1-20-1825/129

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-1825 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Alari Ujoki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alari Ujoki (Ujok; isikukood 39412302734) lepingulise kaitsja advokaat Anne Vissaku ja määratud korras kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Alari Ujokile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Alari Ujoki kanda.
9. Alari Ujokil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Alari Ujokit 28.01.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1825 KarS § 4231, § 213 lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi. Kuritegude ja kohtuotsuste kogumis mõistis kohus Alari Ujokile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust, mille kandmise alguseks luges 22.11.
12. Tartu Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 01.06.
13. a otsusega 02.07.2021 muutmata kujul. 1
14. Tartu Vangla esitas 23.08.2021 Tartu Maakohtule materjalid Alari Ujoki enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Alari Ujoki tingimisi enne tähtaega vabastamist.
15. Tartu Maakohus jättis 21.09.
16. a määrusega Alari Ujoki vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
17. Maakohus tuvastas, et Alari Ujoki suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Sealhulgas on ta andnud nõusoleku lisakohustusena elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning elukoht vastab selle tingimustele. Lisaks on süüdimõistetu käitunud vangistuses õiguspäraselt, ta on osalenud majandustöödel ning tal on olemas lähedaste toetus. Samas leidis maakohus, et varasem lähedaste toetus ei hoidnud ära Alari Ujoki kuritegelikku käitumist. 3.
18. Maakohus leidis, et murekoht Alari Ujoki seadusekuulekuse seisukohast on nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamine. Aastal 2012 viibis isik Jõhvi Noorukite Ravirehabilitatsioonikeskuses (Corrigo) ning läbis Eluviisitreeningu Viru Vanglas 2013, kuid olenemata sellest pani jätkuvalt toime alkoholjoobes rikkumisi. Käesolevalt avaldab isik, et alkoholi tarbimine ei ole tema jaoks enam probleem (väidetavalt tarvitab harva ja väikses koguses lahjat alkoholi). Alari Ujok tunnistab narkootiliste ainete sõltuvust. Isiku sõnul enne käesolevat vangistust ei tarvitanud narkootikume niikaua, kuni ravimid said otsa, siis hakkas taas tarvitama amfetamiini. Tarvitas põhiliselt nädalavahetustel. Vestlusel tunnistab, et on alkoholi tarvitamist vähendanud ja vajadusel tarbinud narkootilisi aineid. 3.
19. Arvestades isiku eelnevat elukäiku, tema pikaajaajalist (~13 aastat) sõltuvust erinevatest mõnuainetest, siis pole usutav, et süüdlane on võimeline ise ning ilma kvalifitseeritud tugisüsteemita sõltuvust kontrolli alla saama. Sõltuvuskäitumise rahuldamise vajadus võib kallutada uute kuritegude toimepanemisele. Seda enam, et süüdlane soovib vabaneda samasse keskkonda, kus elas enne vangistust ning kus oli ümbritsetud kriminaalse taustaga tuttavatest. 3.
20. Vangla iseloomustusest nähtub, et Alari Ujokit on kriminaalkorras karistatud hoolimata tema noorest east korduvalt, kehtivaid karistusi on 5 ning vanglas viibib
21. korda. Käesoleva süüdimõistmise aluseks on sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt; omastamine; arvutikelmus, kelmus. Isik on kuritegusid toime pannud nii ette planeeritult kui hetke ajel. Kuritegeliku käitumise põhjuseks kuritegelikud hoiakud; puudulik probleemide lahendamise oskus, puudulik majandusliku toimetuleku oskus; puudulik oskus mõista teiste seisukohti; impulsiivsus, grupi mõju, sõltuvusprobleemid. Kohus on andnud Alari Ujokile mitmeid võimalusi oma eluviisi korrigeerimiseks ja usaldanud teda kandma karistust vabaduses. Paraku on süüdlane toime pannud uued kuriteod ja viimased koguni katseajal. 3.
22. Kinnipeetav pole läbinud seni individuaalses täitmiskavas ettenähtud rehabiliteerivaid tegevusi, mistõttu puudub hinnang isiku motivatsioonile. Maakohus ei näinud, mille nimel süüdlane võiks pingutada, et tema õiguspärane käitumine muutuks normiks. Samuti ei nähtu isiku ütlustest ega maakohtule esitatud materjalidest, et tal oleks selge ja kindel kavatsus liituda mõne sõltuvust käsitleva ravi- või rehabilitatsiooniprogrammiga. Senine elukäik on ilmekalt näidanud, et nö omal käel mõnuainetest hoidumine toob varem või hiljem kaasa uued rikkumised, välistatud pole ka uued ja veelgi raskemad kuriteod. Kõik eelnev kõneleb, et Alari Ujok ei ole motiveeritud oma probleemidega süvitsi tegelema, tema motivatsioon võib olla 2 üksnes näiline ja tingitud soovist võimalikult kiiresti vangistuse kandmiselt vabaneda. See muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Määruskaebus
23. Tartu Maakohtu 21.09.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Alari Ujoki lepinguline kaitsja advokaat Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Alari Ujok tingimuslikult ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
25. Alari Ujokil on olemas elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve nõuetele. Alari Ujok on vabatahtlikult nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti on tal olemas töökoht OÜ-s Proluft. Küll võib tööle asumine lükkuda edasi kuni elektroonilise valve lõppemiseni. Tal on olemas toetavad lähedased ning ta on lõpetanud suhted endiste kuriteokaaslastega. Samuti on ta vangistuse kestel käitunud õiguskuulekalt, mis on esmatähtis vabastamise eeldus. Sealjuures viibis ta pikalt rangemal režiimil, s.o vahistatuna. Alari Ujok on kinnitanud, et ta ei hakka enam tarvitama alkoholi ja narkootikume ning soovib pöörata elus uue lehekülje. 4.
26. Alari Ujok pani kuriteod toime Tartu linnas elades, nüüd asub ta elama XXX tallu elektroonilise valve alla, mis võtab ära teoreetilisegi võimaluse suhelda nn endiste sõpradega, hakata uuesti toime panema uusi kuritegusid ning jätkata narkootikumide tarvitamist. Alari Ujoki karistus alles jõustus, mistõttu ei ole tal olnud võimalik erinevaid sotsiaalprogramme läbida. Samas osales ta
27. aastal tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning temale anti positiivne tagasiside. Tema ennetähtaegsel vabastamisel on võimalik kohustada teda osalema sotsiaalprogrammides. Ka on ta asunud õppima Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
28. klassi, millega saab jätkata vabaduses. Kaitsja leidis, et Alari Ujok on viimasest juba pikaajalisest vanglas viibitud ajast teinud vajalikud järeldused ning et kriminaalhooldus koos vabatahtliku elektroonilise valvega oleks Alari Ujoki puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks.
29. Tartu Maakohtu 21.09.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse ka Alari Ujoki riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Alari Ujok temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 5.
31. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid. Alari Ujoki isikus on toimunud olulised muutused, süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Vangistusasutuses on ta pidanud ennast üleval eeskujulikult ning tema resotsialiseerumise võimalused on head. Lisades sinna vabatahtliku elektroonilise valve, on ohurisk tema suhtes maandatud. Viide, et varasemalt ei hoidnud lähedased suhted perekonnaga kuritegude toimepanemist ära, on väär, kuivõrd enne ta ei elanud koos vanematega. 5.
32. Alari Ujokil on probleem sõltuvusainetega, kuid ta on muutnud oma mõtteviisi ja tekkinud on motivatsioon. Ta on valmis osalema vabaduses sotsiaalprogrammides ja tugisüsteemis, et hoida sõltuvust kontrolli all. Usalduse kuritarvitamise oht on minimiseeritud kontrollnõuetega ja isikus toimunud muutustega. Alari Ujok ei soovi siduda ennast enam kuritegevusega, soovib elada õiguskuulekalt. Ta on nõus osalema rehabilitatsioonis ja saama ravi. Alari Ujokil on ka vabaduses täita individuaalses täitmiskavas toodud tegevused. Vabanemine elektroonilise valve alla on tagatiseks uute kuritegude ärahoidmiseks ning isiku seadusekuulekaks käitumiseks. 3 5.
33. Lisaks on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust, mis on KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
34. Tartu Ringkonnakohtu 12.10.
35. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 22.10.
36. Nimetatud tähtajaks täiendavad seisukohti ega taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Alari Ujoki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
40. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on välja toonud nii Alari Ujokit iseloomustavad positiivsed asjaolud (soov vabaneda elektroonilise järelevalve alla, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) kui ka negatiivsed asjaolud (sõltuvus, korduv karistatus, varasemate karistuste ja programmide vähene mõju, individuaalse täitmiskava läbimata). Sisuliselt on maakohus toonud välja kõik need tegurid, mille alusel tuleb otsustada Alari Ujoki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ning nende põhjal teinud järelduse, et uute kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt liiga kõrge tema vabastamiseks.
41. Kaitsjad soovivad, et kohus arvestaks vaid süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid andmeid ning tema kohtuistungil antud lubadusi mitte tarvitada narkootilisi aineid ning loobuda kuritegelikust eluviisist. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea: hinnata tuleb kõiki ennetähtaegse vabastamise puhul kaalu omavaid asjaolusid. Ainuüksi sõnades väljendatud soovist muutuda ning lubadusest elada õiguskuulekalt, ei saa järeldada, et Alari Ujoki puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus käesoleva vangistusega märkimisväärselt vähenenud.
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
43. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-1217 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
44. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et Alari Ujok on vanglas käitunud õiguskuulekalt – temal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas on tegemist kinnipidamisasutusega, kus korra järgimine on oluliselt lihtsam kui vabaduses. Seda kinnitab ka asjaolu, et Alari Ujokil on viis kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on tema neljanda reaalse vangistusega. Seega ei ole vangistus varasemalt Alari Ujokile mõju avaldanud – ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Alari Ujok on varasemalt kandnud karistust ka tingimisi, samuti on teda 4 vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest. Märkimisväärne on see, et kriminaalasjas nr 1-16-10499 ennetähtaegse vabastamise otsustamise kohtuistungil andis ta samalaadseid lubadusi nagu praegu. Pärast seda on teda karistatud veel kahel korral kriminaalkorras. See näitab, et Alari Ujoki sõnadel puudub kaal, tema lubadusi ei saa uskuda ning teda motiveerib vaid vanglast välja saamise võimalus, enda käitumise muutmiseks seda ei jagu.
45. Kaitsjaga saab nõustuda, et erinevad tegevused, s.o sotsiaalprogrammid ja vestlused, samuti ravi ja rehabilitatsioon, on võimalikud ka vabaduses kriminaalhoolduse all olles. Samas ei saa nende mõju Alari Ujoki käitumisele pidada eriti tõhusaks, eriti vabaduses, kus tal on palju muid ahvatlusi (alkohol, narkootikumid). Alari Ujok on ka varasemalt läbinud sotsiaalprogramme (nt kaitsja viidatud tagasilanguse ennetamise tugigrupis osalemisele. Vaatamata programmi positiivsele tagasisidele naasis Alari Ujok oma tavapärase eluviisi juurde, mille osaks on nii sõltuvusainete tarvitamine kui kuritegude toimepanemine.
46. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise ajaks peaks süüdimõistetu olema täitnud individuaalses täitmiskavas olevad tegevused, kuivõrd just need aitavad teda suunata õiguskuulekusele enne ühiskonda naasmist. Nii on planeeritud taasühiskonnastavatest tegevustest täidetud vaid üks- Alari Ujok on suunatud tööle II kvartalis. Läbimata on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis Alari Ujoki puhul on äärmiselt oluline, kuna on jätkuv oht, et ta vabaduses asub taaskord narkootilisi aineid tarvitama, mis aga võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Alari Ujoki selgitused selle kohta, et narkootilisi aineid asub tarvitama siis, kui ei saa vajalikke psühhiaatrilisi ravimeid, teeb murelikuks, kuna sisuliselt tunnistab süüdimõistetu ka ise, et see risk on reaalne. Samuti on planeeritud vestlus majandusliku toimetuleku teemadel ja plaatija eriala omandamine.
47. Kuigi Alari Ujokil on toetavad lähedased, kes tõenäoliselt on valmis teda majanduslikult toetama, on töökoha olemasolu oluline. Jäädes vabanemisel mitmeks kuuks ilma tööta, see tähendab ka ilma kindla kava järgi toimiva tegevuseta, on suurem oht naasta kuritegeliku eluviisi juurde. Nii on süüdimõistetu korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning sissetulekute puudumisel võib selline eluviis jätkuda. Kohus hindab Alari Ujoki pingutusi omandada põhiharidus. Kui tal õnnestub asuda õppima individuaalses täitmiskavas märgitud plaatija erialal, annab see edaspidi paremad võimalused majanduslikult hakkama saada. Teise keskkonda elama asumine soodustab õiguskuulekust juhul kui puuduvad varasemad ahvatlused, samuti aitab elektrooniline valve mingil määral kontrollida Alari Ujoki käitumist, kuid ka need ei anna kindlust, et ta hoidub sõltuvusainete tarvitamisest. See aga omakorda suurendab kuritegude toimepanemise juurde naasmise võimalust.
48. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üle Alari Ujokist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski. Nii on oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses taaskord narkootiliste ainete tarvitamist, mis on suureks uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Samuti ei maandaks käitumiskontrolli nõuded ja kohustused riski piisavalt, kuivõrd varasemad karistused ega katseaeg ei muutnud Alari Ujoki käitumist, uue kuriteo pani toime katseajal. Ka ei taga elektrooniline järelevalve seda, et süüdimõistetu ei asu taaskord narkootilisi aineid tarvitama, mis aga viib tõenäoliselt uute kuritegude toimepanemiseni.
49. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
50. septembri
51. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
52. Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt 5 kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Arvestades maakohtu põhjenduste mahtu, ei saanud nendega tutvumine võtta aega kauem kui 30 minutit. Kuna määruskaebuse koostamisele kulunud aega võib pidada põhjendatuks, tuleb kaitsja ajakuluks lugeda kokku 90 minutit. Sellele vastavaks tasuks on 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas