Obsah (5)
§ 230§ 2§ 109§ 108§ 107RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam
) § 44 lg-d 1 ja 2).
- Kaebaja ei ole korralduse nr 282 tühistamise nõuet esitades ei kaebuses ega selle täiendustes tuginenud Natura hindamise nõuete rikkumisele. Kolleegiumi hinnangul pole alust pidada reaalseks ohtu, et korralduse nr 282 alusel toimuvad taktikalised harjutused võiksid kahjustada Natura ala sellisel määral, et sellega võiks kaasneda kaebaja tervise ja heaolu oluline mõjutamine. Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik kaebust rahuldada ja korraldust tühistada põhjusel, et selle andmisel võidi rikkuda Natura hindamise nõudeid. Kolleegium rõhutab, et harjutusvälja need mõjud Natura aladele, mis on seotud riigi eriplaneeringu elluviimisega, tuleb välja selgitada eriplaneeringu menetluses.
- Eeltoodu põhjal tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused korralduse nr 282 osas tühistada. Kolleegium teeb uue otsuse, millega tunnistab korralduse õigusvastaseks, kuid jätab korralduse tühistamise nõude rahuldamata (
§ 230lg 5 p 5).
II Maakonnaplaneering
- Maakonnaplaneeringu seletuskirja järgi tehti planeeringuga harjutusvälja kui riiklikult tähtsa ehitise asukoha eelvalik (vt seletuskirja p 4.3.1 (lk-d 67 ja 72–75)). Rahandusministeerium selgitas kolleegiumile esitatud vastuses, et maakonnaplaneeringut koostades tuli arvestada Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 282, mistõttu puudus riigihalduse ministril selles osas kaalutlusruum.
- EhSRS § 9 lg-s 1 on sätestatud: „Kui maakonnaplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 292 ja 34 alusel, siis võib maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud riigi eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.“
- Ringkonnakohtuga ei saa nõustuda selles, et EhSRS § 9 lg-t 1 saaks tõlgendada nii, et riigi eriplaneeringu menetlust võib alustada detailse lahenduse koostamisest alati, kui kehtivas maakonnaplaneeringus on ehitise põhimõtteline asukoht kindlaks määratud. Sellist tõlgendust ei nähtu ka kolleegiumi määruse nr 3-18-913/25 p-st
- Lisaks tuleb arvestada, et nimetatud määruses väljendatud seisukohad olid esialgsed ning kolleegiumi eesmärgiks oli tagada, et kaebaja õiguste kaitseks potentsiaalselt vajalikud nõuded ei jääks esitamata (
§ 2lg 5). Eh
SRS § 9 lg-s 1 on viidatud spetsiifilistele planeerimismenetlustele, mitte tavapärasele maakonnaplaneeringule. a) PlanS v.r § 292 sätestas ORMO asukohavaliku maakonnaplaneeringu alusel olukorras, kus ORMO võimalik asukoht jäi mitme KOV territooriumile ja üldplaneeringute koostamine nende omavahelisel kokkuleppel ei olnud otstarbekas või võimalik. ORMO-de nimekiri oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrusega nr 198. See nimekiri hõlmab kaitseväe keskpolügooni (p 17), aga mitte kaitseväe harjutusvälja. 9
(10)3-18-913 b) PlanS v.r § 34 reguleeris riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamist. Sätestatud korda võis rakendada juhul, kui ehitise võimaliku asukoha KOV-d olid keeldunud ehitise oma territooriumile paigutamisest ning võimalused kokkulepe saavutada olid ammendatud. See eeldas, et ministeerium oli teinud KOV-le kirjaliku asukohaettepaneku ning KOV omakorda esitanud kuue kuu jooksul kirjaliku põhjenduse keeldumise kohta.
- Kolleegium nõustub halduskohtuga selles, et maakonnaplaneeringus harjutusvälja asukoha määramise aluseks ei olnud PlanS v.r §-s 292 või §-s 34 sätestatud menetlus. Kohtud on õigesti leidnud, et harjutusvälja asukoha määramise aluseks vaidlustatud maakonnaplaneeringus oli PlanS v.r § 7 lg 3 p 13, mille järgi on maakonnaplaneeringu ülesandeks üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine. Hoolimata sellest, et planeeringu seletuskirja järgi on selles tehtud harjutusvälja asukoha eelvalik, ei võimalda EhSRS § 9 lg 1 praegusel juhul alustada riigi eriplaneeringu menetlust detailse lahenduse koostamisest, sest eelvalikut ei tehtud selles sättes viidatud erialustel.
- PlanS v.r ei sätestanud nõuet kaasata puudutatud isikud maakonnaplaneeringu menetlusse. Vaidlustatud maakonnaplaneeringu suure üldistusastme ja ulatuse tõttu ei olnud kaebaja individuaalne kaasamine praegusel juhul nõutav ka haldusmenetluse põhimõtete alusel (vrd nt kolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-31-03, p 26, 3-3-1-12-08, p 13). Seega ei pidanud kaebajat maakonnaplaneeringu menetlusse kaasama ega tema seisukohti ära kuulama.
- Kolleegium leidis eespool, et korraldus nr 282 on materiaalselt õiguspärane ning harjutusvälja asukohavalik on kaebaja õiguste riive vaatepunktist asjakohaselt põhjendatud. Sama järelduse saab teha vaidlustatud maakonnaplaneeringu puhul, mis tugineb korraldusele nr
- Kuivõrd kaebaja ei saa praegusel juhul tugineda Natura hindamise reeglite võimalikule rikkumisele, ei võta kolleegium seisukohta selle suhtes, kas maakonnaplaneeringu menetluses järgiti riigikaitselise otstarbega maa määramisel Natura hindamise nõudeid. Algatatud riigi eriplaneeringu menetluses tuleb analüüsida ka harjutusväljale kavandatava riigikaitselise otstarbega ehitiste kompleksi asukohavalikut, seega saab harjutusväljal kavandatavate tegevuste mõju Natura aladele vajaduse korral hinnata selle menetluse raames.
- Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsusega jätta kaebus maakonnaplaneeringu osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Kolleegium muudab ringkonnakohtu põhjendusi EhSRS § 9 lg 1 tõlgendamise kohta (
§ 230lg 5 p 6).
30. Kolleegium muudab menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel (
§ 109lg 4).
Vabariigi Valitsuselt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 50% esimeses ja teises kohtuastmes tasutud kokku 30 euro suurusest riigilõivust (
§ 108lg-d 1 ja 2, kolleegiumi määrus nr 3-17-1206/20, p 7), seega 15 eurot.
Kassatsioonikautsjon tuleb kaebajale tagastada (
§ 107lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)