Obsah (7)

§ 35§ 3§ 4§ 23§ 11§ 431§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-77 Haldusasi X kaebus Lääne-Harju valla kohust

) §s 36 toodud dokument, muutub juurdepääsupiiranguga teabeks ainuüksi seetõttu, et keegi on selle kuhugi andmekogusse lisanud, õigustab ilmselgelt vastustaja ebaseaduslikku tegevust. Vastustaja tõlgendus võimaldab tal keelduda igasuguste vastustaja jaoks ebamugavate andmete avaldamisest. Selline määratlemata piirangu seadmine on otseselt vastuolus põhimõttega, et kui ei esine

§-s 35 sätestatud alust teabe asutusesiseseks tunnistamiseks, ei ole lubatud juurdepääsupiirangut kehtestada.

1. Vastustaja väidab, et lehel, mida keeldutakse katmata kujul kaebajale väljastamast on kolmandate isikute andmed. Kaebaja saab nähtavast osa andmete põhjal aru, et üks ametnik on teistele ametnikele esitanud mingisugused kokkuleppe punktid. Need ametnikud on seaduse mõttes kolmandad isikud, kuna need ametnikud ei kuulu kaebaja perekonna liikmete hulka, kuid riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse avalikkuse nõudest tulenevalt ei ole õigus neid ametnike nimesid varjata.
2. Kaebaja ei ole esitanud juurdepääsu alust ja eesmärki, kuid vastustaja ei ole kaebajat sellest vajadusest teavitanud. 2
3. Memo asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise lubatavuse nõude täitmiseks on vaja tuvastada need tingimused, mis annavad aluse teavet asutusesiseseks tunnistada. Esmalt on vaja tuvastada, et memo, millele juurdepääsupiirang seatakse, on dokument, mida üheski andmekogus ei registreerita. Vastustaja sõnul on see memo lisatud kaebaja pere toimikusse, mida peetakse andmekogus STAR. Seega on see memo registreeritud. Teiseks saab memo olla asutusesisene vaid siis, kui seda ei edastata isikutele väljaspool asutust kolmandatele isikutele. Antud juhul on memo edastatud teadmiseks asutusest välja kolmandatele isikutele. Seega ei ole väidetavalt juurepääsupiiranguga memo dokument, mis on edastatud vaid asutuse ametnikele. Lisaks eeltoodule näeb

§ 35

lg 2 p 3 ette diskretsiooni kohaldamise nõude, mida käesoleval juhul ei ole ilmselgelt täidetud, kuna vastuses ei ole välja toodud kaalutlusi, miks on vaja see memo tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

1. Väide, et isikuandmetega on tegemist vaid sellisel juhul, kui nende andmete juures on ka isiku enda nimi, on vastuolus isikuandmete kaitse reeglite aluspõhimõtetega. Vastustaja tunnistab, et see dokument sisaldab viiteid kaebajale. See tähendab, et dokumendis luuakse seos kaebaja tuvastamiseks, mis sisuliselt viib selleni, et läbi dokumendi andmete on ka kaebaja tuvastatav. See tähendab, et need on kaebaja isikuandmed ning kaebajal on õigus tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest neid andmeid saada.
2. Riigikohus on 10.09.2021 otsuses haldusasjas nr 3-19-2069 (p 15) asunud seisukohale, et kui asutus on veendunud, et asjaolusid arvestades esineb seadusest tulenev kohustus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, tuleb see kehtestada enne teabenõude uut lahendamist. Sellisel juhul annab see aluse teabenõude täitmisest keelduda. Käesoleva haldusasja asjaolud on viidatud asjaoludega sarnased. Seega võib esineda vajadus, et vastustaja kehtestab mingile osale teabest juurdepääsupiirangu ja jätab teabe väljastamata. Seetõttu muudab kaebaja esialgselt esitatud kaebuse taotlust ja soovib, et tema teabenõue vaadataks uuesti läbi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja ei nõustu kaebuse põhjenduste ja nõuetega.
4. Kaebaja on mitmeid kordi soovinud Lääne-Harju Vallavalitsuselt informatsiooni ja dokumente, mis on seotud tema enda ja tema lastega. Üldjuhul on selline informatsioon talle väljastatud. Samas on jäetud väljastamata andmed, mis käsitlevad laste ja ema suhtlust, kui see võib oluliselt puudutada laste ema huvisid.
5. Kaebajale on selgitatud erinevatel kohtumistel, et kõik tema, tema laste ja laste ema andmeid ei koguta eraldiseisva toimikuna. Need on koondatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR), mille vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet. Kohaliku omavalitsuse kui volitatud töötleja õigus on sealt dokumente väljastada, kuid kohustusega järgida

-i ja isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid. STAR põhimääruse § 17 lõige 1 sätestab, et register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel. Seega on kõik registrisse kantud andmed automaatselt piiratud juurdepääsuga.

1. Laste ema huvi privaatsusele kaalutakse igakordselt kaebajale andmete väljastamisel.
2. Kaebaja poolt nõutavad andmed (kaetud aladega lehekülg) on pärit andmeregistrist STAR ning tegemist on Sotsiaalkindlustusameti poolt oma ametnikele edastatud sisese töödokumendiga (memo), mis on Lääne-Harju Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistidele edastatud hilisemalt nn teadmiseks. Dokumendi kandmine andmeregistrisse STAR piirab juurdepääsu sellele dokumendile. Kuigi kaebaja selgitab, et taotletud teabe näol on tegemist kaebaja ja tema endise abikaasa lastekaitsetöö toimiku ühe leheküljega, ei tähenda see, et tegemist on materjaliga, mille väljastamist on kaebajal õigus nõuda. Kaebaja poolt väljastamist 3 nõutava dokumendi puhul on tegemist Sotsiaalkindlustusameti poolt oma ametnikele edastatud sisese töödokumendiga (memo), mis sisaldab küll viiteid kaebajale (samas kaebaja nime nimetamata), kuid seda läbi ema ja lapse suhete ning omavalitsuse koostöö turvakoduga. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Pooltel on vaidlus selles, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja teabenõudele vastamisest kaebaja soovitud viisil (esitada kaetud dokument loetavana).
4. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (

§ 3

lg 1).

§ 3

lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras (

§ 3lg 2).

Seega on avalike ülesannete täitmise käigus talletatud teave reeglina avalik teave, millele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud alustel.

§ 4sätestab avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted.

Muuhulgas on sätestatud, et demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras (

§ 4lg 1).

Seejuures peab teabele juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus (

§ 4lg 3).

Seega konkureerivad avalikule teabele juurdepääsu võimaldamisel ühest küljest igaühe õigus teabele ning teiselt poolt isiku eraelu puutumatuse kaitse. 21. Vastustaja on keeldunud väljastamast kaetud informatsiooniga dokumenti kaebajale loetaval kujul viidates asjaolule, et tegemist on asutusesisese kirjavahetusega. Juurdepääsupiirangu alusena on vastustaja viidanud

§-le 35. Ühtlasi on vastustaja märkinud, et kuivõrd kaebaja nõutav teave on seotud kolmandate isikutega, ei saa vastustaja seda teavet väljastada ilma vastavate isikute nõusolekuta. 22.

§ 23sätestab teabenõude täitmisest keeldumise alused.

Teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust (

§ 23lg 1 p 1).

Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 17 lg 1 kohaselt on register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel. Vaidlus puudub selles, et kaebaja nõutav dokument on väljavõte sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist ehk nn STAR. Eelviidatud STAR põhimääruse säte paneb paika, et registriandmetele on ette nähtud piiratud juurdepääs ametiülesannete täitmiseks. STAR põhimääruse § 5 lg 2 p 2 kohaselt on kohalik omavalitsus registri volitatud töötleja. Seejuures on kohalik omavalitsus muuhulgas kohustatud volitatud töötlejana vastutama isikuandmete töötlemise nõuete ja vastutava töötleja antud suuniste täitmise eest (STAR põhimääruse § 7 lg 2 p 1), tagab andmete töötlemise volitatud töötleja juures ainult selleks määratud isikutele tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses (p 3), menetleb isikute avaldusi registriandmete ühekordseks väljastamiseks (p 5). Seega tuleb vastustajal kui registri volitatud töötlejal registriandmetele juurdepääsu taotluste esitamisel järgida isikuandmete töötlemise nõudeid ning mitte väljastama andmeid selleks õigust mitte omavatele isikutele. 23. Vastustaja ei ole oma 04.01.2021 vastuses nr 7-6/7-51 viidanud konkreetsele

§ 35alusele.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et isik ei peaks iseseisvalt hakkama otsima juurdepääsupiirangu alust, vaid vastav konkreetne viide õigusakti sättele peaks sisalduma vastuses teabenõude täitmisest keeldumisel. Vastustaja on viidanud oma vastuses 4 juurdepääsupiirangu sisulisele alusele (asutusesisene kirjavahetus). Kohus möönab, et konkreetse

§ 35sätte viite puudumine läheb mh vastuollu hea halduse põhimõttega.

Sellegipoolest leiab kohus, et vastustaja on 04.01.2021 kirjas õigesti selgitanud, millisel alusel ta teabenõude täitmisest kaebaja soovitud viisil keeldub. 24.

eristab asutuse dokumendiregistrit (

§ 11

lg 1 - asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik) ning andmekogu (

§ 431

lg 1 - andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks). STAR põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses. Seega ei ole vaidlusalune dokument registreeritud asutuse dokumendiregistris (

§ 35lg 2 p 3), vaid andmekogus.

STAR põhimääruse § 5 loetleb STAR-i vastutava töötleja ning volitatud töötlejad, st asutused, kelle ametiülesannete täitmisel on STAR andmekogusse kantud andmete töötlemine vajalik. STAR põhimääruse § 2 loetleb STAR-i pidamise eesmärgid, milleks on mh sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise menetlemine ja dokumenteerimine, juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimine ja dokumenteerimine jne. Sotsiaalteenuste ja -toetustega seonduva korraldamine ja koordineerimine toimub tihtipeale mitme asutuse üleselt, sh Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse omavahelise koostöö kaudu. Seega on asjakohane vastustaja selgitus selle kohta, et vaidlusaluse dokumendi puhul on tegemist asutusesisese teabevahetusega. 25. STAR põhimääruse § 7 lg 2 p 5 kohaselt saab kohalik omavalitsus volitatud töötlejana menetleda isikute avaldusi andmete väljastamiseks. Seega ka juhul kui andmed on kantud STAR andmekogusse, on isikutel põhjendatud juhtudel võimalik sealt andmetele päringu alusel juurdepääsu taotleda. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et üksnes andmekogusse kandmisega on võimalik vastustajal vältida mistahes andmete väljastamist. 26.

§ 14

lg 2 teise lause kohaselt, kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et vastustaja ei abistanud teda teabenõude esitamisel ega teavitanud teda juurdepääsu aluse ja eesmärgi teatamise vajadusest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks oma 04.01.2021 vastuses selgitanud kaebajale

§ 14

lg 2 kohase teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi teatamise vajalikkusest, vaid on nimetatud argumendi esitanud alles kohtumenetluses. Seega võib nentida, et vastustaja ei ole täitnud kohaselt haldusorgani selgitamiskohustust. Kaebaja on avaldanud, et soovib nõutavat dokumenti ning selles sisalduvat teavet kasutada teises kohtumenetluses. Kohus leiab, et puudused selgitamiskohustuse täitmisel ei mõjutanud asja lõpptulemust. 27. Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12769 peatati tsiviilasja menetlemise ajaks kaebaja hooldusõigus tema kahe lapse suhtes. Nimetatud määrus oli jõus, kui vastustaja keeldus kaebajale vaidlusalust teavet väljastamast. Teave puudutas kaebaja lapsi ning laste ema. Kaebaja hooldusõiguse peatamise tõttu on kaebaja lapsed tema jaoks kolmandad isikud. Seega on tegemist kolmandaid isikuid kui andmesubjekte puudutava teabega. Otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 6 p 1 a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma andmeid. 5 Vastustaja viitas 04.01.2021 kirjas, et küsitav dokument sisaldab kolmandate isikute eraelulisi isikuandmeid, mida ei saa ilma vastava isiku nõusolekuta väljastada. Seega esines alus tunnistada teave asutusesiseseks teabeks

§ 35

lg 1 p 12 alusel - teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja jättis põhjendatult väljastamata kaebaja taotletud dokumendi STAR andmekogust kaebaja soovitud viisil (s.o katmata kujul), kuivõrd tegemist oli kolmandate isikute isikuandmeid sisaldava teabega. 28. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 6