Obsah (9)

§ 121§ 213§ 201§ 64§ 68§ 74§ 75§ 16§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 13. oktoober 2021 Kriminaalasja number 1-20-4498 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuu

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 213 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. jaanuari 2021 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Käthlin Juuro kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso Prokurör ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav Käthlin Juuro, isikukood: 48508245219, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus osaliselt, s.o Käthlin Juuro süüdi tunnistamises ja karistamises kuriteos

§ 213lg 2 p 1 järgi.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega tunnistada Käthlin Juuro süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Meelis Masso kaudu 351 (kolmsada viiskümmend üks) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 60 senti, vandeadvokaat Meelis Massole süüdistatav Käthlin Juurole määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
5. Määrata Advokaadibüroole Küllike Namm vandeadvokaat Epp Landbergi poolt kannatanu C.E.F.S. i esindaja õigusabikuludeks 300 (kolmsada) eurot, mille sisse on arvatud käibemaks 50 (viiskümmend) eurot. Hüvitada nimetatud summa riigieelarvest C.E.F.S. ile.
6. Määrata Advokaadibüroole Küllike Namm vandeadvokaat Epp Landbergi poolt kannatanute K.J. , K.J. ja K.J. esindaja õigusabikuludeks 300 (kolmsada) eurot, mille sisse on arvatud käibemaks 50 (viiskümmend) eurot. Hüvitada nimetatud summa riigieelarvest M.M. le. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
7. Käthlin Juurot süüdistatakse: 1.1.

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema 07.08.2019 kella 23.45-23.50 paiku pärast omavahelist suusõnalist konflikti, lõi oma elukohas XXX magamistoas elukaaslast C.E.F.S. i rusikaga näo piirkonda ja mitu korda keha vasakule poolele. Kui kannatanu püüdis toast lahkuda, küünistas ja tiris Käthlin Juuro kannatanut käest. Seejärel kui kannatanu oli liikunud nende ühisest magamistoast laste tuppa, lõi Käthlin Juuro laste – K.J. , K.J. ja K.J. – juuresolekul ja nähes C.E.F.S. i rusikaga paremale näo piirkonda ja vastu mehe enesekaitseks tõstetud käsi. Löömise, tirimise ja küünistamisega põhjustas Käthlin Juuro elukaaslasest kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastused mõlema käe küünarvarrel, verevalumi vasaku käe õlavarre sisemisel küljel ning verevalumid vasakul kaela ja keha poolel. Käthlin Juurot süüdistatakse veel ka selles, et tema on alates 2016 kuni 2019 juuli XXX elades järjepidevalt, vähemalt korra kuus, karistanud füüsiliselt enda lapsi K.J. t (sündinud 20.11.2006), K.J. t (sündinud 20.07.2012) ja erivajadusega K.J. t (sündinud 04.11.2010) ning hoidnud lapsi hirmu all vaimset vägivalda kasutades. Ta on kõiki lapsi korduvalt, vähemalt kord kuus, tutistanud, võtnud neil kätest ülemäärase jõuga kinni, löönud lahtise käega vastu istmikku, lohistanud lapsi mööda põrandat käest tirides, lohistanud K.J. , K.J. jalgupidi ühest ruumist teise. Asetanud vähemalt ühel korral 2016 kuni 2019 juuli XXX elades K.J. ja K.J. talumatult kuuma dušši alla ja valanud viimasele šampooni kontrollimatult pähe, nii et see valgus lapsele silma. Käthlin Juuro on korduvalt laste peale kontrollimatult karjunud, neid halvustanud, nende tegemisi ülemäära kontrollinud ja sundinud neid tegevusteks, mis on lapsed nutuni viinud. Käthlin Juuro on sulgenud erinevatel kordadel K.J. ja K.J. karistuseks pimedasse ruumi, ühel korral saatis Käthlin Juuro K.J. karistuseks hilja õhtul õue ega lasknud tuppa. Laps sai majja alles siis, kui õde K.J. ukse lahti tegi. 07.10.2019 rabas Käthlin Juuro K.J. lt eest ära prillid öeldes, et need kuuluvad talle ja lahkus nendega. 26.05.2019 šokeeris Käthlin Juuro oma käitumisega K.J. t, kui ta lapse ees lapse isa M.M. elukaaslase A.S. e suhtes füüsilist vägivalda kasutas. 07.07.2019 elukaaslase C.E.F.S. ile kallaletungiga šokeeris ta taas K.J. t, siis oli ema vägivaldsele käitumisele tunnistajaks ka K.J. . Käthlin Juuro vägivaldne käitumine laste ees ja nende suhtes on põhjustanud lastele füüsilist valu ning tekitanud neis suurt hirmu emapoolse füüsilise ja vaimse vägivalla jätkumise ees nende suhtes. 1.2.

§ 213

lg 2 p 1 järgi selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil sisestas ebaseaduslikult elukaaslase C.E.F.S. i isiku- ja pangaandmeid ilma elukaaslase nõusoleku ja teadmata elukaaslase internetipanga keskkonnas, võttes erinevatelt juriidilistelt isikutelt välja mitu laenu kogusummas 16 690,80 eurot elukaaslase nimele ja Telia Eesti AS-ist mobiiltelefoni Huawei P20 64 maksumusega 399 eurot, võimetuna tulevikku suunatud osamaksekohustusi oma finantsvahenditest täita. Saadud rahalised summad kasutas Käthlin Juuro ära enda isiklikes huvides. Käthlin Juurol puudus C.E.F.S. i luba kanda raha elukaaslase arvelt enda kontole, raha sularahas pangaautomaadist välja võtta, tasuda arveid, millest elukaaslane ei teadnud ning 2 taotleda laenu kooskõlastamata need enda elukaaslasega. K. Juuro ületas talle antud volitusi ja kasutas talle usaldatud C.E.F.S. i teadmata viimase isiku- ja pangaandmeid (täpsemalt süüdistuses). C.E.F.S. i isiku- ja pangaandmeid kasutades ja esinedes tema isikuna laenude taotlemisel ja mobiiltelefoni ostmisel, jättis Käthlin Juuro krediidiasutustele mulje kui maksejõulisest kliendist, mille tulemusel tegid krediidiasutused neile varalise kahju toonud varakäsutuse. Käthlin Juuro sai aga olukorras, mil tema sissetulek koosnes peamiselt lastega seotud toetustest, ega olnud võimeline krediidilepingutest tulenenud tagasimaksekohustusi täitma, enda käsutusse 20 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid ja mobiiltelefoni väärtusega 399 eurot. Saadud laenuraha kandis Käthlin Juuro ajavahemikus 2018 jaanuar kuni 2019 juuli väiksemate summadena edasi enda isiklikule pangaarvele Swedbankis, erinevatele eraisikutele, võttis sularahana erinevatest sularahaautomaatidest välja või kasutas isiklike arvete tasumiseks. Mobiiltelefoni andis Käthlin Juuro oma tütre K.J. kasutusse. Kõigeks selleks puudus tal elukaaslase C.E.F.S. i nõusolek. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 20.01.2021 otsusega karistati Käthlin Juurot

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta vangistusega ja

§ 213

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 08.07.2019, s.o 1 päev karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 4 aastat. Katseajaks allutatakse Käthlin Juuro kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustatakse teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel on Käthlin Juuro käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis, valides välja ühe järgnevatest programmidest: „Vägivalda kasutavad naised“, „Sisemine kindlus“, vanemlusprogramm „Gordoni perekool“. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati kannatanu C.E.F.S. i eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav Käthlin Juuro suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat, keelates Käthlin Juurol läheneda C.E.F.S. ile ja C.E.F.S. i elukohale XXX lähemale kui 100 meetrit ning võtta C.E.F.S. iga ühendust otse või sidepidamisvahendite (telefon, sotsiaalmeedia) kaudu, välja arvatud e-posti teel ühise lapsega seotud teemadel. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati kannatanute K.J. , K.J. ja K.J. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav Käthlin Juuro suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat, keelates Käthlin Juurol läheneda K.J. le, K.J. le ja K.J. le lähemale kui 100 meetrit ning võtta K.J. , K.J. ja K.J. ga ühendust otse või sidepidamisvahendite (telefon, e-post, sotsiaalmeedia) kaudu. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jäeti Bigbank AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 13716,31 eurot, Bondora AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 2974,49 eurot ja Telia AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 359,16 eurot läbi vaatamata. 3. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

3.

1. Käthlin Juuro süü C.E.F.S. ile füüsilise valu ja tervisekahju põhjustamises on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud eelkõige kannatanu enda ütlustega, mis alates häirekeskusesse helistamisest kuni kohtus antud ütlusteni on olnud järjepidevad ja haakunud 3 muude tõenditega. Nii on kannatanu andnud ütlusi, et Käthlin Juuro lõi nende ühises magamistoas teda esialgu rusikaga näkku (põsele) ja vasakule ribidesse. 3.
2. Käthlin Juuro süüdistused, et C.E.F.S. kasutas ka tema suhtes vägivalda ei haaku asjas kogutud muude tõenditega. Tunnistaja T.L. andis ütlusi, et Käthlin Juurol sündmuskohal vigastused puudusid, mida kinnitab ka lähisuhte vägivalla infoleht. Hiljem fikseeritud tervisekahjustused, s.o vigastused kätel ja verevalumid, võisid maakohtu hinnangul suure tõenäosusega tekkida politseile vastuhakkamise käigus tema kinnipidamisel ja politseibussi paigutamisel. 3.
3. K.J. , K.J. ja K.J. kehaline väärkohtlemine on tõendamist leidnud S.F.S. i ütlustega, kuidas Käthlin Juuro oma lastega käitus, et tiris juustest, karjus, lapsed said pidevalt haiget, samuti tiris neid kätest ja jalgadest. Sama Käthlin Juuro käitumismustrit kinnitas ka C.E.F.S. . Maakohtul ei olnud alust arvata, et nende ütlused oleksid pahatahtlikult või kiuslikult kallutatud, kuna need haakuvad loogiliselt muude tõenditega. 3.
4. Maakohus avaldas ülekuulamise ajal 7-aastane K.J. ja 12-aastane K.J. ütlused. Mõlemad lapsed on andnud teineteise ütluste ja muude kohtuasjas kogutud tõenditega kattuvaid ütlusi. Laste ülekuulamise kohta tehtud videosalvestised veensid maakohut, et lapsi ei ole ütluste andmiseks mõjutatud, nad on andnud ütlusi sundimatult. Mõlemad tüdrukud kardavad oma ema ja ei soovi temaga kohtuda ega ka koos elada just ema ettearvamatu ja vägivaldse ning valeliku käitumise tõttu. Nad ei usalda ema ega ka emapoolseid lähedasi. Mõlemad lapsed väljendasid rahulolu, et saavad kolmekesi koos isa uue pere juures elada. 3.
5. Maakohtul puudus alus kahelda kannatanute, s.o nii C.E.F.S. i kui ka laste K.J. , K.J. ja K.J. poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Tegemist on

§ 121

lg 1 ühe koosseisu alternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. 3.

1. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav Käthlin Juuro poolt kannatanute kehaline väärkohtlemine on toimunud kirjeldatud käitumissituatsioonide ja kuriteosündmuste puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Ta sai aru ja pidi aru saama, et tema tegevus võib põhjustada valu. 3.
2. Maakohus leidis, et Käthlin Juuro süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süüteod on toime pandud otsese tahtlusega ja on õigesti kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes. 4. Maakohtu seisukoht süüdistuses

§ 213lg 2 p 1 järgi.

4.

1. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leidis maakohus, et Käthlin Juuro pani kuriteo toime etteplaneeritult ehk eesmärgiga andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkudes saada varalist kasu ja tekitada kannatanule varalist kahju, s.o tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. 4.
2. Käthlin Juuro ja C.E.F.S. elasid koos alates
3. aastast. Esialgu käis Käthlin Juuro tööl, aga kooselu algusest enam mitte. Nii Käthlin Juuro kui C.E.F.S. tunnistasid, et viimane andis Käthlin Juuro kätte oma Luminori Panga deebetkaardi, ID-kaardi koos PIN-koodidega ja aegajalt oli Käthlin Juuro käes ka tema krediitkaart ning Käthlin Juurol oli ligipääs tema internetipangale. Käthlin Juuro tasus tema arvelt makseid ja tegi vajalikke ülekandeid ning tasus kaardiga kauplustes ning teenindusasutustes. Käthlin Juurol olid kõik koodid kõige jaoks ja C.E.F.S. ise andis need talle. Enda sõnul ei kontrollinud ta ise oma pangakontot ega öelnud ka 4 konkreetselt, milliseid tehinguid tema kontol või ID kaardiga teha ei tohi, ta usaldas elukaaslast, andes ütlusi, et talle ei tulnud pähegi, et Käthlin võiks tema usaldust kuritarvitada. Kuni 2018.aastani saadi hakkama laenudeta – peeti sünnipäevi, ehitati ja seati sisse uus kodu, käidi reisimas ja spaades, mida kinnitavad Käthlin Juuro enda ütlused. Siis äkki alates
4. aastast rahast enam ei piisanud. Käthlin Juuro selgitused laenu põhjenduste võtmise kohta ei ole loogilised ega eluliselt usutavad. 18.01.2018 võeti laenu lapse koduse sünnipäeva korraldamiseks, kusjuures süüdistatava ema, A.M. , kinnitas maakohtus, et sünnipäevi peeti koduste toitudega. 4.
5. Käthlin Juuro on ise omaks võtnud, et tema käes olid kannatanult saadud nii digitaalne IDkaart koos paroolidega ja juurdepääsuga pangakontole kui ka deebetkaart, seega oli tal võimalus kannatanu nimel laenusid võtta. Kõnekaks tõendiks on Käthlini ja C.E.F.S. i vahel 04.07.2019 toimunud omavahelise vestluse helisalvestus, milles Käthlin Juuro kinnitas, et vajas laenusid enda laenude tasumiseks, mida ta õigeaegselt tasuda ei suutnud. Salvestatud vestlus viitab sellele, et suhted olid tõepoolest pingelised, kuna arutati ka eraldi kolimise teemat ja Käthlin ei nõustunud koos lastega kolima väiksemasse korterisse kui 3-toaline. C.E.F.S. väljendas, et on Käthlinit viis aastat südamest usaldanud ja ei mõistnud, miks pidi viimane need lollid laenud võtma, et tema ei ole kunagi laenu vajanud ja miks peaks ta Käthlinit veel aitama, kui viimane on tema tagant varastanud. See vestlus tõendab üheselt, et Käthlin võttis C.E.F.S. i nimele laenud just vaid oma tarbeks ja C.E.F.S. ei olnud neist teadlik kuni hakkasid inkassost võlateated tulema. Mingit kokkulepet ega ka vajadust laenude võtmiseks kannatanu sõnul ei olnud, samuti ei olnud Käthlinil lubatud kanda tema arvelt raha enda arvele ja võtta välja sularaha. Tehinguid kannatanu pangakontoga oli lubatud teha vaid igapäevase majapidamise piires. Kannatanu andis ka ütlusi, et kui ta ise tahtis oma pangakontot kontrollida, siis ajal, mis ta käis WC, rikuti tema ID-kaart selliselt, et panka ei olnud võimalik sisse logida. 4.
6. Laenude võtmiseks tegi Käthlin Juuro eraldi e-posti aadressi C.E.F.S. @mail.ee, mille kohta on kannatanu kinnitanud, et temal puudus sellele igasugune juurdepääs ja üldse teadmine, et selline e-posti aadress olemas on. Samuti kasutas Käthlin Juuro kontaktandmetes tema kasutuses olevat telefoninumbrit ja kui ta juunis 2019 enam laenumakseid ilmselt teostada ei suutnud ja oli alust arvata, et C.E.F.S. võib laenust teada saada, siis teatas Käthlin Bondora AS-le, et tema kodune aadress on muutunud, et võimalikult vältida võlateadete saabumist C.E.F.S. i elukohta X. 4.
7. Käthlin Juuro enda selgitus kannatanule oligi see, et temal oli vaja enda laene maksta. See on ka eluliselt usutav, kuna laenusid hakkas ta võtma alles 2018.aastal, kui tal tekkisid probleemid laenude tasumisega. 4.
8. C.E.F.S. i pangakonto väljavõtete kohaselt laekus esimene laen summas 1955 eurot 18.01.2018, mille järel 22.01.2018 võeti sealt välja kahel korral sularaha 1000 eurot. Seega võeti laenuks saadud raha kohe sularahas suure summana välja. Vaidlust ei ole selle üle, et C.E.F.S. il oli deebetkaart, seega puudus igasugune vajadus lapse sünnipäevakinkide, õhupallide jms eest maksta sularahas. Ilmselgelt oli Käthlin Juuro eesmärk võtta laen, lasta see kanda kannatanu arvele ning võtta see sealt hiljem sularahas välja. 27.11.2018 kanti C.E.F.S. arvele järgmine laen summas 8539,95 eurot, millest läks kohe Käthlin Juuro arvele 1000 eurot ja võeti sularahas välja 200 eurot. 29.11.2018 võeti välja 1000 eurot, 30.11.2018 kanti Käthlin Juuro arvele 2000 eurot ja samal päeval võeti välja sularahas 1000 eurot. Lisaks on Käthlin Juuro arvele kantud 05.12.2018 – 500 eurot, 07.12.2018 - 200 eurot. Kokku nimetatud laenust võeti välja sulas või kanti Käthlin Juuro arvele kokku 5900 eurot. 5 4.
9. Kuigi 03.12.2018 laekus C.E.F.S. i arvele palk summas 5116,80 eurot ja eelmisest laenust oli ära kulutatud ca 6000 eurot, võttis Käthlin Juuro juba uue laenu ja 19.12.2020 kanti 5080 eurot C.E.F.S. i arvele, millelt 21.12.18 kanti Käthlin Juuro arvele 1000 eurot, 07.01.2019 kanti 1500 eurot 10.01.2019 kanti 500 eurot jne. Seega laen võeti C.E.F.S. i arvele ja kanti sealt edasi taas kord Käthlin Juuro enda arvele. 4.
10. 12.03.2019 võeti viimane laen summas 4000 eurot, mis kanti sarnase skeemi alusel kui eelmised laenud Käthlin Juuro arvele. 4.
11. Seega analüüsides C.E.F.S. i pangakontot, toimis süsteem, mille kohaselt vormistati internetikeskkonnas, kasutades kannatanu identimisvahendeid, tema nimel laen, mis kanti tema pangakontole ning sealt võttis Käthlin Juuro raha välja kas sularahas või siis kandis oma arvele. Seega kinnitab selline süsteem seda, et laenuks võetud raha koguti enda arvelduskontole või siis võeti sularahas välja. Ei ole eluliselt usutav, et selleks, et osta lapsele sünnipäevakink, minna reisile, osta mööblit või osta pesumasin (mis tegelikult oli olemas) – tuleb selleks tasumiseks võtta välja sularaha. 4.
12. Seega ei ole Käthlin Juuro ütlused laenude ühisel otsusel võtmise kohta usaldusväärsed ja on maakohtu hinnangul kantud soovist süüst vabaneda või seda vähemalt pisendada. Süüdistatav kasutas ära C.E.F.S. i usaldust, võttes laene ilma tema loata. Just sellel perioodil tekkis Käthlin Juurol ka alkoholiprobleem, mis suure tõenäosusega on omavahel seotud, sest teadis, et mingil hetkel tuleb laenude võtmine välja. Samas võimendus ka sel ajal vägivald perekonna, s.o nii laste kui ka elukaaslase vastu. 4.
13. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt on täidetud nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Käthlin Juuro pani arvutikelmuse toime kavatsetult, sekkudes korduvalt andmetöötlusprotsessi C.E.F.S. i usaldust kuritarvitades ja varalise kasu saamise eesmärgil. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
14. Tsiviilhagid 5.
15. Telia Eesti AS on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt sõlmis Käthlin Juuro 21.06.2019 Telia Eesti AS e-poes C.E.F.S. i nimele järelmaksu müügilepingu nr 1444905, mille alusel sai enda valdusesse mobiiltelefoni Huawei P20 64 (lilla) hinnaga 399 eurot, millest jättis tasumata 359,16 eurot. Hageja palub kostjalt varalise kahju hüvitamiseks välja mõista 359,16 eurot. Bigbank AS on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt sõlmis Käthlin Juuro
16. aastal C.E.F.S. i nimel (isik tuvastatud ID-kaardi ja PIN koodidega) hagejaga kolm lepingut, mille tulemusena kanti C.E.F.S. i kontole kokku krediidisumma 15750 eurot, millest on tasumata kokku 13716,31 eurot. Hageja palub kostjalt varalise kahju hüvitamiseks välja mõista 13716,31 eurot. Bondora AS on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt sõlmis Käthlin Juuro 19.03.2019 C.E.F.S. i nimel (isik tuvastatud tema pangakontolt tuvastuslogimisega) hagejaga laenulepingu BL1036207, mille tulemusena kanti C.E.F.S. i kontole 4250 eurot, millest 250 eurot oli lepingutasu ja 4000 eurot laen vabaks kasutamiseks. Laenust on tasumata 2974,49 eurot, mille hageja palub kostjalt varalise kahju hüvitamiseks välja mõista. 5.
17. Käesolevas asjas andis C.E.F.S. talle väljastatud ID-kaardi ja PIN-koodid vabatahtlikult kolmanda isiku ehk Käthlin Juuro valdusesse, kes andis C.E.F.S. ina esinedes lepingute tekkimise eelduseks olevad tahteavaldused. 5.
18. Kohus asus seisukohale, et hagiga Käthlin Juuro vastu ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada ehk hagejate nõudeid rahuldada, mistõttu jäeti tsiviilhagid läbi vaatamata.
19. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 6 Maakohus nõustus prokuröri ettepanekuga karistuse liigi ja määra osas, mistõttu ei pidanud põhjendatuks sellest irduda. Karistusmäär vastab isiku süüle, karistuse kohaldamise põhimõtetele ja -eesmärkidele. Samuti ei pidanud kohus käesoleval ajal põhjendatuks vangistusliku karistuse kohest täitmisele pööramist. Maakohtu hinnangul ei ole rahalise karistuse mõistmine Käthlin Juurole põhjendatud, kuna süüdistatav ei ole võimeline kandma rahalist karistust. Käthlin Juuro ei ole kordagi väljendanud kahetsust või mõistmist, et tema käitumine oleks olnud mingilgi viisil ekslik, mis viitab sellele, et ta ei ole mõistnud oma süüteo ohtlikkust eelkõige oma laste suhtes. Samuti on ta oma kaitsetaktikaga püüdnud vabaneda vastutusest. Arvestades Käthlin Juuro poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem karistamata, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile kriminaalhooldaja juures, kelle järelevalve all saab ta osaleda tema jaoks vajalikes sotsiaalprogrammides, mille valik on esitatud kohtuotsuse resolutsioonis. Süüdistatava suhtes tuleb oluliseks tuleb pidada ka katsejaks alkoholi tarvitamise keelu kehtestamist.
20. Lähenemiskeeld C.E.F.S. on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist, kuna tunneb Käthlin Juuro ees hirmu. Alaealiste K.J. , K.J. ja K.J. seaduslik esindaja, nende isa M.M. on samuti taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist selle maksimaalseks tähtajaks, eelkõige selleks, et tagada laste emotsionaalne turvalisus. Maakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud, kuna Käthlin Juuro ei ole olnud koostöövalmis oma lastega usaldusliku suhte taastamiseks. Seega taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks käesolevas kohtuasjas on põhjendatud ja kohaldas kannatanute K.J. , K.J. ja K.J. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav Käthlin Juuro suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat, keelates Käthlin Juurol läheneda K.J. le, K.J. le ja K.J. le lähemale kui 100 meetrit ning võtta K.J. , K.J. ja K.J. ga ühendust otse või sidepidamisvahendite (telefon, e-post, sotsiaalmeedia) kaudu. Apellatsioon ja vastused apellatsioonile
21. Viru Maakohtu 20.01.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Käthlin Juuro kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kes palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista Käthlin Juuro süüdistuses

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja

§ 213

lg 2 p 1 järgi õigeks või alternatiivselt saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Juhul, kui süüdimõistmine jääb

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi muutmata, siis tühistada kannatanute K.J.

, K.J. ja K.J. suhtes Käthlin Juurole kohaldatud lähenemiskeeld. Apellatsiooni rahuldamisel panna kõik menetluskulud riigi kanda. Kaitsja ei vaidlusta tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist. Maakohus on otsust tehes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata ja vastuoluline, mistõttu on oluliselt rikutud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. 9. Apellant on seisukohal, et Käthlin Juurole etteheidetavad teod süüdistuses

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ei vasta kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu subjektiivsetele ja objektiivsetele tunnustele. 9.

1. Tunnistades Käthlin Juuro süüdi C.E.F.S. kehalises väärkohtlemises ei ole maakohus sisuliselt hinnanud poolte seniseid suhteid, 07.07.2019 sündmusi tervikuna ega hinnanud ka süüdistava ja kannatanu eelnevat käitumist sellel õhtul. 7 9.
2. Tsiteeritud maakohtus antud Käthlin Juuro ütlustest nähtub, et esimesena ründas tol õhtul siiski C.E.F.S. , kes haaras tal õlgadest ja tõukas ta maha, mille peale ta hakkas nutma ja istus diivanile. Käthlin Juuro selgituse kohta, et ta tahtis S magama panna ja C.E.F.S. i nihutada, kuid sel korral oli tema reaktsioon selline, et C.E.F.S. tõmbas oma käe ära ja tema käsi jäi nii, et tõmbas C.E.F.S. ile kriipsu käe peale ning ta kindlasti ei löönud teda, märgib apellant, et tegemist oli väheolulise ründega ehk siis see ei ületanud bagatell süüteo piire. Seevastu kannatanu C.E.F.S. ei räägi sündmuste kohta, millised leidsid aset enne magamistoast alguse saanud sündmusi, mitte midagi. Kaitsja leiab, et vägivaldset käitumist alustas tol õhtul C.E.F.S. ja edasi toimus tema ja Käthlin Juuro vahel vastastikune kaklus. 9.
3. Kannatanu K.J. poolt 12.11.2019 kohtueelses menetluses antud videosalvestatud ütlustest nähtub, et emme vaatas arvutist, et C.E.F.S. i poeg oli öelnud, et emme on mingi madu ja siis läks emme talle kallale. C.E.F.S. il oli vasak käsi kõik verine, sest emme tõmbas küüntega. 9.
4. Maakohtu järeldused sellest, et sinise silma võis Käthlin Juuro saada tema kinnipidamisel politsei poolt ja tema sunniviisilisel paigutamisel politseiautosse, ei ole eluliselt usutavad. Sellist sinist silma ei saanud tekitada politseiametnikud, kui siis käeraudadest tekkinud kriimud ja verevalumid randmetel. 9.
5. Hinnates kõiki tõendeid nende kogumis ja vaadates 07.07.2019 sündmusi tervikuna on eluliselt usutav, et aset leidis nn riiukukkede tavapärane kaklus, mis päädis kahjuks sellega, et politsei pidi tulenevalt Käthlin Juuro käitumisest kaasa võtma just tema. See aga ei tähenda, et vägivallatsejaks oleks olnud ainuüksi Käthlin Juuro. 9.
6. Mis puudutab süüdistust laste väärkohtlemise kohta, siis selles osas on maakohtu järeldused sama üldsõnalised, kui esitatud süüdistus. Maakohus tõdes vaid seda, et mõlemad lapsed on andnud teineteise ütluste ja muude kohtuasjas kogutud tõenditega kattuvaid ütlusi. 9.
7. Ilmselt ei saa olla vaidlust selles, et lihtsalt laste peale karjumine ja mitte igasugune kehaline mõjutamine ei vasta

§ 121kuriteokoosseisule.

Ka Riigikohus on korduvalt osundanud, et iga kannatanu poolt soovimatut kehalise kontakti ei tohi automaatselt hõlmata

§ 121koosseisuga.

9.8. Maakohtu otsusest ei selgu, kas ja milliste käitumisaktide ajal tundsid või võisid lapsed tunda valu ning kas füüsilise jõu kasutamine võis olla õigustatud ja olla tingitud laste endi käitumisest. Kui vaadata lastega seotud esitatud süüdistust, siis heidetakse Käthlin Juurole ette hulgaliselt tegevusi. Süüdistuses on asutud üldsõnalisele seisukohale, et vägivaldne käitumine laste ees ja nende suhtes on põhjustanud lastele füüsilist valu ning tekitanud neis suurt hirmu emapoolse füüsilise ja vaimse vägivalla jätkumise ees nende suhtes. Apellant märgib, et sama üldsõnaliseks on oma otsuses jäänud ka maakohus, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Apellant märgib, et mitte kõik süüdistuses nimetatud Käthlin Juuro käitumisaktid oma laste suhtes ei vasta

§-s 121 sätestatud kuriteokoosseisule või siis ei ole üldse kriminaalkorras karistatavad. Kriminaalkorras võivad olla karistatavad küll laste tutistamine, kätest ülemäärase jõuga kinnivõtmine, vastu istmikku lahtise käega löömine, mööda põrandat lohistamine, kuuma dušši alla asetamine ja šampooni kontrollimatult pähe valamine, nii et see lapsele silma satub, kuid kõik need kehalised mõjutamised peavad tagajärjena kaasa tooma ka koosseisupärase asjaolu ehk siis valuaistingu. Kuna maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud Käthlin Juurole etteheidetavaid erinevaid tegusid seoses lastega, siis on enamuses eelloetletud Käthlin Juuro tegevuste osas tuvastamata, et kas need põhjustasid lastele ka valu. 8 9.

1. Käthlin Juuro möönis kohtuistungil, et kui lapsed läksid tõesti omavahel kaklema, siis ta pidi ühe osapoole sellest nii-öelda vaidlusest või kokkupõrkest eemaldama ja selle käigus ta neile vigastusi kindlasti ei tekitanud, kuid kindlasti võis sellega valu põhjustada kui võttis liiga kõvasti käest kinni või tõmbas nii, et lapsel võis olla valus. 9.
2. Kuna Käthlin Juuro lapsi vahetult kohtuistungil üle ei kuulatud ja maakohus sai tugineda vaid laste videosalvestatud ütlustele, siis nende ütlustega ei ole võimalik kummutada Käthlin Juuro kaitseversiooni, et ta kasutas laste suhtes jõudu vaid siis, kui see oli hädavajalik laste lahutamiseks või nende oma tuppa rahunema saatmiseks. Ka kirjeldas Käthlin Juuro kohtuistungil, et kuna nende vannitoa dušš ei tööta korralikult (katki oli mingi padrun), siis alguses võis sealt kuuma vett tulla, kuid mingil juhul ei saanud lapsed sellega kaela või siis äärmisel juhul võisid sellega pihta saada. Kui pesemine seal vannitoas ei õnnestunud, siis viis ta lapsed pesema oma duširuumi. Kuna muud Käthlin Juuro tegevused oma laste suhtes ei ole kriminaalkorras karistatavad, siis nendel apellant rohkem ei peatu, kuid märgib, et kuna maakohus ei ole puutuvalt lastesse üheski süüdistuse punktis Käthlin Juurot õigeks mõistnud, siis ei saa nendest ka käesolevas apellatsioonis mööda minna.
3. Käthlin Juuro toimepandu ei vasta arvutikelmuse kuriteokoosseisule. Maakohus on küll pikalt ja põhjalikult analüüsinud, et kas ja miks oli neid laene vaja võtta ning kas telefoni ostuks oli kannatanu nõusolek olemas või mitte, kuid need asjaolud ei oma

§ 213kohaldamise kohapealt antud juhul tähtsust.

Keskseks küsimuseks on antud juhul ikkagi küsimus sellest, et kas vara oli Käthlin Juurole usaldatud ja kas ta oli õigustatud sõlmima kannatanu nimel laenulepinguid, tegema pangaülekandeid ja võtma välja kannatanu sularaha. 10.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et arvutikelmuse koosseis tuleb kõne alla juhtumitel, kui arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad vahendid satuvad isiku valdusesse (või saavad talle teatavaks) arvelduskonto omaniku nõusolekuta, samuti kui neid antakse talle vaid hoiule või edasiandmiseks ilma konto kasutamise ja käsutamise õiguseta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.04.2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-07, p-d 15 ja 16). Antud juhul on aga tõsikindlalt tuvastatud Käthlin Juuro ja kannatanu usaldussuhe, mistõttu arvutikelmuse koosseis on välistatud. 10.
2. C.E.F.S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et neil oli ühine majapidamine. Tema palk laekus Luminor panka ja oma deebetkaardi, ID-kaardi ja internetipanga juurdepääsu oli ta usaldanud Käthlini kätte, sest Käthlin tasus igakuiselt makseid arvete eest, majalaenu ja kommunaalmaksud internetipangas. Ta andis Käthlinile juurdepääsu koodid, sest see oli lihtsam, kui tema maksab maksud. Seletas, et ta usaldas Käthlinit. 10.
3. Maakohus tuvastas kannatanu ütluste alusel, et ta ise ei kontrollinud oma pangakontot ega öelnud ka konkreetselt, milliseid tehinguid tema kontol või ID-kaardiga teha ei tohi, ta usaldas enda elukaaslast ja talle ei tulnud pähegi, et Käthlin võiks tema usaldust kuritarvitada. Seetõttu on arusaamatud Maakohtu järeldused otsuse lk 22 all, et Käthlinil ei olnud lubatud kanda kannatanu arvelt raha enda arvele ja võtta välja sularaha ning tehinguid kannatanu pangakontoga olid lubatud teha vaid igapäevase majandamise piires. 10.
4. Mis puudutab aga konkreetselt telefoni ostmist, siis selleks oli tõenditest tulenevalt kannatanu nõusolek igal juhul olemas. Käthlin Juuro andis kohtuistungil ütlusi, et C.E.F.S. oli teadlik ka telefoni ostust. Ta viskas tema telefoni puruks, sellel samal õhtul, kui ta ka viskas selle aknaklaasi sisse. Ta oligi peale seda ilma telefonita ja kuna ta teda kätte ei saanud tööjuures ja niimoodi, siis C.E.F.S. ütles, et ostku endale uus telefon, mida ta ka tegi. 9 C.E.F.S. andis ütlusi, et Käthlin võttis tema nimele järelmaksu peale kalli telefoni, mille marki ei mäletanud. Ka ei mäletanud ta, kas nõustus selle telefoni ostuga või mitte, kuid oli kindel, et ei oleks iialgi nõus olnud just 500-eurose telefoni ostmisega. Apellant märgib, et Telia Eesti AS tsiviilhagist nähtuvalt maksis mobiiltelefon Huawei P2064 399 eurot ja kogu varaline kahju on kokku 359,16 eurot. Seega võib antud juhul asuda seisukohale, et kannatanu nõusolek selle telefoni ostuks oli siiski olemas aga kannatanu ei soovi täna seda arusaadavatel põhjustel enam tunnistada. 10.
5. Maakohus, jättes läbi vaatamata AS-i Telia Eesti, Bigbank AS-i ja Bondora AS-i tsiviilhagid on õigesti asunud seisukohale, et hagid on esitatud vale isiku vastu. Maakohus märgib õigesti, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (näiteks need varastati). Antud juhul on kohus õigesti tuvastanud, et need läksid kannatanu valdusest välja tema vaba tahte kohaselt. 10.
6. Apellant leiab, et samasugune asjaolude käsitlus kohtu poolt oleks pidanud eelnema ka Käthlin Juuro süüditunnistamisele

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Jättes tsiviilhagid eeltoodud põhjendustel läbi vaatamata, ei saanud maakohus samadel asjaoludel tunnistada Käthlin Juuro süüdi

§ 213

lg 2 p 1 järgi, mille eelduseks on usaldussuhte puudumine kannatanu ja süüdlase vahel. Antud juhul on maakohus selle usaldussuhte aga ise kohtuotsuse viimases osas tuvastanud. Seetõttu ei ole Maakohtu siseveendumuse kujunemine nõuetekohaselt jälgitav ega lõppastmes ka veenev.

1. Lisaks ei nõustu kaitsja süüdistatava lastele lähenemiskeelu kohaldamisega. Kuna lapsed ei ela enam koos emaga ja sündmustest on möödas palju aega, siis on lähenemiskeelu kohaldamine süüdistatava alaealistele lastele ebaproportsionaalne ja mittevajalik meede, mille kohaldamise alused täna puuduvad. Selline meede rikub laste õigust oma vanemaga suhelda ja apellandile teadaolevalt ei ole tsiviilkohtu poolt Käthlin Juuro hooldusõigusi oma laste suhtes piiratud, kuigi nad elavad alates käesoleva kriminaalasja 07.07.2019 sündmustest oma isaga ja on tema igapäevasel kasvatamisel ja hooldamisel.
2. Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 08.06.
3. Lisaks märkis kohus, et jäetakse menetlusse võtmata Kohtute Infosüsteemis apellatsioonina registreeritud kannatanu Telia Eesti AS dokument, mis on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisega.
4. Nimetatud ajaks on oma seisukoha esitanud apellatsiooni osas prokuratuur, kes palub jätta maakohtu otsuse Käthlin Juuro süüdimõistmises ja kannatanutele K.J. , K.J. ja K.J. suhtes lähenemiskeelu seadmise kohta muutmata. Menetluskulud seoses apellatsiooni esitamisega mõista välja süüdistatav Käthlin Juurolt. Apellatsioon on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 13.
5. Maakohtu otsus on põhjendatud ja tugineb kohtuistungil uuritud ning kohtule esitatud tõenditele. Kohtuotsuses on jälgitavad kohtu poolt esitatud tõenditele antav hinnang, sealhulgas kohtuistungil isikute poolt antud ütluste usaldusväärsusele, ja nendele tõenditele tuginedes on kohus teinud vastava kohtuotsuse. Otsuses on ära toodud kummagi osapoole versioon juhtunust ja osapoolte ütluste usaldusväärsusele oma hinnang antud. Lisaks ei näe prokurör vajadust kohtuotsusega liialt keskenduda süüdistuses kirjeldatud teole eelnenud vahejuhtumitele. 13.
6. Seoses Käthlin Juurole esitatud süüdistusega oma laste füüsilises väärkohtlemises, leiab 10 prokurör, et kohus on tõendeid arvestades Käthlin Juuro põhjendatult süüdi tunnistanud

§ 121lg 1 p 2 ja 3 järgi.

Lastekaitseseaduse § 24 lg 4 alusel tohib füüsilist jõudu käesoleva seaduse tähenduses kasutada vaid lapse liikumise või liigutuste piiramiseks määral, mis on proportsionaalne ja vähim vajalik teda ähvardava või temast lähtuva ohu tõrjumiseks. Füüsilist jõudu ei ole lubatud kasutada karistuse eesmärgil. Käthlin Juuro tegevus - juustest tutistamine, oma tuppa laste tirimine tugevalt käest või jalast kinni hoides ja tuppa minema sundides/lohistades, kuuma veega dušši alla lapse panemine - ei ole sellised tegevused, mis välistaksid Käthlin Juuro tegevuses õigusvastuse tuginedes kaitsja apellatsioonis välja toodud lastekaitse seaduse §-le

1. Eelpool mainitud tegevused on selgelt karistusliku eesmärgiga ja lastele füüsilise valu või tervisekahjustuse põhjustamise korral ka kriminaalkorras karistatavad. 13.
2. Kaitsja taotleb Käthlin Juuro alaealistele lastele kohaldatud lähenemiskeelu tühistamist. Laste vestlusest lastekaitsetöötajatega nähtub, et nad ei soovi emaga kohtuda ega suhelda. Kui neil vastav soov tekib, siis on see võimalik. Prokuröri hinnangul on kohus põhjendatult kohaldanud Käthlin Juurole oma kolme alaealise lapse suhtes lähenemiskeeldu, et tagada laste füüsiline ja eriti nende vaimne heaolu.
3. Tähtaegselt esitas seisukohad ka kannatanute C.E.F.S. i, K.J. , K.J. ja K.J. esindaja vandeadvokaat Epp Landberg, kes palub jätta apellatsiooni rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja mõista Kähtlin Juurolt kannatanute esindajale makstud tasu summas 360 eurot ja kannatanute K.J. , K.J. ja K.J. puhul 300 eurot, kokku mõista Kähtlin Juurolt kannatanute kasuks 660 eurot. Kannatanud on seisukohal, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks apellatsioonis toodud põhjustel puudub alus. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohus on tõendite lubatavust ja usaldusväärsust piisava põhjalikkusega käsitlenud ning tuvastanud faktilised asjaolud arusaadavalt ja jälgitavalt. Maakohtu seisukohad on veenvad, põhjalikud ja vastuoludeta. 14.
4. Esindaja seisukoht C.E.F.S. i kehalise väärkohtlemise osas. Arusaamatuks jääb apellatsioonis esitatud väide, et K. Juuro poolt kannatanute suhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine ei vasta kuriteo kooseisu subjektiivsetele ja objektiivsetele tunnustustele. Süüdistatava süü on tõendatud nii kohtus uuritud dokumentaalsete tõendite kui isikuliste tõenditega, aga eelkõige ka süüdistatava enda poolt kohtus antud ütlustega, milles ta tunnistab alaealiste kannatanute kehalist väärkohtlemist kui seda, et C.E.F.S. ile haiget tegi. Usaldusväärseks tuleb lugeda kannatanu C.E.F.S. i ütlused 12.11.2020 kohtuistungil, kus ta kinnitas et kooseluajal kasutas süüdistatav tema suhtes vägivalda ja seda ka 07.07.2019 - siis lõi teda esialgu rusikaga näkku (põsele) ja vasakule ribidesse poolte ühises magamistoas. Näkku löömisel tekkis verejooks, kuna Käthlin Juuro kandis suurt sõrmust. Asjaolu, et kannatanu löömine jätkus ka lastetoas on kinnitanud kõik – sh süüdistatav ja lastetoas viibinud lapsed ja ka seda, et ka lastetoas ja laste nähes jätkas Käthlin Juuro kannatanu füüsilist ründamist. Kannatanu on kinnitanud, et tundis löökide tagajärjel füüsilist valu. See, et Käthlin Juuro käitus kontrollimatult ja vägivaldselt, kinnitab ka see, et oli vaja politsei sekkumist ja politsei oli sunnitud tema suhtes kohaldama jõumeetmeid (käerauad). Kohtus tunnistajana 18.11.2020 ülekuulatud A.S. ele rääkisid lapsed seda, mis puudutas 07.07.2020 juhtunut, kuidas Käthlin läks oma elukaaslasele kallale ja oli käed lõhki tirinud ja külje ka. Samuti rääkisid lapsed, et C.E.F.S. ei ole kunagi kellelegi liiga teinud, vaid kaitses neid ema eest. Tõendamist on leidnud, et Käthlin Juuro kehaliselt väärkohtles C.E.F.S. i. 11 14.
5. K.J. , K.J. ja K.J. kehaline väärkohtlemine. Kohtuotsusest nähtuvalt on K.J. , K.J. ja K.J. kehaline väärkohtlemine tõendamist leidnud S.F.S. i ütlustega, kuidas Käthlin Juuro oma lastega käitus, et tiris juustest, karjus, lapsed said pidevalt haiget, samuti tiris neid kätest ja jalgadest. Sama Käthlin Juuro käitumismustrit on kinnitas ka C.E.F.S. . Puudub alus arvata, et nende ütlused oleksid pahatahtlikult või kiuslikult kallutatud, kuna need haakuvad loogiliselt muude tõenditega. Seega on tõendatud, et Käthlin Juuro on toimepannud süüdistus

§ 121

lg 2 ja 3 nimetatud teo.

§ 121kuriteokoosseisu täitmiseks on piisav, et isik tunneks valu.

Käesoleval juhul on tegemist kolme alaealise lapsega (kellest üks on raske puudega), kes Käthlin Juuro poolt toimepandud vägivalla tõttu tundsid väga sageli valu. Sellisteks tegudeks olid laste korduvad juustest kiskumise (mida küll apellant üritab pehmendada sõnaga tutistamine), vastu istmikku löömise, kätest jõuga tirimise, kuuma vee alla asetamise, šampooni pähe kallamine. Vaidlust ei saa olla, et kõik need tegevused toovad kaasa füüsilise valu. Küüniliseks tuleb lugeda apellandi arvamust, et juustest ja kätest kiskumine, kuuma vee alla lükkamine, vastu istmikku löömine, mööda põrandat lohistamine, šampooni pähe valamine ei tekitagi kannatanul valuaistingut. K.J. on 01.11.2019 selgelt öelnud - Ma…mul oli hästi valus, K.J. vastas 12.11.2019 uurija Kaia Koch küsimusele – Ja peale seda, kui ta võttis sul tutist kinni, sa tundsid – Haiget, samuti kinnitas ta uurijale, et ta pandi kuuma vee alla – oli valus ja kõrvetas. Seega on lapsed kinnitanud, et ema tegi neile valu ja haiget. Süüdistatav võttis 02.12.2020 kohtuistungil omaks laste tutistamise ja selle, et lapsed selle tagajärjel võisid valu tunda, samuti võisid valu tunda, kui ta neid kätest tõmbas. Tuleb nõustuda kohtuotsusega, et kohtul puudub alus kahelda kannatanute, s.o nii C.E.F.S. i kui ka laste K.J. , K.J. ja K.J. poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Tegemist on

§ 121

lg 1 ühe koosseisu alternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Apellant on õigustamiseks viidanud lastekaitseseaduse § 24 lg 3, mis sätestab, et tegu ei ole lapse väärkohtlemisega käesoleva seaduse tähenduses, mis lubab vägivallaga sekkuda, kui laste käitumine kujutab ohtu kellegi elu ja tervisele. Jääb arusaamatuks, kelle elu ja tervist lapsed ohustasid, et neid oli pidevalt vaja juustest ja kätest kiskuda, mööda põrandat lohistada, kuuma vee alla panna ja vastu istmikku lüüa. Apellandi poolt esitatud kaitseversiooni ei toeta üksi teine kohtus uuritud tõend, sh tunnistajate ega ka teiste kannatanute ütlused. 14.3. C.E.F.S. nimel laenude võtmine ja laenatud raha omastamine. Kähtlin Juuro süü on tõendatud. Kähtlin Juuro on ise omaks võtnud, et tema käes olid kannatanu nii ID-kaart koos paroolidega, kui ka deebetkaart, seega oli temal võimalus laene kannatanu nimel võtta ja laenuks saadud rahasummad omastada. Käthlin Juuro on laenude võtmist ka kannatanule tunnistanud (Asitõendi vaatlusprotokoll 12.12.2019 salvestuse tõlkega – millel 04.07.2019 tehtud helisalvestuse tõlge kannatanu C.E.F.S. i ja Käthlin Juuro vahel vestlusest loata laenude võtmise ülestunnistusega). Seal on süüdistatav ise kinnitanud, et vajas laene enda laenude tasumiseks, mida ta õigeaegselt ei maksnud. Juba laenude võtmine olukorras, kus Käthlin Juuro ei kavatsenud neid tagasi maksta väites, et need võeti C.E.F.S. i poolt, on tegemist kelmusega. Kelmusega on tegemist ka juhul, kui laenuvõtja laenu võttes juba oli teadlik sellest, et temal puudub võimalus selle tagasimaksmiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-57-10 p.12). Kuriteo toimepanemiseks st laenude võtmiseks tegi süüdistatav eraldi e-posti aadressi, mille kohta on kannatanu kinnitanud, et temal puudus sellele igasugune juurdepääs ja üldse teadmine, et selline e-posti aadress üldse olemas on. 12 Kähtlin Juurol puudus kannatanu nõusolek tema nime laenude võtmiseks ja vaidlust selle üle ei ole, et laenuks saadud raha summad kanti kannatanu arvelt Käthlin Juuro poolt tema enda pangakontole või võeti Käthlin Juuro poolt sularahas välja, seega Käthlin Juuro omastas C.E.F.S. i arvele kantud laenusummad. Seega vaadates C.E.F.S. i pangakontot toimis selline süsteem – vormistati C.E.F.S. i nimele laen, mis kanti tema pangakontole ning sealt võeti süüdistatava poolt raha välja kas sularahas või siis kandis süüdistatav oma arvele. Seega kinnitab just selline süsteem seda, et laenuks võetud raha koguti enda arvelduskontole või siis võeti sularahas välja. Ei ole eluliselt usutav, et selleks, et osta lapsele sünnipäevakink, minna reisile, osta mööblit või osta pesumasin (mis tegelikult oli olemas) – tuleb selleks tasumiseks võtta välja sularaha. Kähtlin Juuro tuleb süüdi mõista

§ 213lg 2 p 1 alusel.

14.4. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et Käthlin Juuro ei ole toime pannud arvutikelmust, tulenevalt sellest, et C.E.F.S. i andis temale kuuluvad pangakaardid koos paroolidega Kähtlin Juurole üle vabatahtlikult, palub esindaja kvalifitseerida Käthlin Juuro poolt toimepandud tegu ümber omastamiseks

§ 201järgi.

Käthlin Juuro omastas C.E.F.S. i pangakontole kantud laenud, kandes need enda arveldusarvele või võttes need summad välja sularahas. Aluseks võttes KrMS § 340 lg 1 saab ringkonnakohtu tühistada otsuse Käthlin Juuro süüditunnistamises

§ 213

lg 1 järgi ja tunnistada süüdi

§ 201lg 1 järgi (Riigikohtu otsus nr 1-18-117, p 17).

14.

1. Kannatanud jäävad selle juurde, et lähenemiskeelu kohaldamine nende suhtes on vajalik ja põhjendatud. Ühtegi põhjendust lähenemiskeelu tühistamise osas ei ole apellant esitanud. Kuna tegemist on vägivallateoga nii oma endise elukaaslase kui laste vastu (nende puhul veel korduvalt) on lähenemiskeeld igati põhjendatud. 14.
2. Kannatanute menetluskulud on järgmised – õigusabikulud kokku summas 660 eurot, mis seisnevad kohtuotsusega ja apellatsiooniga tutvumises, käesoleva menetlusdokumendi koostamise - ajakulu 4 tundi. C.E.F.S. ile osutatakse õigusabi tunnihinnaga 150 eurot + käibemaks ja K.J. , K.J. ja K.J. esindajale M.M. le osutatakse õigusabi tunnihinnaga 125 eurot +käibemaks.
3. Süüdistatava kaitsja esitas seisukohtade esitamise tähtaja jooksul ka täiendava seisukoha, milles muuhulgas märgib, et jääb esitatud apellatsiooni juurde. Mis puudutab kannatanute esindaja taotlust kvalifitseerida Käthlin Juurole süüksarvatud tegu

§ 213

lg 2 p 1 järgi ümber

§ 201järgi, siis sellele vaidleb kaitsja vastu.

Esiteks ei ole kannatanu ega prokurör asjas apellatsiooni esitanud ja teiseks eeldaks see uue süüdistuse esitamist, sest märgitud kuritegude koosseisud on erinevate teokirjeldustega ja vara ebaseaduslikku enda või kolmanda isiku kasuks pööramist tuleks sisustada uute asjaoludega ning see rikuks Käthlin Juuro kaitseõigust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 16. Ringkonnakohus, uurides kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle, otsust, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuseid, leiab, et Viru Maakohtu 20.01.2021 otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 3 alusel osaliselt tühistada – seda osas, milles tunnistati Käthlin Juuro süüdi

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja mõista karistus kuriteos

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Muus osas tuleb jätta otsus muutmata. 17. Apellatsioonis taotletakse Käthlin Juuro õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtukolleegium apellatsioonis nimetatud puudusi väidetavate menetlusnormide rikkumise osas ei tuvastanud. 13 Kuigi kaitsja hinnangul on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata ja vastuoluline, pole kohtu põhistuste ekslikkus samastatav nende puudumisega. Asjaolu, et maakohtu põhjendused võivad kaitsjale näida mõnevõrra napisõnalised, ei anna alust öelda, et tegemist oleks põhistuste puudumisega. Samuti on maakohus asjassepuutuvatele tõenditele hinnangu andnud. Seega pole tegemist kohtuotsusega, kus tõenditele antud analüüsiv hinnang või vastavad motiivid puuduksid. Kokkuvõtvalt tuleb järeldada, et kohtu siseveendumuse kujunemine süüdistatava tegevuse tuvastamisel on lugejale jälgitav. Apellandi mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei ole käsitletav menetlusõiguse rikkumisena. 18. Nõustuda tuleb aga sellega, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, kui kvalifitseeris Käthlin Juurole süüdistuses ette heidetavad teod C.E.F.S. i rahaliste vahendite isiklikes huvides kasutamises arvutikelmusena. Samas ei too aga Käthlin Juuro õigeksmõistmist nimetatud tegevuses kaasa asjaolu, et maakohus pole analüüsinud, kas Käthlin Juuro tegevus võiks vastata

§-s 201 sätestatud koosseisule. 19. Esmalt käsitleb kohtukolleegium süüdistust kehalises väärkohtlemises (I), seejärel analüüsib apellatsioonis esitatud taotlust Käthlin Juuro arvutikelmuse kuriteos õigeks mõista, analüüsides kuriteo kvalifikatsiooni

§ 213

lg 2 p 1 järgi, ja esitab põhjenduse, miks kohtukolleegiumi arvates on süüdistatava tegevuse puhul tegemist

§ 201lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteoga (II).

Lõpetuseks käsitleb mõistetud karistust (III), analüüsib taotlust lähenemiskeelu tühistamiseks (IV), lahendab menetluskuludesse puutuva (V) ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (VI). (I) 20. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnangutega tõenditele ning Käthlin Juuro süüdi tunnistamisega

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi, jätab kohtukolleegium tulenevalt Kr

MS § 342 lg 3 p-st 1 esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud selles osas kordamata ja vastab apellatsioonides tõstatatud küsimustele.

1. Kaitsja hinnangul alustas vägivaldset käitumist 07.07.2019 õhtul hoopis C.E.F.S. , millest arenes vastastikune kaklus, mistõttu polnud vägivallatsejaks üksnes Käthlin Juuro. Kohtukolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu. Kuigi sündmuste täpse alguse osas on otsesteks tõenditeks vaid C.E.F.S. i ja Käthlin Juuro omavahel vastuolus olevad ütlused, veenavad ka ringkonnakohut rohkem kannatanu ütlused. Nimelt ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, miks peaks C.E.F.S. sündmuse kohta valetama. Tema ütlused on olnud järjepidevad ja haakuvad muude tõenditega. Hommikumantli väel toast sauna kaudu õue jooksmine ja seal politsei kutsumine ilmestavad selgelt kogetud hirmu ning soovi konflikt vägivallatult lõpetada. Samuti ei viita miski kannatanu vägivaldsusele. Lapsed on rääkinud, et C.E.F.S. pole kellelegi liiga teinud. Nii on sündmust osaliselt pealt näinud K.J. öelnud, et ema ja C.E.F.S. kaklesid, kuid C.E.F.S. ei tahtnud ema lüüa. Ehkki kaitsja hinnangul viitab K.J. poolt öeldu vastastikusele arveteklaarimisele, nähtub kohtukolleegiumile pigem see, et C.E.F.S. on üritanud kaklust vältida. N.ö soovile konflikti külmutada osutab ka kannatanu väljumine magamistoast (kui konflikti keskmest) ning lastetuppa siirdumine. Seevastu Käthlin Juuro vägivaldsusele viitavad otsesõnu tema laste K.J. ja K.J. ütlused, mille kohaselt oli ema vägivaldne inimene. Rünnanuks C.E.F.S. omaalgatuslikult Käthlin Juurot, poleks osutunud vajalikuks magamistoast ja hiljem elamust põgenedes väljumine – vastastiku kakluse korral tunduks tõenäolisem tuppa jäämine ning füüsilise konflikti jätkamine ja oma positsiooni kindlustamine, mitte aga eemaldumine ja abi kutsumine. 14
2. Ekslik on apellandi seisukoht, nagu poleks maakohus hinnanud poolte omavahelisi suhteid, nende varasemat käitumist ja füüsilisele konfliktile vahetult eelnenud sündmusi, sealhulgas pooleliolevat kriminaalasja C.E.F.S. i suhtes. Maakohus on veenvalt selgitanud, miks Käthlin Juuro ema A.M. ütlused pole usaldusväärsed. Samuti pole A.M. 07.07.2019 sündmust pealt näinud. C.E.F.S. i suhtes pooleli olevat kriminaalasja ei saa aga käesolevalt kannatanut või tema käitumist iseloomustava asjaoluna arvesse võtta, kuna vastasel juhul oleks tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega.
3. C.E.F.S. i ütluste kohaselt lõi Käthlin Juuro teda magamistoas rusikaga näkku ja vasakule ribidesse. Tüli kandus edasi lastetuppa, kus Käthlin Juuro jätkas kannatanu füüsilist ründamist. C.E.F.S. on kinnitanud, et tundis löökide tagajärjel valu ja sai sinikaid. Tekkinud vigastusi kinnitavad nii kannatanu kui politsei poolt tehtud fotod. Seega puudub alus kahelda, et rünnaku tagajärjel on kannatanu saanud vigastusi ja tundnud valu.
4. Apellatsioonis on avaldatud arvamust, nagu oleks S.F.S. i ja C.E.F.S. i ütlused, kuidas Käthlin Juuro oma lastega käitus, ebapiisavad Käthlin Juuro süüditunnistamiseks oma laste kehalises väärkohtlemises. Kohtukolleegium kaitsja kõhklusi ei jaga. Taas ei nähtu ühtegi põhjust, miks peaksid S.F.S. i ja C.E.F.S. sündmuste kohta valetama, kui sama on kinnitanud ka lapsed K.J. ja K.J. ise.
5. Ehkki laste väärkohtlemise osas heidetakse apellatsioonis ette üldsõnalisust nii süüdistusele kui maakohtu põhjendustele, siis ringkonnakohus nende etteheidetega ei soostu. Laste vastu pika aja vältel suunatud ja korduvalt toime pandud kuritegude puhul on korrektne jääda ka sündmuste täpse käigu osas mõnevõrra umbmäärasemaks. On mõeldav, et mõningane ajaline ebamäärasus võib süüdistataval enda kaitsmist raskendada. See aga ei tähenda, et niisuguse süüdistusakti koostamine oleks iseenesest lubamatu: endiselt tuleks hinnata, kas ülejäänud tõendid süüetteheiteid kinnitavad. Käesoleval juhul aga nii ongi. K.J. , K.J. ja K.J. füüsiline väärkohtlemine on toimunud pika aja vältel, jäänud esialgu varjatuks ning nende täpse käigu ja toimumisaja tuvastamine on olnud raskendatud, eriti arvestades ohvritest laste mälu ja möödunud aega.
6. Süüdistuse kohaselt on Käthlin Juuro alates
7. kuni
8. aasta juulini järjepidevalt ja vähemalt korra kuus karistanud füüsiliselt K.J. t, K.J. t ja erivajadusega K.J. t: ta on kõiki lapsi korduvalt tutistanud, võtnud neil kätest ülemäärase jõuga kinni, löönud neile lahtise käega vastu istmikku, lohistanud neid mööda põrandat käest tirides, lohistanud K.J. t, K.J. t jalgupidi ühest ruumist teise. Samuti on ta vähemalt ühel korral asetanud K.J. ja K.J. talumatult kuuma dušši alla. Oma tegevusega on Käthlin Juuro põhjustanud lastele füüsilist valu. S.F.S. i ütluste kohaselt tiris Käthlin Juuro oma lapsi pidevalt juustest, sikutas kätest ning mõni kord ka jalgadest – seejuures oli tajutav, et neil oli valus (näiteks nende nuttu kuuldes). Tuli ette kord, kui Käthlin Juuro tiris K.J. i jalgu- ja kättpidi pesuruumi ja kallas talle šampooni pähe, jättes lapse pesema. K.J. i nuttis ja karjus, mistõttu sekkus S.F.S. , kes läks ja aitas K.J. i juuksed ära pesta, keerates aga esmalt voolava vee jahedamaks, sest see tundus isegi tema jaoks tuline. Seejuures on lapsed temalegi tulnud kurtma, et ema teeb neile liiga. Ka C.E.F.S. i sõnul on Käthlin Juuro oma laste suhtes vägivaldne olnud: tutistas ja lõi neid korduvalt, lohistas neid. Lapsed nutsid, sest neil oli valus. Kannatanu K.J. on otsesõnu tunnistanud, et ta kardab oma ema, kuna viimane on nii teda kui tema õdesid karistanud: võtnud juustest kinni ja tirinud, visanud, vastu hakkamise korral on ema neid ka löönud. Ka K.J. sõnutsi on ema neile haiget teinud – tutistas neid peaaegu iga päev. Samuti on ema pannud nad tulikuuma duši alla. 15
9. Kannatanute K.J. ja K.J. ning S.F.S. i ja C.E.F.S. i ütlused riimuvad omavahel. Tähelepanu väärib, et ka süüdistatav Käthlin Juuro ise on tunnistanud laste tutistamist, samas küll nentinud, et seda tuli ette vaid paaril korral. K.J. i kuuma duši alla asetamise osas on selgitanud, et kuum vesi voolas seal seetõttu, et duši n–ö padrun oli katki läinud, millest tulenevalt puudus võimalus soojust reguleerida. Vesi võis aga tunduda K.J. i jaoks tuline tema atoopilise naha ja psoriaasi tõttu. Kohtukolleegiumi hinnangul on Käthlin Juuro ütlustes võrreldes eelpool kirjeldatud riimuvate ütlustega vastuolud, mis on selgitatav sellega, et süüdistatav üritab pisendada oma süüd. Isegi, kui K.J. i tajus duši all voolavat vett tegelikkusest kuumemana, oli vesi ka S.F.S. i sõnul tulikuum. Eelöeldu viitab aga K.J. poolt tulikuuma vee all tajutud intensiivsele valuaistingule, eriti arvestades tema nahahaigust, millest süüdistatav oli teadlik.
10. Apellant on märkinud, et mitte kõik süüdistuses esitatud Käthlin Juuro käitumisaktid oma laste suhtes ei vasta

§-s 121 sätestatud kuriteokoosseisule või siis ei ole üldse kriminaalkorras karistatavad. Nii näiteks ei ole üldjuhul kriminaalkorras karistatav laste peale kontrollimatult karjumine, nende halvustamine, nende tegevuste ülemäärane kontrollimine, nende sundimine tegevusteks, mis on neid nutmiseni viinud, samuti laste pimedasse ruumi sulgemine, lapse hilja õhtul õue saatmine ja tuppa mittelaskmine, lapsel prillide eest ära rabamine, laste šokeerimine ega ka laste hirmu all hoidmine üldiselt. Üldjoontes tuleb selles osas kaitsjaga nõustuda, aga need tegevused iseloomustavad süüdistatava käitumist. 29. Kaitsja on veel osutanud, et mitte igasugune kehaline mõjutamine ei vasta

§ 121kuriteokoosseisule.

Ei ole tõenäoline, et seadusandja on pidanud vajalikuks lugeda löömise alternatiivis kriminaalkorras karistatavaks isegi väga vähesel määral kannatanu füüsilist puutumatust riivava käitumise. Seda kaitseväidet ei saada aga käesolevas asjas edu. Nimelt on

§ 121koosseisu realiseerimiseks piisav, et kannatanu tunneks valu.

On tõsiasi, et juustest sikutamine, löömine, kätest ja jalgadest tirimine ja kuuma vee alla asetamine tekitavad füüsilist valu. Pole eluliselt usutav, et eelpoolnimetatud käitumisaktid põhjustasid kannatanutes üksnes ebamugavustunnet. Vastupidi, objektiivse kõrvalseisja seisukohast on juustest sikutamise, löömise, kätest ja jalgadest tirimise ja kuuma vee alla asetamise tüüpiliseks tagajärjeks valuaistingu tekkimine. Liiati veel atoopilise nahaga psoriaasi põdeva lapse tulikuuma vee alla asetamisel. Ka on K.J. ja K.J. ülekuulamisel selgelt kinnitanud, et nad tundsid valu.

1. Edutuks jääb ka osundus lastekaitseseaduse § 24 lg-le 3 ning selgitus, et Käthlin Juuro kasutas laste suhtes jõudu vaid siis, kui see oli hädavajalik laste lahutamiseks või nende oma tuppa rahunema saatmiseks. Jääb arusaamatuks, kes siis lapsi ohustasid, et nende kaitsmiseks osutus vajalikuks nende juustest sikutamine, kätest ja jalgadest tirimine, löömine ja kuuma vee alla asetamine. Kaitsevajadusele ei viita ükski kohtus uuritud tõend.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et Käthlin Juuro on talle süüdistuses ette heidetava kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Nii C.E.F.S. i kui lapsi K.J. t, K.J. t ja K.J. t kehaliselt väärkoheldes teadis ta, et tekitab kannatanutele valu ja võimalikke tervisekahjustusi, kuid see ei pruukinud olla tema otsene eesmärk: näiteks kuuma duši alla asetamisel võis tagamõtteks olla lapse pesema hakkamiseks survestamine, kätest ja jalgadest tirimisel aga hoopis hirmutamine. Küll aga pidi ta aru saama, et põhjustab oma tegevusega valu. 32. Kuivõrd Käthlin Juuro pani kehalise väärkohtlemise toime oma elukaaslase ja laste vastu, on täidetud

§ 121

lg 2 p 2 esimeses alternatiivis sätestatud kvalifitseeriv tunnus – see on toime pandud lähisuhtes.

§ 121lg 2 p 3 sätestab põhikoosseisu kvalifitseeriva 16 tunnusena ka korduvuse.

Kuivõrd tõendamist on leidnud mitme kehalise väärkohtlemise toime panemine, on täidetud ka

§ 121lg 2 p-s 3 sätestatud kvalifitseeriv tunnus.

(II) 33. Ringkonnakohus soostub kaitsja etteheitega, et Käthlin Juuro poolt toimepandu ei vasta arvutikelmuse koosseisule. Nimelt tuleb

§ 213

järgi kvalifitseeritud koosseis kõne alla juhtumitel, kus näiteks arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad vahendid satuvad isiku valdusesse ilma arvelduskonto omaniku nõusolekuta, samuti juhul, kui need antakse isikule vaid hoiule või edasiandmiseks ilma konto kasutamise ja käsutamise õiguseta. Käesoleval juhul pole aga vaidlust selles, et Käthlin Juurol oli ligipääs C.E.F.S. i varalistele vahenditele ja isikut tõendavatele ning arvutivõrgus indentifitseerimist võimaldavatele dokumentidele – süüdistatava kätte oli lubatud kannatanu deebet- ning ID-kaart koos PIN-koodidega. Kuigi Käthlin Juuro ületas C.E.F.S. i ID-kaarti ning varalisi vahendeid kasutades selleks antud volitusi, ei väära see fakti, et need olid tema kätte usaldatud. Seetõttu pole korrektne rääkida andmete ebaseaduslikust sisestamisest

§ 213tähenduses.

Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, kui kvalifitseeris Käthlin Juurole süüdistuses etteheidetavad teod C.E.F.S. i rahaliste vahendite isiklikes huvides kasutamises arvutikelmusena.

1. Kuna apellatsiooni lahendamisel on ilmnenud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, peab ringkonnakohus vajalikuks väljuda KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piiridest ning analüüsib, kas Käthlin Juurole süüdistuses ette heidetavad teod C.E.F.S. i rahaliste vahendite isiklikes huvides kasutamises tuleks kvalifitseerida omastamisena. Tegemist ei ole kaitseõiguse rikkumisega, kuna mõlemad kuriteod asuvad varavastaste süütegude peatükis.
2. Nagu eelpool nimetatud, pole vaidlust selles, et Käthlin Juurol oli ligipääs C.E.F.S. i pangakontole, tema käes olid kannatanu deebetkaart ning ID-kaart koos paroolidega. Samuti pole Käthlin Juuro ise eitanud C.E.F.S. i nimel süüdistuses kirjeldatud tarbijakrediidilepingute sõlmimist ega sularaha välja võtmist ja enda arvele kandmist. Kannatanute esindaja küsimusele, miks oli vaja võtta välja C.E.F.S. i arvelt sularaha ja kanda enda arvele, ei osanud Käthlin Juuro midagi vastata. Nii nähtub ka Luminor Bank AS-i krediidikontodel ja arvelduskontol sooritatud tehingute ajaloost ajaperioodil 02.01.2018-19.02.2019, kuidas on AS-ilt Bigbank 18.01.2018, 27.11.2018, 19.12.2018 ja AS-ilt Bondora 19.03.2019 krediidisummad süüdistuses kirjeldatud viisil laekunud C.E.F.S. i kontole. Ühtlasi ilmnevad arvukad Käthlin Juuro arveldusarvele teostatud rahaülekanded ja väljamaksed sularahaautomaatidest. Käthlin Juuro selgitus, et vajas raha enda laenude tasumiseks, kajastub 04.07.2019 C.E.F.S. i ja süüdistatava vahel toimunud helisalvestatud vestluselt. See tähendab, et süüdistatav võttis C.E.F.S. i identiteeti kasutades laene selleks, et laekuvad krediidisummad enda kasuks pöörata. Tuleb nõustuda kannatanute esindajaga, et pole eluliselt usutav, nagu pidanuks süüdistatav olmekulutuste tegemiseks n.ö duubeldades võtma suurtes summades välja sularaha või kandma enda arvele. Liiati veel olukorras, kus süüdistatavale oligi vajalike kulutuste tegemiseks (peremajapidamiseks) ette nähtud juurdepääs kannatanu varalistele vahenditele.
3. Usutav ei tundu ka see, et Käthlin Juurol oli 21.06.2019 C.E.F.S. i nimel Huawei P20 64 telefoni järelmaksuga ostmiseks olemas kannatanu nõusolek. Arvestades Käthlin Juuro senist kuritegelikku käitumismustrit, on igati tõenäoline, et telefoni ostmine kujutas endast taas 17 kannatanu vara enda kasuks pööramist. Asjaolu, et C.E.F.S. ei osanud ütlustes välja tuua isegi telefoni marki, mille Käthlin Juuro soetas, rääkimata selle tegelikust maksumusest, ilmestab üheselt vastavasisulise nõusoleku puudumist ja muudab ainetuks kaitsja sellekohased vastuväited. 37.

§ 201

lg 1 järgi on omastamisega tegemist siis, kui isik teeb selliseid toiminguid, milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks. Käesoleval juhul pööras Käthlin Juuro C.E.F.S. i varalisi vahendeid (eeskätt arvelduskontol olevat raha) enda kasuks, sooritades kannatanu arvelduskontolt endale ja teistele kontodele ülekandeid, võttes kannatanu pangakaardiga sularaha välja ning soetades endale mobiiltelefoni. Kuivõrd Käthlin Juuro ja C.E.F.S. i vahel oli kokku lepitud, et süüdistatav kannatanu deebetkaardiga sularaha välja ei võta ja enda arvelduskontole raha üle ei kanna, puudus tal selleks volitus. Seepärast tuleb Käthlin Juuro tegu kvalifitseerida omastamisena.

1. Tekib küsimus, kui suurt kahju Käthlin Juuro kannatanu C.E.F.S. ile omastamistega tekitas. Vaadeldes Käthlin Juuro ja C.E.F.S. i arveldusarvete väljavõtteid, nähtub, et kannatanu pangakaardiga on vähemalt üheksal korral pangaautomaadist sularaha välja võetud kogusummas 6 940 eurot. Samuti on kannatanu arveldusarvelt teostatud vähemalt 29 korral ülekandeid Käthlin Juurole kogusummas 15 050 eurot. Kuigi Käthlin Juuro sooritas ülekandeid ka teistele isikutele, pole täpselt teada, millistel juhtudel puudus selleks kannatanu nõusolek. Seega neid ülekandeid kohtukolleegium käesoleval juhul arvesse ei võta. Samas nähtub väljavõtetest seegi, et 04.06.2018 kandis süüdistatav C.E.F.S. i arveldusarvele 250 eurot, mistõttu tuleb see kogusummast maha arvata. Kannatanu varalistest vahenditest soetas Käthlin Juuro 21.06.2019 mobiiltelefoni Huawei P20 64 hinnaga 399 eurot, millele lisandus lepingutasu 9,90 eurot. Kuivõrd eelnevalt on tõendamist leidnud, et nimetatud teod pani toime Käthlin Juuro, nähtub liitmise ja lahutamise tulemusena, et süüdistatav sai sel viisil enda käsutusse vähemalt 21 740 eurot ja mobiiltelefoni väärtusega 399 eurot. Samas peab kohus siinkohal KrMS § 268 lg 1 kohaselt lähtuma süüdistusest, mis tähendab muu hulgas seda, et kui süüdistuses tuuakse mingi (süüd suurendav) numbriline näitaja ära tegelikust väiksemana, tuleb lähtuda süüdistuses märgitust. Praegusel juhul nii ongi – süüdistuse kohaselt sai Käthlin Juuro enda käsutusse 20 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid ja mobiiltelefoni väärtusega 399 eurot, millest tulenevalt saab Käthlin Juurole just sellises ulatuses vahendite omastamist ka ette heita.
2. Subjektiivsest küljest tegutses Käthlin Juuro

§ 16lg 2 tähenduses kavatsetult, sest tema eesmärk oli C.E.F.S.

i vara enda kasuks pöörata ning ta sai aru, et tekitab seeläbi kannatanule varalist kahju. 40. Järgnevalt on vajalik otsustada, kas Käthlin Juuro sooritas ühe või mitu omastamist. Kui tegemist on ühe teoga, pole võimalik rääkida korduvusest

§ 201lg 2 p 1 mõttes.

Siinkohal leiab kohtukolleegium, et Käthlin Juuro tegevuses on selgelt eristatavad mitu käitumisakti – ta on C.E.F.S. i isiku- ja pangaandmeid kasutades sõlminud tema nimel 4 tarbijakrediidilepingut, millest laekuvad summad pööras erinevatel viisidel enda kasuks. Korduvalt kandis ta kannatanu arvelduskontolt raha enda arvele ning mitmel korral võttis sularahana pangaautomaadist välja. Samuti soetas kannatanu varaliste vahendite toel endale mobiiltelefoni. Niisiis ei näi need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaataja pilgu läbi ühe teona. Usutav pole seegi, et esimesest tarbijakrediidilepingust laekuvat raha enda kasuks pöörates, oli ta otsustanud juba uue laenu võtmise kasuks. Kuivõrd kannatanu vara omastas ta enda õigeaegselt tasumata jäänud laenumaksete tasumiseks, sõltus see suuresti tema väljaminekutest, mistõttu kujunes igal korral 18 uus teotahtlus ning mitu eraldi omastamisakti tema käitumises. Sellest tulenevalt tuleb tema käitumine kvalifitseerida

§ 201lg 2 p 1 järgi.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. (III)
2. Kuigi

§ 201

lg 2 p-s 1 sätestatud karistusraam on mõnevõrra väiksem kui

§ 213

lg 2 p-s 1 – esimesel juhul on lisaks rahalisele karistusele sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud ning teisel juhul 3 aastat vangistust – ei pea see aga tingimata tähendama Käthlin Juurole mõistetud karistuse kergendamist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ja peab Käthlin Juuro süüd keskmisest mõnevõrra suuremaks. Esiteks tuleb arvesse võtta küllaltki pikka omastamiste perioodi ja võrdlemisi suurt summat, mis viitab järjekindlale aktiivsele kriminaalsele tegevusele. Silmas tuleb pidada sedagi, et süüdistatav pani omastamised toime oma elukaaslase suhtes, mis on käsitletav

§ 58p-s 4 sätestatud raskendava asjaoluna.

Niisiis leiab ringkonnakohus, et Käthlin Juurole mõistetud karistus 1 aastat ja 8 kuud vangistust vastab tema süü suurusele ka kuriteo

§ 201lg 2 p 1 puhul.

43. Samuti vastab süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele Käthlin Juurole

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristus 3 aastat ja 8 kuud vangistust, millest arvati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud üks päev ning mis jäeti

§ 74lg 1 alusel 4 aastase katseajaga tingimisi kohaldamata.

Nõustuda tuleb ka Käthlin Juurole käitumiskontrolli ajaks pandud kohustustega – alkoholitarvitamise keeluga ja sotsiaalprogrammis osalemisega. (IV)

1. Kaitsja väidab apellatsioonis, et K.J. , K.J. ja K.J. suhtes Käthlin Juurole kohaldatud lähenemiskeeld on ebaproportsionaalne ja mittevajalik meede, mille kohaldamise alused puuduvad, sest lapsed ei ela enam emaga koos ning sündmustest on möödunud pikk aeg. Kohtukolleegium sellega ei nõustu ja leiab, et esimese astme kohus on lähenemiskeelu kohaldamise osas esitanud motiveeritud ja jälgitavad põhjendused. Tuleb maakohtuga nõustuda, et lapsed on väljendanud hirmu ja kohtumine emaga on neile emotsionaalselt raske, tulenevalt varasemast vägivaldsest kohtlemisest. Põhjendatud on laste hirm, et ema võib neid vastu nende tahtmist kaasa viia ja seega on lähenemiskeelu kohaldamine kannatanute õigushüvede kaitsmiseks igati vajalik ja põhjendatud. Seetõttu on vajalik lähenemiskeeld väljaspool kohtumenetlust, välistamaks süüdistatava ja kannatanute kokkupuuteid.
2. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjenduse ja seisukohaga, et lähenemiskeelu kohaldamine (pikkusega 3 aastat) on asja konkreetseid tehiolusid arvestades põhjendatud ja proportsionaalne. Rõhutamist vajab seegi, et asjaolude muutumisel, näiteks laste usalduse taastudes, on Käthlin Juurol võimalik esitada taotlus lähenemiskeelu muutmiseks. (V)
3. Ringkonnakohus võtab ka seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. 19
4. Käthlin Juuro kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso esitas 07.05.2021 seoses apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasuga taotluse 291,60 euro osas – tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 4,5 tundi. Lisaks esitas kaitsja ka 08.06.2021 tasutaotluse 60 euro osas, mille kohaselt kulus prokuröri ja kannatanute esindaja apellatsioonivastusega tutvumiseks ning kohtule seletuse koostamiseks 55 minutit. Kaitsja palub need lugeda menetluskuludeks ning soovib, et need hüvitatakse Advokaadibüroole Meelis Masso. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja 351,60 eurot tuleb arvata menetluskulu hulka.
5. 08.06.
6. a esitas tasutaotlused ka kannatanute esindaja vandeadvokaat Epp Landberg. Nii arve nr 20202202 kui arve nr 20202201 kohaselt kulus esindajal mõlemal juhul maakohtu otsusega ja kaitsja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi. Esindaja poolt esitatud spetsifikatsioonist tulenevalt on tunnitasu suuruseks ühel juhul 125 eurot ning teisel juhul 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi kohtukolleegium nõustub, et summaarselt võiski vajalikeks toiminguteks kuluda 4 tundi (ehk 2+2 tundi), ei tundu loogiline, et sisult sama teenuse eest on ette nähtud erinev tunnitasu. Sellest tulenevalt tuleb tunnitasu suuruseks mõlemal juhul arvestada võrdselt 125 eurot. Muus osas oli osutatud õigusabi vajalik ja kohane. Seega määrab ringkonnakohus esindaja õigusabikuludeks mõlemal juhul 300 (kolmsada) eurot, mille sisse on arvatud käibemaks 50 (viiskümmend) eurot.
7. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, siis KrMS § 185 lg 1 alusel kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. (VI)
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 pst 3 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.01.2021 otsuse osas, millega Käthlin Juuro tunnistati süüdi ja mõisteti karistus

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Käthlin Juuro süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõistab talle kuriteo eest karistuseks 1 aastat ja 8 kuud vangistust. Muus osas jääb otsus muutmata. Apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 20 Maarika Kuusk