← Eesti

2-19-245/60

Obsah (8)§ 163§ 423§ 429§ 432§ 376§ 173§ 164§ 434

2-19-245 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-245 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. J. hagi L. F. (endine J.)

§ 163lg 1, § 164 lg 1.

11. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle 2 2-19-245 õigus lahendada apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue 1. A. J. esitas 07.01.2019 kohtule hagi L. J. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, hageja ja kostja abielu sõlmiti 11. augustil 2011 aastal, mille kohta on tehtud abielukanne number xxxxx. Abielulised suhted on lõppenud juba aasta tagasi. Abielu lahutamine ei ole võimalik perekonnaseisametis, kuna abikaasad ei soovi omavahel suhelda ja ei ole võimelised isiklikult kohtuma. Poolte ühisomandisse kuulub alljärgnev vara: 1) Pesumasin Electrolux maksumusega 731 eurot; 2) Nutitelefon Samsung S7 maksumusega 646,53 eurot; 3) Mööbel (sh televiisorilaud) elutuppa maksumusega 1200 eurot; 4) Veranda mööbel maksumusega 387 eurot; 5) 2016.a. on ostetud/paigaldatud Norra ahi maksumusega 2800 eurot; 6) Sisemise veranda tööd ja muu sisustus kogumaksumusega 4000 eurot. Ühisvara väärtus kokku: 9 764,53 eurot. (731 + 646,53 + 1200 + 387 + 2800 + 4000). Vastavalt hagis toodud ühisvara loetelule on ühisvara maksumuseks 9 764,53 eurot. Nimetatud summast 1/2 võrdub 4 882,27 eurot. Seega kuulub kostja poolt hagejale väljamaksmisele 4 882,27 eurot. Hageja palub: • Lahutada hageja A. J. ja kostja L. J. vahel 11.08.2011 sõlmitud abielu. • Lõpetada ühisomand, määrata hagis nimetatud vara kostja omandisse, kusjuures kostja maksab hagejale välja tema osa rahas summas 4 882,27 eurot. Alternatiivselt hageja palub: • Kui esimene nõue jäetakse rahuldamata müüa asjad avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Kummagi poole kohtukulud jätta nende endi kanda. (kd 1, tl. 3-17) Kostja seisukoht 2. Kostja 25.03.2021 vastuses hagile nõustus hagiga abielu lahutamise osas ning palus jätta kostja perekonnanimeks „F.“. Ühisvara jagamise osas kostja hagiga ei nõustunud ning palus jätta hagi rahuldamata ühisvara koosseisu tõendamatuse tõttu. Kostja märkis ka, et hageja ei ole teinud kostjale kohtuvälist ettepanekut ühisvara jagamiseks. Kostja väitel ei ole tõendatud vara maksumus, hageja on lähtunud ühisvara väärtuse määramisel omandamishinnast, samuti ei ole hagis märgitud ühisvara koosseis täielik. Kostja pidas võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, samas soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. (kd 1, tl. 31-36). Kohtuistung 3 2-19-245 3. 17.06.2019 kohtuistungil nõustusid pooled abielu lahutamisega, loobudes edasikaebetähtajast. Kohus teatas, et teeb abielu lahutuse osas osaotsuse 25.06.2019. Kohus andis tähtaja täiendavate taotluste, tõendite esitamiseks kuni 11.07.2019, kontode väljavõtted esitada 25.06.2019 seisuga. (kd 1, tl 59-61) Abielu lahutamise nõudes on menetlus lõpetatud 25.06.2019.a kohtuotsusega (osaotsusega), millega lahutati poolte abielu. (kd 1, tl. 62) Menetlusosaliste seisukohad, asja edasine käik 4. Hageja esindaja D. Štšerbin esitas 11.07.2019 ühisvara koosseisu täpsustuse, millest tulenevalt moodustab ühisvara väärtus 11 014,53 eurot (lisaks hagis esitatule lisandusid nimekirja elektripliit maksumusega 850 eurot ja sülearvuti maksumusega 400 eurot). Hageja esitas ka taotluse kohustada kostjat L. J.t esitama kohtule oma arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2014-31.12.2015 kohta. (kd 1, 70-123) 5. Kostja esindaja H. Villers esitas 11.07.2019 kohtule alljärgnevad taotlused: • Seoses hageja poolt 11.07.2019 esitatud dokumentidega - taotluste ja tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks, kuna kostja ei ole jõudnud hageja poolt esitatud tõenditega tutvuda ja neid analüüsida; • Dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks Maanteeameti Liiklusregistrist ja AS-lt Swedbank. Kostja põhjendas oma taotlusi sellega, et välja selgitada ja täpsustada ühisvara koosseis. (kd 1, tl. 125-146) 6. Viru Maakohtu 29.07.2019.a määrusega kohus rahuldas hageja 11.07.2019 taotluse dokumentide väljanõudmiseks kostjalt L. J.lt ja kohustas kostjat esitama kohtule oma arvelduskonto(

  1. de)väljavõte(
  2. d)perioodi 01.01.2014-31.12.2015 kohta. Kohus rahuldas kostja 11.07.2019 taotluse taotluste ja tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks ning andis kostjale tähtaja hageja poolt 11.07.2019 esitatud dokumentidega seotud võimalike taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohus rahuldas kostja 11.07.2019 taotluse dokumentide väljanõudmiseks Maanteeameti Liiklusregistrist ja AS-lt Swedbank. (kd 1, tl. 147-148) 7. Kostja esindaja esitas 12.08.2019 kohtule dokumentaalsed tõendid, samuti taotluse, et kohus kohustaks hagejat esitama andmed vara kohta, mille eest hageja 11.06.2018.a. maksega Telia Eesti AS-ile tasus. (kd 2, tl. 2-20) 8. Hageja esitas 09.09.2019 vastuseks 26.08.2019 kohtunõudele Telia Eesti AS ostudokumendi koopia, millest nähtub, et hageja on 10.06.2018 ostnud LED-teleri Samsung maksumusega 329 eurot (kd 2, tl. 26-31) 9. Hageja esindaja D. Štšerbin esitas 23.09.2019 taotluse kohustada kostjat L. J.t esitama kohtule oma arvelduskontode väljavõtted perioodi 01.01.2014-25.06.2019 kohta. Samuti palus hageja kohustada Coop Pank AS, AS SEB Pank, Versobank AS, Tallinna Äripanga AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS Citadele Banka Eesti Filiaali, Bank DNB A/S Eesti filiaali, Danske Bank AS Eesti filiaali teatama kohtule, kas L. J.l (endine perekonnanimi: F.) on kontod (arveldus-, invisteerimis- või hoiukontod) ja kui on, siis esitada kontode väljavõtted ajavahemiku 01.01.2014-25.06.2019 eest, samuti kohustada teatama kohtule, kas L. J.l on suletud kontod (arveldus-, invisteerimis- või hoiukontod) ja kui on, siis esitada suletud kontode väljavõtted alates 01.01.2014 kuni sulgemise kuupäevani. Samas taotluses esitas taotluse hagi tagamiseks, so hagi tagamise abinõuna kanda L. J.le kuuluvale kinnisasja (asukohaga Ida-Viru maakond, xxx vald, xxx alev, xxx
  3. xx)3/4 kaasomandi osale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 259,94 eurot A. J. kasuks. (kd 2, tl 35-83). 4 2-19-245 10. Kostja esindaja H. Villers esitas 18.10.2019 kohtule taotluse dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks AS-lt Swedbank. Kostja palub kohustada AS-i Swedbank esitama kohtule hagejale kuuluvate pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2014-31.12.2015 kohta. Samuti esitas kostja esindaja kohtule seisukoha hagi tagamise taotluse osas. Kostja on seisukohal, et hagi tagamiseks puudub igasugune alus ja põhjendus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja süüliselt on vähendanud ühisvara koosseisu 24 968,34 euro võrra. (kd 2, tl. 100-112) 11. 29.10.2019.a kohtumäärusega jättis kohus hageja 22.09.2019 taotlused dokumentide väljanõudmiseks Eesti Vabariigis tegutsevatelt pankadelt rahuldamata. Kohus rahuldas kostja 18.10.2019 taotluse dokumentide väljanõudmiseks AS-lt Swedbank. (kd 2, tl. 113-115) 12. Hageja esindaja esitas 31.10.2019 vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse dokumentide väljanõudmiseks. Hageja esindaja esitas vastuväite seoses sellega, et kohus jättis 29.10.2019 määrusega rahuldamata hageja taotluse tõendite väljanõudmiseks Eesti Vabariigis tegutsevatelt pankadelt. Hageja esitas vastuväited ka seoses sellega, et kohus jättis lahendamata hageja 22.09.2019 dokumendis esitatud taotlused nr. 2, 3, 4 ja hagi tagamise taotluse. (kd 2, tl. 121190) 13. 31.10.2019.a määrusega jättis kohus hageja 23.09.2019 hagi tagamise taotluse rahuldamata. 14. Hageja esindaja esitas 12.11.2019 vastuväite kohtu tegevusele seoses hagi tagamise rahuldamata jätmisega ja uue hagi tagamise taotluse. Hageja leiab, et kohus, jättes hagi tagamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja süülist käitumist ühisvara vähendamisel, jättis tähelepanuta, et hageja on selgelt juhtinud kohtu tähelepanu, et: kostja on varjanud teiste pangakontode olemasolu; kostja võttis oma arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXX sularahana välja 15 555 eurot; kostja on tasunud perekonnaga mitteseotud kaupade ja toimingute eest 2 278,65 eurot; kostja on kandnud erinevatele füüsilistele isikutele 3 181,33 eurot; kostja on andnud ühisvarana käsitavat raha perekonda mittekuuluvatele inimestele - 6 232,01 eurot, kokku 27 246,99 eurot (ei ole seotud toidu, rõivaste, jalatsite, jne kuludega). Hageja palus jällegi hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx neljandasse jakku L. J.le kuuluvale kinnisasja (asukohaga Ida-Viru maakond, xxx vald, xxx alev, xxx
  4. xx)3/4 kaasomandi osale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 259,94 eurot A. J. kasuks. (kd. 3, tl 2-12). 15. Kostja esindaja H. Villers esitas 22.11.2019 kohtule seisukoha 12.11.2019 hagi tagamise taotluse osas. Kostja on seisukohal, et hagi tagamiseks puudub igasugune alus ja põhjendus ning et 12.11.2019 esitatud taotlus ei erine mitte millegi poolest varasemalt esitatud taotlusest. Kostja esindaja arvamuse kohaselt ei ole tekkinud olukorda, kus hagi tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või teeks selle võimatuks. (kd. 3, tl. 17-21) 16. 18.12.2019 kohtumäärusega kohus rahuldas hageja 31.10.2019 vastuväite kohtu tegevusele osaliselt, so Eesti Vabariigis tegutsevatelt krediidiasutustelt andmete väljanõudmise osas. Muus osas jättis kohus 31.10.2019.a vastuväite rahuldamata. Kohus kohustas Eestis tegutsevaid pankasid esitama kohtule hagejale ja kostjale kuuluvate ja/või kuulunud pangakontode (sh hoiukontode, investeerimiskontode) väljavõtted seisuga 25.06.2019. Suletud kontode kohta esitada andmed nende sulgemise päeva seisuga. Kohus jättis hageja 12.11.2019.a vastuväite kohtu tegevusele ja 12.11.2019 korduva hagi tagamise taotluse rahuldamata. (kd. 3, tl. 22-26) 17. Hageja esindaja esitas 13.01.2020 taotluse menetluse peatamiseks, kuna samade poolte vahel kohtu menetluses on tsiviilasi nr. 2-19-322, milles kohus langetab otsuse hageja rahalise nõude kohta, mis osaliselt (olenevalt kohtu otsusest asjas nr 2-19-322) võib kattuda tsiviilasjas nr 2-19245 hageja poolt tulevikus täpsustatava nõudega. Hageja palus peatada tsiviilasja nr 2-19-245 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-19-322 kohtulahendi jõustumiseni. (kd. 3, tl. 45-46) 5 2-19-245 18. Kostja esindaja hageja 13.01.2020.a taotlusega ei nõustunud. Kostja esindaja palus jätta taotlus rahuldamata. (kd. 3, tl. 56-57) 19. 04.02.2020.a määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks (kd. 3, tl. 59) 20. Hageja esindaja esitas 15.03.2020 kohtule avalduse, milles palus seoses väljakuulutatud eriolukorraga kohtul jätkata tsiviilasja menetlust kirjalikus menetluses. (kd. 3, tl. 71-72) 21. Kostja esindaja esitas 16.03.2020 seisukoha seoses hageja 15.03.2020.a avaldusega. Esindaja märgib, et antud menetlusstaadiumis ei ole võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses (ehk kostja ei nõustu sellega) seetõttu, et esmaselt vajavad täpsustamist hageja nõuded (so milliste nõuete juurde hageja jääb), pärast mida soovib kostja esitada vastuhagi. Kostja esindaja esitas taotluse, et kohus kohustaks hagejat mõistliku aja jooksul teatama, millised on hageja lõplikud nõuded antud tsiviilasjas, et kostja saaks omakorda mõistliku aja jooksul pärast lõplike haginõuete hagejapoolset esitamist koostada ja esitada kohtule vastuhagi. (kd. 3, tl. 78-79) 22. 18.03.2020.a kohtumäärusega kohus rahuldas hageja 16.03.2020 taotluse ja kohustas hagejat esitama kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest alates lõplikud, konkreetsed ja täpsustatud haginõuded. (kd. 3, tl. 81) 23. 27.04.2020 esitas hageja esindaja kohtule lõplikud, täpsustatud haginõuded ja taotluse. Esitatud taotluses märgib hageja, et ajavahemikul 01.01.2014-25.06.2019 võttis kostja oma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX sularahana – 15 555 eurot. Hageja palub kohtu kaasabi tõendite kogumisel ja seoses sellega taotleb, et kohus kohustaks kostjat esitama andmed ajavahemikul 01.01.14-25.06.19 väljavõetud sularahaga 15 555 eurot asukoha kohta. Lõplikeks hageja nõueteks ühisvara jagamisel, vastavalt vastuse p-le 8, on: „8.1. Lõpetada ühisomand ja Jagada A. J. ja L. F. abielu kestel soetatud ühisvara järgmiselt: Kostja L. F. omandisse jätta: Pesumasin Electrolux maksumusega 731 eurot; Nutitelefon Samsung S7 maksumusega 646,53 eurot; Elutoa mööbel (sh televiisorilaud) maksumusega 1200 eurot; veranda mööbel maksumusega 387 eurot; Norra ahi maksumusega 2800 eurot; Elektripliit maksumusega 850 eurot; Sülearvuti maksumusega 400 eurot; Sisemise veranda sisustus kogumaksumusega 4000 eurot; kokku vara väärtuses 11 014,53 eurot. 8.2. Välja mõista kostjalt L. F.lt hageja A. J. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 5 507,27 eurot. 8.3. Alternatiivselt kui esimene nõue (punktis 8.2.) jäetakse rahuldamata müüa asjad avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. 8.4. Arvata ühisvara väärtuse vähenemise s.o 27 246,99 eurot ulatuses hüvitis ühisvara hulka ja jagada see abikaasade vahel ühisvarana; 8.5. Mõista kostjalt L. F.lt välja hageja A. J. kasuks ühisvara väärtuse vähenemise eest hüvitis 13 623,49 eurot; 8.6. Jätta menetluskulud kostja L. F. kanda.“ (kd. 3, tl. 85-93) 24. Kostja esindaja esitas 11.05.2020 kohtule seisukoha seoses hageja 27.04.2020 vastusega ja taotluse. Kostja märgib, et samased taotlused on hageja esitanud juba ka 23.09.2019 (dateeritud 22.09.2019) menetlusdokumendis ja kohus ei ole neid rahuldanud. Viidatud taotluste suhtes esitas kostja detailse vastuväite 18.10.2019.a. menetlusdokumendis ja jääb oma vastuväidete juurde ning palub jätkuvalt jätta rahuldamata vastuses toodud taotlused tõendite kogumiseks. Seoses hageja poolt esitatud lõpliku nõudega esitas kostja kohtule taotluse jätta hageja vastuse punktides 8.4. ja 8.5. toodud nõuded (Arvata ühisvara väärtuse vähenemise s.o 27 246,99 eurot ulatuses hüvitis ühisvara hulka ja jagada see abikaasade vahel ühisvarana; Mõista kostjalt L. F. 6 2-19-245 (endine nimi: J.) välja hageja A. J. kasuks ühisvara väärtuse vähenemise eest hüvitis 13 623,49 eurot)

§ 423

lg 2 alusel läbi vaatamata ning mitte menetleda neid käesolevas tsiviilasjas, kuna esitatud nõuded on perspektiivitud. Esindaja märkis, et kohus on juba eelnevalt, korduvalt andnud hinnangu hageja nimetatud nõuete osas (31.10.2019.a ja 18.12.2019.a kohtumäärustes), märkides muuhulgas, et hageja on väljunud seadusega sätestatud piiridest. (kd. 3, tl. 97-100)

  1. 17.07.2020.a kohtumäärusega jättis kohus hageja 27.04.2020.a taotluse kohustada kostjat esitama andmed ajavahemikul 01.01.14-25.06.19 väljavõetud sularaha 15 555 eurot asukoha kohta, rahuldamata. Kohus rahuldas hageja 11.05.2020.a taotluse ja jättis läbi vaatamata hageja 27.04.2020.a vastuse paluva osa punktis 8.
  2. (Arvata ühisvara väärtuse vähenemise s.o 27 246,99 eurot ulatuses hüvitis ühisvara hulka ja jagada see abikaasade vahel ühisvarana) ja punktis 8.
  3. (Mõista kostjalt L. F. (endine nimi: J.) välja hageja A. J. kasuks ühisvara väärtuse vähenemise eest hüvitis 13 623,49 eurot) esitatud nõuded

§ 423lg 2 p 1 alusel ning määras mitte menetleda antud nõudeid käesolevas menetluses.

(kd. 3, tl. 102-104). 17.07.2020.a kohtumäärus on jõustunud edasikaebamiseta 06.08.2020). Vastuhagi

  1. 15.01.2021 esitas L. F. vastuhagi A. J. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja märgib, et ta on nõus ühisvara jagamisega, kuid ei nõustu esitatud ühisvara koosseisu ja/või selle maksumusega. L. F. palub lugeda poolt ühisvaraks 25.06.2019 seisuga alljärgnev vara selle eeldusliku väärtusega vastuhagi esitamise seisuga: - Pesumasin Electrolux, L. F. valduses, väärtus 200 eurot; - Nutitelefon Samsung S7; L. F. valduses, väärtus 70 eurot; - Elutoa mööbel (sh televiisorilaud), L. F. valduses, väärtus 300 eurot; - veranda mööbel, L. F. valduses, väärtus 100 eurot; - Norra ahi, L. F. valduses, väärtus 1000 eurot; - Elektripliit, L. F. valduses, väärtus 200 eurot; - Sülearvuti, L. F. valduses, väärtus 100 eurot; - Teler Samsung, A. J. valduses, väärtus 100 eurot; - Tsiviilasjast nr. 2-19-247 tulenev nõue I. F. vastu, summa antud poolte ühisvara arvelt, väljamõistetud A. J. kasuks; 1 500 eurot; - Sõiduauto Honda Civic, A. J. valduses, väärtus 3 500 eurot; - Sisemise veranda sisustus, maksumusega 4000 eurot – tõendamata on nii tööd kui ka maksumus, seega on vara väärtus 0,00 eurot. L. F. palus jagada poolte ühisvara, jättes tema omandisse pesumasina Electrolux, väärtus summas 200 eurot; nutitelefoni Samsung S7, väärtus 70 eurot; elutoa mööbli, sh televiisorilaud, väärtus 300 eurot; veranda mööbli, väärtus 100 eurot; Norra ahi, väärtus 1 000 eurot; elektripliit, jääkväärtusega 200 eurot; sülearvuti Toshiba Satellite L50-B-11K, väärtus 100 eurot. Kokku jääb L. F. ainuomandisse vara väärtusega 1970 eurot. A. J. ainuomandisse palub L. F. jätta alljärgneva vallasvara: televiisori Samsung, väärtus 100 eurot; tsiviilasjast nr. 2-19-247 tuleneva nõude I. F. vastu summas 1 500 eurot ja sõiduauto Honda Civic, reg.märgiga xxxxxx, 2008.a. väljalase, väärtus 3 500 eurot. Kokku jääb A. J. ainuomandisse vara väärtusega 5100 eurot. Poolte vara moodustab kokku: 7 070 eurot. Võrdsetes osades jagatuna: 3 535 eurot (7 070/2). Kuid reaalselt jääks L. F.le vara 1 970 euro väärtuses ja A. J.le 5 100 euro väärtuses. Tulenevalt eeltoodust on kostjale ja hagejale jääva vara vaheks 3 130 (5 100 miinus 1 970) eurot, millisest 50% ehk 1 656 eurot peab A. J. L. F.le välja maksma rahas. Menetluskulud jätta A. J. kanda. (kd. 3, tl. 115-150)
  2. Kostja/põhihagis hageja/ esitas 01.03.2021 vastuse vastuhagile, milles märkis, et soovides vältida vaidlust asja väärtuse osas ta aktsepteerib järgnevate jagamisele kuuluvate ühisvara positsioonide/esemete väärtused L. F. poolt pakutud ulatuses, kogusummas 1 970 eurot. A. J. on 7 2-19-245 nõus kompromissi sõlmimisega. A. J. palub jätta antud esemed (pesumasin, nutitelefon Samsung, mööbel, veranda mööbel, Norra ahi, elektripliit ja sülearvuti) L. F. omandisse. Ta palub välja mõista L. F.lt tema kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 985 eurot. (1970/2). A. J. juhib tähelepanu, et eeltooduga ta ei võta L. F. vastuhagis esitatud nõuet õigeks, vaid soovib leppida kokku esemete väärtuse osas. A. J. vaidleb vastu alljärgnevatele L. F. poolt vastuhagis esitatud ühisvara positsioonidele: Teler Samsung, väärtus 100 eurot – antud telerit tema valduses ei ole, ta jättis selle väljakolimisel korterisse – seega palub jätta nõue rahuldamata; Tsiviilasjast nr. 2-19-247 tulenev nõue I. F. vastu, väljamõistetud A. J. kasuks; 1 500 eurot. Kostja L. F. on selgelt eitanud selles tsiviilasjas I. F.le raha andmise fakti, mida on kinnitanud vande all antud ütlustega. Seda asjaolu arvestades säärase nõude esitamine käesolevas menetluses on selgelt hea usu põhimõttega vastuolus ja kostja L. F. selgelt ei käsuta oma menetlusõigusi heauskselt; Sõiduauto Honda Civic, väärtus 3 500 eurot; tegemist on lahusvaraga, seega palub jätta nõue rahuldamata. Esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk oli ostetud A. J. poolt
  3. aastal lahusvarana liisingusse Luminor Liising AS (Nordea) ja liisingumaksed lõppesid aastal
  4. Liisinguleping oli sõlmitud hagejaga enne abielu sõlmimist ja liisingulepingu täitmisega seotud kohustused on hageja lahuskohustused; liisingusse võetud sõiduk on ostetud hageja poolt aastal 2008 lahusvarasse. Kuivõrd hageja on autot ostnud 2008 aastal, ammu enne abielu sõlmimist, siis ei ostetud seda sõidukit perekonna huvides. A. J. jätab kostjale „Sisemise veranda sisustuse kogumaksumusega 4000 eurot“ ja loobub sellest nõudest. A. J. palub jätta vastuhagi rahuldamata ning rahuldada tema hagi käesolevas vastuses toodud ulatuses. (kd. 3, tl. 167-171) 02.03.2021 esitas A. J. täiendavad tõendid 01.03.2021 vastuse juurde (kd. 3, tl. 175-189)
  5. 03.03.2021 tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (varasemalt on kohus sarnase ettepaneku teinud 17.1.2020, kd. 3, tl. 106); andes tähtaja kuni 22.03.
  6. Kohus märkis, et kompromissi mittesõlmimise korral esitada L. F.l seisukoht A. J. 01.03.2021 vastuse osas (kd. 3, tl. 190)
  7. 22.03.2021 esitas L. F. esindaja seisukoha, milles märkis, et pooled ei saavutanud kompromissi. L. F. on teinud A. J.le 15.03.2021 järgneva kompromiss-ettepaneku õigusrahu saavutamiseks: ühisvara koosseisus olevad asjad jäävad selle poole ainuomandisse, kelle valduses need on; rahalist hüvitist kumbki pool teisele poolele ei tasu; menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuna pooled ei ole kompromissi saavutanud, siis L. F. jääb vastuhagi juurde. Nähtuvalt vastusest ei ole pooltel enam vaidlust vastuhagi punktis 2.
  8. toodud varapositsioonide nr 1-7 väärtuse osas. L. F. ei nõustu sellega, et ta peaks maksma ühisvara jagamisel A. J.le 985 eurot. L. F. jääb vastuhagi punktis 2.
  9. toodud varapositsioonide nr 1-7 osas vastuhagis toodud ühisvara jagamise viisi juurde, kuid muudab Norra ahju osas viisi selliselt, et Norra ahi müüakse enampakkumisel ning tulem (maha arvatud müügikulud) jaotatakse poolte vahel. A. J.e vastuväidetega vastuhagi punktis 2.
  10. toodud varapositsioonide nr 8-10 osas L. F. ei nõustu. Teler Samsung oli omandatud abielu kestel, ühisvara koosseisus olevate rahaliste vahendite arvel, kuulub ühisvara koosseisu ja vastupidist ei ole A. J. tõendanud. Teler oli A. J. valduses ja ta jättis selle mingisse korterisse (millisesse ei nähtu vastusest). Juhul, kui teler on A. J. tegevuse tulemusena kadunud/ei ole säilinud, siis tuleb arvestada teleri väärtust (100 eurot). Sõiduauto Honda Civic ei ole A. J. lahusvara ja isegi kui oleks, siis tuleks kindlasti arvestada poolte abielu ajal tehtud liisingumakseid summas 15 414,06 eurot. Pooled abiellusid 11.08.
  11. Sõiduauto ostis A. J. välja 10.11.
  12. Nähtuvalt A. J. poolt 02.03.2021 esitatud menetlusdokumendile lisatud pangakonto väljavõtetest on A. J. tasunud makseid seoses sõiduautoga summas 2 057,85 eurot ning pärast poolte abiellumist summas 15 414,06 eurot. Seega, kui lähtuda A. J. positsioonist, et sõiduauto ei ole ühisvara, kuna liisinguleping on enne abielu sõlmitud, siis on sõiduauto kui lahusvara omandamiseks tehtud väga olulises osas kulusid 8 2-19-245 ühisvara arvelt ja ühisvara arvelt tehtud kulude väärtus tuleb arvestada ühisvara koosseisu (Riigikohtu 25.10.2017 lahendi nr 2-14-18828 p. 28.4.). Seega, kogumis on sõiduauto omandamiseks tehtud makseid 17 471,91 eurot, millest summas 2 057,85 eurot A. J. lahusvara arvelt ehk 11,78% ning poolte ühisvara arvelt summas 15 414,06 eurot ehk 88,22%. Sõiduauto väärtus on 3 500 eurot, millest 88,22% moodustab 3 087,70 eurot, milline summa on ka ühisvara koosseisus ning L. F. osa oleks sellest 50% ehk 1 543,85 eurot. Sellest johtuvalt väheneks L. F. vastuhagis esitatud rahalise hüvitise nõue 206,15 euro (3 500 – 3087,70 = 412,3/2 = 206,15) võrra ja oleks kogumis 1 449,85 eurot (1 656 – 206,15). Nõue I. F. vastu kuulub ühisvara koosseisu. A. J. on ekslikul seisukohal, et antud juhul omab tähtsust see, et kohtumenetluses on nõue rahuldatud alusetu rikastumise sätete alusel. Vaidlust ei ole ja ei saagi olla selles osas, et nimetatud nõue on tekkinud abielu kestel ja seega on varaline õigus, milline kuulub ühisvara koosseisu. Nõude tekkimise alus (va kui tegemist oleks lahusvaraga) ei oma siinjuures tähtsust. Samuti ei oma tähtsust, millal on nõue kohtumenetluses tunnustust leidnud. A. J. seisukoht, et nõue on samastatud pangaülekannetega, milliste osas jäeti A. J. nõuded läbivaatamata, on enam kui ekslik ainuüksi seetõttu, et need pangaülekanded puudutasid abikaasadevahelisi tehinguid ja ühisvara arvel tehtud kulutusi. I. F. vastu on konkreetne varaline nõue ja ta on kolmas isik. Seega on nõue ühisvara koosseisus ja L. F. jääb ses osas vastuhagis toodu juurde. L. F. ei oma vastuväited A. J. poolt nõudest „sisemise veranda tööd ja muu sisustus – 4 000 eurot“ loobumisele. L. F. jääb menetluskulude osas vastuhagis toodu juurde ja palub menetluskulud jätta A. J. kanda. L. F. on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. (kd. 3, tl. 195-199).
  13. Hageja esindaja esitas 10.08.2021 kohtule seisukoha, milles märkis, et abielu jooksul kandis A. J. kõik perekonnakulud ja panustas perekonna eelarvesse täiendavalt rahaliste vahendite näol igakuiselt vähemalt 459,29 eurot/kuus (150 eurot + 309,29 eurot), mis teeb kokku 47 kuu eest 21 586,63 eurot (459,29*47). Hageja palub jagada abikaasade ühisvara, kaldudes kõrvale vara võrdse jagamise reeglist hageja A. J. kasuks, jättes L. F. omandisse vara kogusummas 1970 eurot ja välja mõista kostjalt L. F.lt hageja A. J. kasuks enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitis 2/3 eeltoodud vara väärtusest s.o summas 1313,33 eurot (1970*2/3); asjas kantud menetluskulud jätta kostja L. F. kanda. (kd. 4, tl. 6-38) Hageja esindaja esitas 10.08.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 4522,50 eurot, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 40 72,50 eurot (kd. 4, 41-44)
  14. Kostja esindaja esitas 10.08.2021 vastuse, milles teatas, et pooled ei ole kompromissi saavutanud, seega jääb kostja vastuhagis esitatud nõude juurde. Kostja palus vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda. (kd. 4, tl. 47-48) Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulu kokku 3 068,40 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 2 768,40 eurot (maksumusega 100 eurot tund – käibemaks, kd. 4, tl. 52-54)
  15. Kostja esindaja esitas 17.08.2021 vastuväite seoses hageja A. J. 10.08.2021 esitatud taotlusega ühisvara jagamisel kalduda kõrvale võrdse jagamise reeglitest. Esindaja palub jätta antud taotlus tähelepanuta, kuna sellist nõuet ei ole A. J. eelnevalt esitanud ning tegemist on hagi eseme muutmisega, mis on antud menetluse etapil lubamatu. Kostja palub 10.08.2021 taotlus koos lisadega hagejale tagastada. (kd. 4, tl. 58-59) Kostja esindaja esitas 17.08.2021 vastuväited hageja menetluskulude osas, leides, et need on põhjendamatult suured, ei ole vastavuses töö mahu ja keerukusega. Riigilõivu osas märkis kostja, et hagi esitamisel tasutud riigilõivust on 50 eurot tagastatud hagejale 25.06.2021.a kohtuotsusega. (kd. 4, tl. 63-65) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9 2-19-245 Osaline nõudest loobumine
  16. A. J. esitas hagis kohtule nõude tunnistada poolte ühisvaraks nõue „Sisemise veranda tööd ja sisustus, maksumusega 4000 eurot“. L. F. antud nõudega ei nõustunud, märkides, et tõendamata on nii tööd kui nende maksumus. A. J. 01.03.2021 loobus nõudest „Sisemise veranda tööd ja sisustus, maksumusega 4000 eurot“. A. J. märkis, et jätab antud vara L. F. omandisse. Kohus võtab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 alusel loobumise vastu ning lõpetab antud nõudes osas tsiviilasja menetluse seoses hageja loobumisega hagist. 34.

§ 429

lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei saa hageja tulevikus antud nõudega kohtusse pöörduda.

  1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja vastuhagiga, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et nii hagiavaldus kui ka vastuhagi on põhjendatud osaliselt ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Varaühisus
  2. Poolte abielu sõlmiti 11.08.
  3. Abieluvaralepingut ei ole pooled kohtule esitanud, seega oli abikaasadel varaühisus. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara, PKS § 25). Ühisvara jagamine
  4. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 35 lg 1 p 3 varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti.
  5. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Hageja on esitanud abielu lahutamise hagi koos ühisvara jagamise ja varaühisuse lõpetamise hagiga. Poolte abielu on lahutatud 25.06.2019.a kohtuotsusega (osaotsusega). PKS § 66 p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 25.06.2019.a osaotsus on jõustunud 25.06.
  6. AÕS § 77 lõigete 2-4 kohaselt võidakse asi jagada reaalosadeks, jätta abikaasade kaasomandisse, jätta asi ühele abikaasale ja välja mõista teisele rahaline hüvitis või müüa asi avalikul või abikaasade vahelisel enampakkumisel. 10 2-19-245 PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.
  7. Osapoolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvara hulka kuulub alljärgnev vara: • Pesumasin Electrolux, L. F. valduses, väärtus 200 eurot; • Nutitelefon Samsung S7; L. F. valduses, väärtus 70 eurot; • Elutoa mööbel (sh televiisorilaud), L. F. valduses, väärtus 300 eurot; • Veranda mööbel, L. F. valduses, väärtus 100 eurot; • Norra ahi, L. F. valduses, väärtus 1000 eurot; • Elektripliit, L. F. valduses, väärtus 200 eurot; • Sülearvuti, L. F. valduses, väärtus 100 eurot. Nimetatud vara kogumaksumus moodustab 1 970 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ülalnimetatud vara, kogusummas 1970 eurot on L. F. valduses ja jääb L. F. valdusesse. Poolte vahel ei ole käesolevaks hetkeks ka vaidlust ülalnimetatud vara maksumuse/väärtuse osas. Kuigi A. J. on nõustunud L. F. poolt märgitud vara maksumuse/väärtusega, peab kohus vajalikuks nentida, et nimetatud vara väärtust on ebamõistlikult vähendatud (kohtu hinnangul on nimetatud vara väärtus mõnevõrra suurem märgitust). Kuid kuna pooled on antud väärtusega nõustunud, siis kohus rahuldab nii hagi kui ka vastuhagi nimetatud vara osas just nimelt ülalmärgitud ulatuses. Kuigi L. F. on 22.03.2021.a vastuses Norra ahjuga seonduvalt märkinud, et soovib nimetatud eseme võõrandamist enampakkumisel ja saadud raha jagamist poolte vahel, ei pea kohus antud varianti mõistlikuks ning lähtub vastuhagis esitatud nõudest. Kuna antud ese jääb L. F. omandisse tema enda poolt pakutud väärtusega (1000 eurot), ning kui ta soovib seda võõrandada, on tal see võimalus olemas. Seoses sellega, et poolte puudub vaidlus nii ülalnimetatud vara koosseisu, maksumuse ja ka jagamise osas, siis ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut nimetatud varaga seotud hulgalistele dokumentaalsetele tõenditele. Kohus annab hinnangu ainult nendele dokumentaalsetele tõenditele, mis omavad tähtsust antud asja lahendamise seisukohalt.
  8. Poolte vahel on vaidlus alljärgneva vara osas: • Teler Samsung, A. J. valduses, väärtus 100 eurot; • Tsiviilasjast nr. 2-19-247 tulenev nõue I. F. vastu, väljamõistetud A. J. kasuks; 1 500 eurot; • Sõiduauto Honda Civic, A. J. valduses, väärtus 3 500 eurot. L. F. on seisukohalt, et eelpool nimetatud vara puhul on tegemist poolte ühisvaraga ning et antud vara on A. J. valduses. Seega kuulub vara jagamisele ühisvara sätete kohaselt. A. J. ei nõustunud sellega, et antud vara kuulub poolte ühisvara hulka alljärgnevatel põhjendustel: • Teler Samsung, väärtus 100 eurot – antud telerit tema valduses ei ole, ta jättis selle väljakolimisel korterisse; • Tsiviilasjast nr. 2-19-247 tulenev nõue I. F. vastu, väljamõistetud A. J. kasuks; 1 500 eurot. Kostja L. F. on selgelt eitanud selles tsiviilasjas I. F.le raha andmise fakti, mida on kinnitanud vande all antud ütlustega; • Sõiduauto Honda Civic, väärtus 3 500 eurot - tegemist on lahusvaraga, kuna on ostetud liisinguga juba
  9. aastal. 11 2-19-245
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega ja poolte poolt esitatud tõendite ja vastuväidetega vaidlusaluse vara osas, tuvastas: Teler Samsung, väärtus 100 eurot. L. F. väite kohaselt jäi
  2. aastal soetatud teler Samsung A. J. valdusesse, teler on ostetud abielu ajal ja kuulub ühisvara hulka. A. J. antud väitega ei nõustunud, märkides, et telerit tema valduses ei ole, kuna hageja teleri jättis kostja korterisse (kd 3, tl. 169). A. J. ei ole teleri olemasolu eitanud, esitades tõendi teleri ostu kohta (kd 2, tl 30). A. J. ei ole täpsustanud, millisesse korterisse ta teleri jättis, märkides, et kostja korterisse, kuid kuna L. F. elab mitte korteris, vaid eramajas, siis ei ole tõendatud, et hageja jättis vaidlusaluse teleri just nimelt kostja valdusesse. Seega tuleb lugeda, et teler on tema valduses. Kohus nõustub kostja väitega, et teler Samsung kuulub poolte ühisvara hulka ning on hageja A. J. valduses. Tsiviilasjast nr. 2-19-247 tulenev nõue I. F. vastu, väljamõistetud A. J. kasuks; 1 500 eurot. Hageja hinnangul on tegemist tema lahusvaraga, seega ei kuulu see jagamisele. Kostja hinnangul on tegemist poolte ühisvaraga, mis kuulub jagamisele. Hageja viitas tsiviilasja nr. 2-19-247 materjalidele, kus L. F. on väitnud, et mitte A. J. ei andnud I. F.le laenu, vaid vastupidi, I. F. andis neile laenu. Kohus, tutvudes 12.03.2020 kohtuistung protokolliga asjas nr. 2-19-247, tuvastas, et tunnistaja andis ütlusi, et „ …. oli abielus hageja, so A. J.ga. Ta ei tea, et A. andis I.le võlgu, kõik oli vastupidi, I. andis võlgu A.le. See toimus
  3. aasta oktoobri keskel. Raha tagastamist ei arutatud, kuid oli selline kokkulepe, et kui I.l läheb seda raha vaja, siis nad annavad raha tagasi. Raha tagastamine pidi toimuma ülekandega, A. tavaliselt tegi ülekandega. (kd 3, tl 184-189). Raha, summas 1500 eurot on I. F.lt A. J. kasuks välja mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2020 kohtuotsusega nr. 2-19-247 (kd 3, tl. 122-130). Kohus, tutvudes menetlusosaliste väidete ja esitatud tõenditega, samuti Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2020 kohtuotsusega nr. 2-19-247 leiab, et L. F. poolt ei ole usaldusväärselt ja üheselt tõendatud, et I. F.lt A. J. kasuks välja mõistetud 1500 eurot kuulub/kuulus ühisvara hulka. Tsiviilasja nr. 2-19247 menetluse raames, 12.03.2020 kohtuistungil, so juba pärast abielu lahutamist, on L. F. ise väitnud, et nad ei ole I.le laenu andnud, vaid on ise temalt laenu võtnud. Seega ei ole L. F. poolt tõendatud, et tegemist on poolte ühisvarasse kuuluva summaga, vaid vastupidi, ta on ise välistanud antud summa kuulumise ühisvara hulka (eitades raha laenamist ühisvara arvelt), ning kuna ei ole tõendatud antud summa kuulumine ühisvara hulka abielu lahutuse ajal, siis peab kohus põhjendatuks lugeda A. J. kasuks väljamõistetud summa 1 500 eurot A. J. lahusvaraks, mis ei kuulu ühisvara hulka. Sõiduauto Honda Civic, väärtus 3 500 eurot. Hageja väitel on tegemist tema lahusvaraga, kuna sõiduk oli tema poolt ostetud
  4. aastal lahusvarana liisingusse Luminor Liising AS-lt (Nordea) ja liisingumaksed lõppesid aastal
  5. Liisinguleping hagejaga oli sõlmitud enne abielu sõlmimist ja liisingulepingu täitmisega seotud kohustused on hageja lahuskohustused; liisingusse võetud sõiduk on ostetud hageja poolt aastal 2008 lahusvarasse. Kostja poolt pakutud sõiduki väärtust hageja ei vaidlustanud, seega eeldab kohus, et hageja on nõus sõiduki väärtusega summas 3 500 eurot. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et sõiduk on hageja lahusvara, märkides, et kui sõiduk oleks hageja lahusvara, siis tuleks kindlasti arvestada poolte abielu ajal tehtud liisingumakseid summas 15 414,06 eurot. Pooled abiellusid 11.08.
  6. Sõiduauto ostis A. J. välja 10.11.
  7. A. J. on tasunud makseid seoses sõiduautoga summas 2 057,85 eurot ning pärast poolte abiellumist summas 15 414,06 eurot. Seega, kui lähtuda A. J. positsioonist, et sõiduauto ei ole ühisvara, kuna liisingleping on enne abielu sõlmitud, siis on sõiduauto kui lahusvara omandamiseks tehtud väga olulises osas kulusid ühisvara arvelt ja ühisvara arvelt tehtud kulude väärtus tuleb arvestada ühisvara koosseisu. Seega, kogumis on sõiduauto omandamiseks tehtud makseid 17 471,91 eurot, millest summas 2 057,85 eurot A. J. lahusvara 12 2-19-245 arvelt ehk 11,78% ning poolte ühisvara arvelt summas 15 414,06 eurot ehk 88,22%. Sõiduauto väärtus on 3 500 eurot, millest 88,22% moodustab 3 087,70 eurot, milline summa on ka ühisvara koosseisus ning L. F. osa oleks sellest 50% ehk 1 543,85 eurot.
  8. Riigikohus on 25.10.2017 lahendi nr 2-14-18828 punktis 28.
  9. märkinud, et „Kolleegiumi arvates tuleb korteri I müügist saadud raha ühis- või lahusvarasse arvamise lahendamiseks otsustada esmalt hüpoteetiliselt, millised rahalised nõuded oleksid ühisvara jagamisel tekkinud korteri I omandamisest. Seejuures on oluline, et liisingumakseid korteri I omandamiseks tehti tuvastatud asjaolude järgi nii enne poolte abiellumist kui ka pärast seda ning neid tehti nii enne
  10. juulit 2010 kui ka pärast seda, st nii PKS1995 kui PKS-i kehtivuse ajal. Seejuures saab kolleegiumi arvates lähtuda korteri I omandamiseks ühis- ja lahusvara arvel tehtud liisingumaksete suhtest. Seda võimaldab PKS1995 § 19 lg 2 p
  11. Kehtivas õiguses annaks sarnase aluse PKS § 34 lg 1, mille järgi, kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Riigikohus on ka varem leidnud, et liisingulepingu majanduslikku eesmärki ja poolte õigustatud huve on ühisvara jagamisel arvesse võetud siis, kui hinnatakse korteri omandamiseks ühisvara ja lahusvara arvel tehtud liisingumaksete suhet vara väärtusesse praegusel ajal (vt Riigikohtu
  12. detsembri
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-09, p 12;
  14. aprilli
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 43.2). See kehtib nii sale and lease back lepingu kui ka tavalise liisingulepingu puhul. Enne abielu tehtud liisingumaksed on tasutud lahusvara arvel. Kuna abielu kestel soetatud vara on eelduslikult ühisvara, saab kolleegiumi arvates abielu kestel tehtud maksete osas eeldada, et need on tasutud ühisvara arvel, kuid poolel on võimalik tõendada, et ta tasus liisingumakseid lahusvara arvel.“
  16. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega (A. J. konto väljavõte seonduvalt liisingumaksetega, kd 3, tl. 178-183), tuvastas, et hageja on tasunud liisinguandjale liisingumakseid kogusummas 25 787,90 eurot, sh enne abielu sõlmimist kogusummas 10 553,84 eurot ja pärast abielu sõlmimist summas 15 234,06 eurot. Seega, kohus ei nõustu kostja poolt tehtud arvestustega, kuna kostja on jätnud arvestamata perioodil 05.11.2008-12.12.2010 Eesti kroonides tehtud maksed kogusummas 132 933,37 krooni /81 348,97+51 584,40 EEK/, mis moodustab kokku 8 495,99 eurot (132 933,37/15,6466). Kokku on hageja poolt tehtud liisingumakseid kogusummas 25 787,90 eurot, sh lahusvara arvelt perioodil 05.11.200831.07.2011 kogusummas 10 553,84 eurot (8495,99+2057,85) ja ühisvara arvelt perioodil 12.08.2011-10.11.2015 kogusummas 15 234,06 eurot (1196,99+6680+7357,07). Lahusvara arvelt tasutud liisingumaksed moodustavad 40,925% liisingumaksete kogusummast, ühisvara arvelt tasutud liisingumaksed moodustavad ca 59,075% liisingumaksete kogusummast /25787,90*59,075%). Pooled on nõustunud sõiduauto Civic Honda väärtusega summas 3500 eurot. Antud väärtusest lähtuvalt moodustab poolte ühisvara hulka kuuluv osa mitte 3 087,70 eurot, nagu L. F. on märkinud, vaid 2067,62 eurot (3500*59,075%).
  17. Ülaltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga ja leiab, et poolte ühisvara hulka tuleb lugeda sõiduauto Honda Civic, reg.märgiga xxxxxx, 2008.a. väljalase, mille ühisvara osa käesolevaks hetkeks moodustab 2067,62 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et on alates abielu sõlmimisest tasunud liisingumakseid enda lahusvara arvelt, seega tuleb lugeda, et hageja tasus liisingumaksed ühisvara arvelt. 10.08.2021.a taotluse ja 17.08.2021.a vastuväite lahendamine
  18. A. J. esindaja esitas 10.08.2021 kohtule seisukoha, milles märkis, et abielu jooksul kandis A. J. kõik perekonnakulud ja panustas perekonna eelarvesse täiendavalt rahaliste vahendite näol igakuiselt vähemalt 459,29 eurot/kuus (150 eurot + 309,29 eurot), mis teeb kokku 47 kuu eest 21 13 2-19-245 586,63 eurot (459,29*47). Seda raha ei ole kostja L. F. säästnud ega kasutanud perekonna huvides või perekonna vara soetamiseks, vaid on viinud enda arvelduskontolt välja kolmandatele isikutele või võtnud välja sularahana – see aga ei tee hageja panust olematuks, mistõttu hageja panust tuleks ühisvara jagamiselt arvestada. Hageja palub arvestada hageja eranditult suurt panust perekonna eelarvesse, mis väljendus kõikide perekonnakulude kandmises ja perekonna eelarvesse lisavahendite eraldamises 21 586,63 eurot. Hageja palub jagada abikaasade ühisvara, kaldudes kõrvale vara võrdse jagamise reeglist hageja A. J. kasuks, jättes L. F. omandisse vara kogusummas 1970 eurot ja välja mõista kostjalt L. F.lt hageja A. J. kasuks enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitis 2/3 eeltoodud vara väärtusest s.o summas 1313,33 eurot (1970*2/3); asjas kantud menetluskulud jätta kostja L. F. kanda. (kd. 4, tl. 6-38)
  19. L. F. esitas 17.08.2021 vastuväite, milles taotlusega ei nõustunud, märkides, et tegemist on hagi eseme muutmisega, mis on antud menetlusstaadiumis lubamatu. Esindaja palus jätta antud taotlus tähelepanuta, sellele lisatud tõendeid mitte arvestada ja tagastada. (kd. 4, tl. 58-59)

§ 376

kohaselt, pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust. Hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.

  1. Kohus, tutvudes nii A. J. 10.08.2021 taotlusega kui ka L. F. vastuväitega, leiab, et on põhjendatud L. F. vastuväide rahuldada ja jätta A. J. 10.08.2021 taotlus tähelepanuta, kohtule esitatud taotlus koos lisadega (kd. 4, tl. 6-38) tagastada hagejale. Kohus ei pea võimalikuks kalduda kõrvale vara võrdse jagamise reeglist alljärgnevatel põhjendustel: 1) Kostja ei ole nõus hagi eseme muutmisega; 2) Puudub mõjuv põhjus hagi eseme muutmiseks, pealegi ei kiirenda see tsiviilasja menetlust, vaid vastupidi - pikendab, menetlus on aga lõppjärgus (lahendi tegemine). 3) Seoses lõpplahendi tegemisega ei lahendanud kohus antud taotlust koheselt, kuna see oleks kaasa toonud menetluse võimaliku jätkumise, menetlus on isegi kestnud juba rohkem kui kaks ja pool aastat. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus A. J. 10.08.2021.a taotluse tähelepanuta ning tagastab talle taotluse koos lisadega. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt PKS § 17, kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Seega isegi juhul, kui taotlus oleks esitatud õigeaegselt (mitte lõppseisukohtade esitamise staadiumis), puuduks antud juhul seadusest tulenev kalduda kõrvale vara võrdse jagamise reeglitest, kuna hageja soovib endale suuremat hüvitist just nimelt tema poolt perekonnale tehtud kulutuste arvelt. 14 2-19-245
  2. Käesoleva menetluse raames on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et abielu lõppemise, so 25.06.2019 seisuga kuulub A. J. ja L. F. (endine J.) ühisvara hulka alljärgnev vallasvara: pesumasin Electrolux, väärtus 200 eurot; nutitelefon Samsung S7, väärtus 70 eurot; elutoa mööbel, sh televiisorilaud, väärtus 300 eurot; veranda mööbel, väärtus 100 eurot; Norra ahi, väärtus 1 000 eurot; elektripliit, väärtus 200 eurot; sülearvuti Toshiba Satellite L50-B-11K, väärtus 100 eurot; televiisor Samsung, väärtus 100 eurot; Sõiduauto Honda Civic, reg.märgiga xxxxxx, 2008.a. väljalase, väärtus 3 500 eurot; millest ühisvara osa moodustab 2067,62 eurot. Samuti on tuvastatud, et tsiviilasjas nr. 2-19-247 I. F.lt hageja A. J. kasuks väljamõistetud 1 500 eurot ei kuulu A. J. ja L. F. ühisvara hulka.
  3. Poolte ühisvara väärtus, mis jagamisele kuulub, moodustab kokku 4 137,62 eurot. Kohus peab vajalikuks jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: Jätta L. F. (endine J.) ainuomandisse alljärgnev vallasvara: q) Pesumasin Electrolux, väärtus summas 200 eurot; r) Nutitelefon Samsung S7, väärtus 70 eurot; s) Elutoa mööbel, sh televiisorilaud, väärtus 300 eurot; t) Veranda mööbel, väärtus 100 eurot; u) Norra ahi, väärtus 1 000 eurot; v) Elektripliit, väärtus 200 eurot; w) Sülearvuti Toshiba Satellite L50-B-11K, väärtus 100 eurot. Jätta A. J. ainuomandisse alljärgnev vallasvara: c) Televiisor Samsung, väärtus 100 eurot; d) Sõiduauto Honda Civic, reg.märgiga xxxxxx, 2008.a. väljalase, väärtus 3 500 eurot; millest ühisvara osa moodustab 2067,62 eurot. Kohus jätab L. F. omandisse vara väärtusega kokku 1 970 eurot ja A. J. omandisse vara väärtusega 2 167,62 eurot. Kohus peab vajalikuks varade jagamisel kohaldada tasaarveldust alljärgnevalt: • L. F. hüvitab A. J.le ½ temale jääva vara maksumusest, so 985 eurot (1970/2); • A. J. hüvitab L. F.le ½ temale jääva vara maksumusest, so 1083,81 eurot (2167,62/2), seega tasaarveldusena hüvitab A. J. hüvitab L. F.le 98,81 eurot (1083,81-985). Seega peab A. J. hüvitama L. F.le enamsaadud ühisvara arvelt 98,81 eurot.
  4. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetab poolte varaühisuse ja jagab poolte ühisvara. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  5. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kooskõlas

§ 164

lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

  1. A. J. esindaja esitas 10.08.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt moodustasid A. J. menetluskulud kokku 4 522,50 eurot (ilma käibemaksuta), sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 4 072,50 eurot. (kd. 4, 41-44) L. F. esindaja esitas 10.08.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid L. F. menetluskulud kokku 3 068,40 eurot (sh käibemaks), sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 2 768,40 eurot. (kd. 4, tl. 52-54). 15 2-19-245 L. F. esindaja esitas 17.08.2021 kohtule vastuväite seoses hageja menetluskuludega, märkides, et need on teatavas osas põhjendamatud ega ole vastavuses vajaliku ulatusega.
  2. Ülaltoodust tulenevalt, võttes arvesse asjaolu, et kohus rahuldab nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ning et tegemist on hagilise abieluasjaga, jätab kohus poolte menetluskulud

§ 163

lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja ei anna sisulist hinnangut poolte menetluskulude põhjendatusele. 55. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434

, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.