 eurot kuus. Lisaks nähtub kostja Osuuspankki pangakonto väljavõttest, et kostja sai lisaks ühe korra (09.04.2020) Soome äriühingult töötasu summas 5116 eurot (tl 43-47). Samuti on kostjal kinnisvara ja kostjale kuulub sõiduauto. Seega ei saa kostja sissetulekut ja varalist seisundit ning elatise võlgnevuse summat arvestades järeldada, et kostja satuks elatise võlgnevuse tõttu äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
4. Kuna hageja ei ole soovinud apellatsioonimenetluse kulude kostja kanda jätmist ja on nõustunud sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kostja menetluskulude nimekirjale hageja poolt esitatud seisukoha esitamise tähtaja pikendamise taotlust ja jätab selle tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 6