Obsah (5)

§ 249§ 252§ 77§ 89§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1992 Määruse kuupäev 9. september 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi „X“ (X) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 30. augusti 20

) § 251 lõike 1 punkt 1). Taotleja on esitanud käskkirjale

1. augustil 2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
2. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 7.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lõikest 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab täiendavalt taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. 2 3-21-1992
2. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
3. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
4. Tähtajatu Viru Vangla
5. detsembri
6. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 on taotleja määratud majandustöödele (kohus võtab selle käskkirja haldusasja nr 3-20-506 materjalide hulgast praeguse asja juurde). Vaidlusaluse
7. augusti
8. a käskkirjaga nr 6-3/725-1 otsustatud kartserikaristus on määratud tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 punkt 1). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (
9. mai
10. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja
11. jaanuari
12. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Taotleja põhjendab tööle asumise korralduse täitmata jätmist enda töövõimetusega, viidates seejuures, et ta on tunnistatud Töötukassa poolt töövõimetuks. Tartu Ringkonnakohus on
13. aprilli
14. a määruse punktis 11 haldusasjas nr 3-19-2221 sedastanud järgmist: „Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lõike 1 kohaselt on nimetatud seaduse eesmärgiks pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Eesmärk tagada töövõimetoetuse maksmisega isikule sissetulek on sätestatud ka TVTS §-s
15. TVTS § 12 lõike 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Viidatud sätetest järeldub, et töövõimetoetuse seadus ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetuse korral. Töövõimetoetuse seaduse alusel määratud puuduv töövõime ei välista isiku töötamist kinnipidamisasutuses ning seal kergemate tööde tegemist.“ Need seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas ning nendest tulenevalt ei välista Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertotsusega taotlejal puuduva töövõime tuvastamine vanglas koristajana töötamist. Taotleja ei avaldanud soovi enda läbivaatamiseks vangla meediku poolt pärast tööle asumise korralduse saamist. Läbivaatusest keeldumisega loobus taotleja ühtlasi töövõimelisuse puudumise kohta tõendi saamisest ja sellega tööst keeldumise õiguspärase aluse esinemise tõendamise võimalusest. Taotleja ei ole viidanud ka sellele, et hilisemate arstlike läbivaatuste tulemusena oleks tuvastatud tema töövõime puudumine tagasiulatuvalt juba tööleasumisest keeldumise ajal. Ainuüksi vaimse tervise probleemide esinemine ja ravi määramine ei tähenda tingimata seda, et taotleja pole võimeline tegema kergemaid koristustöid.
16. VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 25 ööpäeva kartserikaristust oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Tööle asumise korralduse täitmata jätmist peetakse kohtupraktikas raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli
17. augusti
18. a käskkirja andmise ajal seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, sh allumatuse ja töökohustuse eiramise eest. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja. Taotleja viited tema vaimse tervise probleemidele on jäänud äärmiselt üldsõnaliseks. Taotleja pole absoluutselt konkreetsemalt selgitanud, kuidas tema tervislik seisund peaks välistama kartserikaristuse määramise ja kandmise. Taotleja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et meditsiinilistel põhjustel oleks talle üksikvangistus vastunäidustatud. Töötukassa töövõime hindamise ekspertotsus ei kinnita seda, et taotleja ei ole tervislikel põhjustel 3 3-21-1992 võimeline kandma üksikvangistust. Juhul kui taotlejal peaks siiski esinema terviseprobleeme kartserikaristuse kandmise ajal, siis on tal võimalik abi saamiseks kutsuda enda juurde meditsiinitöötaja.
19. Samuti leiab kohus, et
20. augusti
21. a käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka taotleja viide sellele, et distsiplinaarmenetluse viis läbi ja distsiplinaarkaristuse määras sama isik. Kohtupraktikas ei ole peetud õigusvastaseks seda, kui distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja on sama isik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
22. jaanuari
23. a otsus asjas nr 3-17-750, punkt 26 ja
24. märtsi
25. a otsus asjas nr 3-17-137, punkt 21).
26. Kuna Viru Vangla
27. augusti
28. a käskkirja kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses või tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6). Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi. Kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus „X“ i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
30. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lõige 7).

17. Tulenevalt

§ 77

lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praegune haldusasi sisaldab dokumente, milles on kajastatud taotleja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse taotleja eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks.

§ 89

lõike 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. 18. Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4