Obsah (14)

§ 172§ 168§ 174§ 162§ 631§ 477§ 138§ 144§ 175§ 177§ 447§ 150§ 178§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik ja kohus oleks pidanud asja lahendama hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt on riigilõiv avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas 50 eurot. Sama paragrahvi lõike 15 kohaselt on riigilõiv apellatsioonkaebuse korral samuti 50 eurot. Apellant on ise valinud hagita menetluse asemel hagimenetluse ja tasunud hagi ja apellatsioonkaebuse eest 225 eurot ehk kokku 450 eurot omal algatusel. Seega on apellant ise põhjustanud endale 350 euro võrra suurema menetluskulu. 13.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, kas menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse või tõendi. Käesolevas asja lahend on tehtud hageja kasuks, see tähendab, et menetluskulud pidid jääma hageja kanda. Maakohus on jätnud arvestamata, et menetluskulude kandmise jätmine kostjale ei ole asjaolusid arvestades kostja suhtes õiglane. Kostja on hagi õigeks võtmisel selgitanud, et ta oleks koheselt hüvitanud hagejale kahju summas 1250,88 eurot, kui oleks saanud hagejalt nõudekirja. Kostja ei oma õigusalast haridust ja arvas ekslikult, et

1. aprilli 2018 seisuga oli hageja nõue aegunud ning esitas aegumise vastuväite. Maakohus, tuginedes kostja vastuväitele, jättis hagi rahuldamata. Kui kostja oleks teadnud, et aegumistähtaeg on kümme aastat, ei oleks ta vastuväidet esitanud, vaid oleks kohe hagi õigeks võtnud. Kostja 4 2-18-5233 tegutses kogu aeg heas usus ja hageja menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ilmselgelt ebaõiglane kostja suhtes. Seepärast palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et asi tuli lahendada hagita menetluses, siis

§ 168

lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi õigeks ja hageja ise põhjustas hagi esitamise, kuna ei ole enne kohtumenetlust andnud kostjale oma kahjunõudest teada. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et hagejale on menetluskulud suuruses 1150 eurot tekkinud tema enda tegevuse tõttu. Vastustustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskuludelt arvestatud käibemaksu ja hagejale menetluskulude 500 euro hüvitamata jätmise osas. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt 500 eurot ja sellelt seadusjärgse viivise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Maakohus on hageja menetluskulud 250 eurot kindlaks määranud koos käibemaksuga. s.o. kokku 300 eurot, kuid hagiavalduses on hageja märkinud, et menetluskuluna arvatav õigusabikulu ei sisalda käibemaksu ja hageja ei ole õigusabikulu tasunud koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kandnud menetluskulusid käibemaksuga ja ei ole taotlenud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui arvestas hageja vastava taotluse ja kinnituseta lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu 50 eurot. Selles osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse vastuapellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. 18. Kuna kostja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, siis peab ringkonnakohus otstarbekaks kõigepealt kontrollida, kas maakohus on menetluskulud jaotanud õigesti. 19. Maakohus on menetluskulude jaotuse määranud kindlaks

§ 162

lg-le 1 tuginedes, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolleegiumi arvates on maakohus menetluskulud jaotanud õigesti. Maakohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Kostja poolt vastuapellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väide, et asi oleks tulnud lahendada hagita menetluses, ei anna alust menetluskulusid jaotada erinevalt maakohtust.

§ 631

lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus. Kuna maakohus lahendas asja hagimenetluses, siis on maakohus menetluskulud jaotanud õigesti

§ 162järgi.

Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et 5 2-18-5233 maakohus oleks pidanud menetluskulud jaotama

§ 168

lg 6 alusel.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, siis kannab menetluskulud hageja ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. Kostja on hagi õigeks võtnud alles peale seda, kui kohus kahes kohtuastmes oli lahendanud lõplikult hagi aegumise küsimuse. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks hagi kohe õigeks võtnud.

1. Kuna maakohus ei ole eksinud menetluskulude jaotuse määramisel, siis ei pea kolleegium vajalikuks hinnata kostja menetluskulude suurust.
2. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud kindlaksmääramata. Seega peab ringkonnakohus kontrollima, kas maakohus määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse õigesti. 22.

178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 174

lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikuks ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. Hageja on hagiavalduses märkinud, et temal on tekkinud hagiavalduse esitamise seisuga menetluskulu kokku 475 eurot, millest riigilõivu tasumisega 225 eurot ja seoses hagiavalduse koostamisega õigusabikulu 250 eurot. Maakohus on kohtuotsuses hagiavalduses märgitud õigusabi ajakulu 2 tundi 30 minutit ja osutatud õigusabi hinda 100 eurot tund pidanud põhjendatuks, s.o mõistlikuks ja vajalikuks.
2. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus on hüvitatava menetluskulu määranud riigilõivu 225 eurot ja hagiavalduse koostamisega kantud õigusabikulu 250 eurot.
3. Apellatsioonkaebuses on hageja märkinud, et temal on tsiviilasja menetlemisega tekkinud kulu õigusabile 605 eurot, millest maakohus on arvesse võtnud vaid 250 eurot ja jätnud arvestamata 355 eurot (605-250) ja riigilõivule 550 eurot, millest kohus on arvesse võtnud vaid 225 eurot ning 225 eurot on jäetud arvestamata. 26.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

1. Maakohus ei ole hinnanud menetluskulude väljamõistmisel hageja
2. aprilli 2020 menetluskulude nimekirjas esitatud hageja kantud menetluskulusid, mille kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulu kokku 190 eurot (t.l 93-94). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on
3. oktoobri 2019 Harju Maakohtu otsust vaidlustades apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot, mida maakohus menetluskulude kindlaks määramisel ei ole arvestanud. 6 2-18-5233 28.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

1. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja on
2. aprilli 2018 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot (t.l 4) ja
3. oktoobri 2019 apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot (t.l 80), mis on põhjendatud menetluskulud vastavalt hagihinnale, apellatsioonkaebuse hinnale ja riigilõivuseaduse §-le 59 lg
4. Seega on hageja tasutud riigilõiv apellatsioonkaebuselt 225 eurot põhjendatud ja vajalik. Kostja väide vastuapellatsioonkaebuses, et hageja poolt tasutud riigilõivu kokku 450 eurot poleks hageja pidanud tasumagi, ei ole põhjendatud, sest hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud korras ja suuruses. 30.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses.

2. aprilli 2020 hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmised toimingud
3. oktoobri 2018 kohtuotsuse vaidlustamiseks:
4. oktoobri 2019 kohtuotsusega tutvumine 30 minutit, apellatsioonkaebuse koostamine 1 tund ja vastustaja vastusega tutvumine 5 minutit.
5. Apellatsioonkaebuses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmised täiendavad toimingud, millega seoses on hageja kandnud kulusid ja mida maakohus ei ole arvestanud hageja menetluskulude kindlaksmääramisel: kostja vastusega tutvumine ja hageja
6. aprilli 2018 arvamuse koostamine 30 minutit, kohtu
7. aprilli 2018 kirjaga tutvumine ning hageja vastuse koostamine 10 minutit,
8. oktoobril 2019 taotluse esitamine 5 minutit,
9. oktoobri 2019 kohtuotsusega tutvumine 30 minutit, apellatsioonkaebuse koostamine
10. oktoobril 2019 1 tund, vastustaja vastusega tutvumine 5 minutit; ringkonnakohtu
11. aprilli 2020 otsusega tutvumine 5 minutit, Harju Maakohtu
12. augusti 2021 otsusega tutvumine 10 minutit;
13. augusti 2021 apellatsioonkaebuse koostamine 30 minutit.
14. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks määranud hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks enne kohtulahendi tegemist. Seega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, sest on jätnud täitmata

§-st 176 lg 2 tuleneva kohustuse anda menetlusosalisele tähtaeg oma menetluskulude nimekirja esitamiseks, mistõttu on maakohul jäänud välja selgitamata kõik hageja menetluskulud lisaks hageja

1. aprilli 2020 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskuludele, mida maakohus otsuses ei hinnanud.
2. Kostja hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid ei ole esitanud.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, kui jättis kohtuotsuses menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata toimingud 40 minuti ulatuses seoses õigusabi osutamisega peale maakohtu otsuse tegemist, sest need menetluskulud ei saanud olla vajalikud ja põhjendatud enne kohtuotsuse tegemist, kus maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Ülejäänud osas on hageja esindaja poolt märgitud menetlustoimingud kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud 7 2-18-5233 menetlusdokumentide sisu ja pikkust on toiminguteks põhjendatud. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi ja 25 minutit.
4. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta 45 minutit ja tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta 1 tund 40 minutit. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning ringkonnakohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot ja 120 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Võttes arvesse, et ringkonnakohus pidas põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 45 minutit tunnihinnaga 100 eurot ja 1 tund 40 minutit tunnihinnaga 120 eurot, on põhjendatud ja vajalikud täiendavad õigusabikulud 275 eurot (75+200).
5. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 975 eurot (225+225+250+275) eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendav menetluskulu 500 eurot (975-(525-50)), milline menetluskulu on jäänud maakohtu otsusega kostjalt välja mõistmata. 38.

§ 177

lg 4 alusel tuli vastavalt hageja taotlusele kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 975 eurolt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 39. Maakohtu kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud, et kostja on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

§ 447

lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohus parandab maakohtu ilmselge eksimuse ja kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 40. Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. RLS § 59 lg 16 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot enam. Hagejal on

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 41.

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisest tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis sellega seotud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 järgi kostja kanda.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja vastamiseks vastuapellatsioonkaebusele kulutanud 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot, s.o 90 eurot.
2. Võttes arvesse hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 45 minuti ulatuses tervikuna põhjendatuks, sest menetlusdokumendis on käsitletud vaid kostja vastuapellatsioonkaebuse väiteid seoses menetluskulude jaotusega. Tuginedes kohtupraktikale peab ringkonnakohus hageja esindaja tunnitasu 120 eurot 8 2-18-5233 (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 90 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9